LL (endise perekonnanimega L) ja NN avaldus avalikult kasutavale teele juurdepääsu saamiseks Harju Maakohtu 26.02.2018 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NN määruskaebus Foreva Veod OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I: LL (endise perekonnanimega L, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Avaldaja II: NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik I: Foreva Veod OÜ (registrikood 11726125), lepinguline esindaja Enn Talp Puudutatud isik II: Tallinna linn, lepinguline esindaja Silver Sarapuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2018 määrus muutmata.
2.Jätta NN määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Foreva Veod OÜ määruskaebus rahuldamata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.LL (uue perekonnanimega L) (avaldaja I) ja NN (avaldaja II) esitasid 03.06.2016 Harju Maakohtule avalduse Foreva Veod OÜ (puudutatud isik I) vastu kinnisasjale juurdepääsu saamiseks. Avaldajad palusid määrata kindlaks piiranguteta juurdepääsutee neile kuuluvatele kinnistutele Hargi tänav 21 ja 21a (kinnistusraamatu registriosad nr 17945401 ja nr 17945501) (kinnistud) avalikult kasutatavalt Pikaliiva tänavalt mööda Hargi tänavat sõidukitega kogumassiga kuni 30 tonni; tuvastada puudutatud isiku I nõusolek Hargi tänava kinnistu kohta avatud registriosa nr 17946001 III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt avaldajate kinnistute igakordne omanik omab piiranguteta juurdepääsu õigust kinnistutele kohtumääruse tingimustel; määrata kindlaks, et avaldajate kinnistute igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma teeniva kinnistu omanikule igakuiselt mõistlikku tasu.
2.Avalduse kohaselt on avaldajad nimetatud kinnistute ühisomanikud. Avaldajate kinnistutelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Lähimaks ja ainsaks piirkonna avalikult kasutatavaks tänavaks on Pikaliiva tänav. Avaldajate kinnistutelt pääseb Pikaliiva tänavale üksnes mööda Hargi tänavat, mis kuulub puudutatud isikule I. Puudutatud isik I teeb takistusi nii avaldajatele kui ka kõigile teistele kinnistuomanikele, kellel on Pikaliiva tänavale pääsemiseks vaja kasutada Hargi tänavat, ega luba tänavat kasutada autodega, mille kogumass ületab 3,5 tonni. Avaldajatel puudub seetõttu reaalne võimalus ehitada elamut, sest ehitajal on vajadus krundile pääseda veokitega massiga kuni 30 tonni, samuti ei saa ära vedada prügi. Avaldajate soovitud juurdepääsutee ei too kaasa mingeid täiendavaid kulutusi ega piira teeomaniku võimalusi oma kinnistut kasutada. Asjas ei ole tuvastatud, et Hargi tänav ei võimalda sellel raskete sõidukitega liiklemist. Avaldajad on nõus maksma Hargi tänava kinnistu omanikule mõistlikku tasu selle eest, et nad kasutavad tema kinnistut juurdepääsuks avaldajatele kuuluvatele kinnistutele. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt sulges puudutatud isik I Hargi tänava 2016. aasta juunis. Hargi tänav pole välja ehitatud vastavalt selle kohta koostatud projektile ja kehtestatud normidele ning pole autoliiklusele vastupidav. Tänaval puudub kasutusluba. Hargi tänava teekatendit on kasutatud liiklemiseks 9 aastat aastaringselt, kaasa arvatud raskeveokite liikluseks, mistõttu teekatendi seisund on aina halvenenud.
4.Hargi tänavat ei saa käsitleda kui valmis ehitatud teed. Tegemist on kinnistuga, millele tuleb teekatend alles ehitada ja sellele saada nõuetekohane kasutusluba. Ehitatava Hargi tänava teekatendi maksumus oli 2012. aastal 150 000 eurot, mis praeguseks ajaks on eelduslikult
tõusnud. Teekatendi ehitamine ei ole puudutatud isikule I vajalik, kuna puudutatud isik I ei kasuta tänavat, mistõttu ei osale puudutatud isik I Hargi tänava teekatendi ehitamise rahastamises. Kui avaldajad soovivad teekatendi välja ehitada omal kulul, ei vaidle puudutatud isik I sellele vastu. Alles Hargi tänava nõuetekohase teekatendi valmimise järel saab kohus otsustada, millise summa peab iga Hargi tänavat kasutav isik maksma puudutatud isikule I selle tänava kasutamise eest. Puudutatud isiku II seisukoht
5.Tallinna linn (puudutatud isik II) märkis, et avaldajate kinnistutele juurdepääsuks saab kasutada vaid Hargi tänavat. Menetluse edasine käik
7.Riigikohus tühistas 09.06.2017 määrusega ringkonnakohtu määruse tervikuna ja maakohtu määruse osaliselt, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 26.02.2018 määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras, et registriosadesse nr 17945401 ja nr 17945501 kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus tähtajatult kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka sõiduautoga registriossa nr 17946001 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed (Hargi tänav), mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud oranžiga. Nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks on kinnistu nr 17945401 osas 6,23 eurot kuus ja kinnistu nr 17945501 osas 6,23 eurot kuus, mis tuleb nimetatud kinnistute igakordsel omanikul tasuda kinnistu nr 17946001 igakordsele omanikule iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, välja arvatud esimene makse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Maakohus kohustas puudutatud isikut I andma tahteavaldust registriossa nr 17946001 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 17945401 ja 17945501 sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka sõiduautoga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 17946001 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed (Hargi tänav), mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud oranžiga. Maakohus tühistas 15.06.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
9.Vaidlus puudus selles, et avaldajate ühisomandisse kuuluvad kinnisasjad Tallinnas, Hargi tn 21 ja 21a ning puudutatud isikule I kuulub Hargi tänav. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et juurdepääsutee ainuvõimalik asukoht on üle puudutatud isikule I kuuluva Hargi tänava. Eeltoodu tõttu on juurdepääsu määramine avaldajate taotletud asukohas põhjendatud. Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema.
10.Avaldajate esitatud Rannamõisa tee 9b kinnistu tehnovõrkude projekti käsitleb küll Pikaliiva tänavat ja teisi tänavaid, sh tänavate kandevõimet, kuid sellest ei nähtu Hargi tänava reaalne kandevõime, kuna tegemist on üksnes projektiga. Samuti ei ole detailplaneeringus täpsustatud Hargi tänava tehnilisi andmeid. Asjatundja RT arvamuse
kohaselt ei vasta Hargi tänav projektile ja kehtestatud normidele ega ole veoautode liikluseks sobiv. Arvamuse kohaselt saab Hargi tänav olla sobiv üksnes sõiduautode liikluseks. Viidatud tõenditest tulenevalt on põhjendatud määrata avaldajatele juurdepääsuõigus sõiduautodega, mitte veoautodega. Olukorras, kus avaldajad leidsid, et Hargi tänav võimaldab liiklemist ka veoautodega, oleksid avaldajad pidanud oma väidete tõendamiseks esitama asjatundja koostatud arvamuse või taotlema kohtult ekspertiisi läbiviimist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole avaldajad esitanud tõendeid, mis nende väiteid kinnitaksid. RT on diplomeeritud teedeehituse insener, seega piisavalt pädev isik andmaks asjatundja arvamust Hargi tänava seisukorra kohta, ning olukorras, kus avaldajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis RT seisukoha ümber lükkaks, puudub alus kahelda asjatundja antud arvamuse asjakohasuses ja usaldusväärsuses. AÕS § 156 kohaldamine ei eelda tee kasutusloa olemasolu. Seega tuleb avaldajatele juurdepääs tagada jalgsi ja sõiduautoga. Puudutatud isik I paigaldas Hargi tänavale liiklusmärgi nr 313A – veoauto sõidukeeld, seega on puudutatud isik I liiklejatele igati arusaadavaks teinud, et juurdepääs on võimalik B-kategooria sõiduautodega, mis ei ole raskemad kui 3 tonni. Nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-11-50534 koostatud vaatluse protokollist on Hargi tänava tee asfaltkattega, mis kinnitab, et teel on võimalik sõiduautodega liigelda. Asjatundja arvamus tõendab, et tee ei ole veoautode ja muude raskeveokite liikluseks sobiv, kuid võimaldab läbitavust sõiduautodega teed oluliselt kahjustamata.
11.Puudutatud isik I on keeldunud Hargi tänava valmis ehitamisest. Avaldajad märkisid samuti, et neil puudub valmidus tee ümberehitamiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks, ning kinnitasid täiendavalt kohtuistungil, et nemad ei pea vajalikuks ega soovi teed parendama hakata. Olukorras, kus avaldajad ei ole taotlenud kohustada puudutatud isikut I lubama avaldajatel tee korda teha ning viia see nõuetega vastavusse, ei ole kohtul võimalik avaldajaid selleks sundida. Sellest tulenevalt ei ole ka alust võimaldada juurdepääsu raskeveokitega, kuna olemasolev tee seda ei võimalda ning avaldajad ei soovi ise teed parendada.
12.Lisaks määras maakohus juurdepääsu tasu suuruse. Hargi tänava maamaksu määr on 692 eurot aastas ning tee hooldamise kulud on Tallinna linna hinnangul 1680,57 eurot aastas. Avaldajad märkisid, et juurdepääsuteed kasutab 95 kasutajat, puudutatud isik I ei ole ka sellele vastu vaielnud. Kuna avaldajad soovivad juurdepääsutee määramist ka Hargi tänav 21a kinnistule, siis tuleb kokku arvestada 96 isikuga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb maamaksu ja tee hooldamise kuludena avaldajatel puudutatud isikule I kokku tasuda 49,40 eurot (691,50 eurot maamaks + 1680,57 eurot hoolduskulud / 96 x 2) aastas, seega Hargi tn 21 kinnisasja omanikul 24,70 eurot ja Hargi tn 21a kinnisasja omanikul 24,70 eurot.
13.Arvestades kõikki asjas esinevaid juurdepääsutee määramise asjaolusid, tuleb avaldajatel puudutatud isikule I tasuda seoses kasutusteeliste ning puudutatud isiku I ainukasutusõiguse kaotusega kokku 100 eurot aastas, s.o 50 eurot Hargi tn 21 kinnisasja omanikul ja 50 eurot Hargi tn 21a kinnisasja omanikul. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Hargi tn 21 ja 21a kinnisasja omanikul tasuda puudutatud isikule I juurdepääsu tasu kokku 2 x 74,70 eurot aastas.
14.Avaldajad palusid kohustada neid tasuma juurdepääsu tasu igakuiselt. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Hargi tn 21 kinnisasja omanikul tasuda Hargi tee kinnisasja omanikule igakuiselt 6,23 eurot ning Hargi tn 21a kinnisasja omanikul samuti 6,23 eurot. Juurdepääsu tasu tuleb tasuda iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, välja arvatud esimene makse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
15.Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnisturaamatusse märkusena. AÕS § 641 kohaselt tuleb puudutatud isiku I nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada käesoleva otsusega.
16.Maakohtu 15.06.2016 esialgse õiguskaitse määrus tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel.
17.TsMS § 172 lg 1 järgi on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Avaldaja II määruskaebus
18.Avaldaja II esitas 13.03.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, milles ei võimaldatud juurdepääsu tee kasutamist veoautodega, ning sõnastada määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et registriosadesse nr 17945401 ja nr 17945501 sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka sõidukitega kogumassiga kuni 30 tonni registriossa nr 17946001 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed (Hargi tänav), mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud oranžiga.
19.Maakohus tugines ekslikult RT arvamusele. Nimetatud arvamus on kõlbmatu tõend, kuna arvamuse andja ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ning teada ei ole, kas arvamise andjal on selleks vajalikud erialased teadmised ja kogemused või mitte. Arvamuses on tuginetud AS Nordecon laboratoorsele uuringule, MS tehtud arvutustele ning Marble OÜ teostatud väljakaevetele. Ühtegi nimetatud dokumenti arvamusele lisatud ei ole. Lisade puudumise tõttu ei ole võimalik selle asjatundja arvamust sisuliselt kontrollida.
20.Maakohus tõlgendas valesti menetlusõiguse normi, mis kohustab poolt tõendama tema nõudeid või vastuväiteid. Väite, et Hargi tänav ei sobi veoautode liikluseks, esitas puudutatud isik I. Tõendeid oma väite kinnitamiseks puudutatud isik I ei esitanud ega taotlenud kohtult tõendite kogumist või ekspertiisi läbiviimist. Avaldajatel puudus nimetatud asjaolu tõendamise kohustus. Puudutatud isiku I määruskaebus
21.Puudutatud isik I esitas 20.03.2018 määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määrust osas, millega kohus määras, et registriosadesse nr 17945401 ja 17945501 sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal sõiduautoga registriossa nr 17946001 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed (Hargi tänav).
22.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et Hargi tänav on alates 2016.a juunikuust suletud liiklusmärgiga 331, mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu. Tsiviilkohtul puudub pädevus lubada sõidukite liiklemist Hargi tänaval. Puudutatud isik I sulges tänava, juhindudes majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 §-st 3, sest see ei ole korras. Hargi tänaval puudub kasutusluba, tänav ei vasta projektile ja kehtestatud normidele. Liikluse sulgemise põhjused Hargi tänaval ei ole likvideeritud. Edasine menetluse käik
23.Avaldaja II vaidles puudutatud isiku I määruskaebusele vastu.
24.Puudutatud isik I vaidles avaldaja II määruskaebusele vastu.
25.Avaldaja I puudutatud isiku I määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Puudutatud isik II määruskaebuste osas oma seisukohta ei avaldanud.
26.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Lähtudes TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
28.Avaldaja II vaidlustas määruse osas, milles maakohus ei rahuldanud avaldust juurdepääsutee kasutamiseks veoautodega. Avaldaja II taotleb, et kinnistute igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel oleks võimalus kasutada juurdepääsuteed ka sõidukitega kogumassiga kuni 30 tonni. Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus võimaldas juurdepääsuteed kasutada sõiduautoga. Muus osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole.
29.Kolleegium märgib, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on alates 16.01.2018 Tallinnas Hargi tänav 21 ja 21a kinnistute ainuomanik avaldaja II, kuid see ei mõjuta asja menetlust (TsMS § 210 lg 2).
30.Kolleegium leiab, et avaldaja II määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 09.06.2017 tehtud määruse p-s 12 selgitanud, et juurdepääs kuni 30 t kaaluvate sõidukitega on AÕS § 156 lg 1 alusel võimalik määrata üksnes juhul, kui see ei kahjusta koormatavat kinnisasja. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui luges tõendatuks, et raskeveokitega Hargi teel liiklemine võib kahjustada koormatavat kinnisasja.
31.Maakohus on tuginenud puudutatud isiku I esitatud RT arvamusele (I kd tl 45- 47), mille järgi ei ole Hargi tänav välja ehitatud vastavalt projektile ja kehtestatud normidele ning ei ole veoautode liikluseks sobiv. Hargi tänav ei ole autoliiklusele vastupidav. Eriti problemaatiline on tee kasutamine liigniisketes tingimustes. Tee kasutamisel raskeliikluseks veega küllastunud olekus on suur oht tee kandevõime kaotuseks ja aluse niheteks ning seeläbi kogu teekonstruktsiooni lagunemiseks. Kuna avaldajad viitasid, et arvamusele ei ole lisatud selle lisasid, siis nõudis ringkonnakohus välja RT arvamuse lisad, s.o AS-i Nordecon labori õiendi, MS poolt tehtud katendi arvutused ja Marble OÜ väljakaevete protokolli. Lisaks nõudis ringkonnakohus välja RT haridust tõendava dokumendi, millest nähtuvalt on ta lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi autoteede erialal ning temale on antud ehitusinseneri kvalifikatsioon. Kuigi RT ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, ei tähenda see, et tema arvamust ei saa käsitleda tõendina. TMS § 293 järgi on tõendiks ka eriteadmistega isiku arvamus. RT arvamust saab käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena. Asjaolu, et MS katendi arvutustel puudub MS allkiri, ei muuda RT arvamust kõlbmatuks tõendiks.
32.Maakohus on õigesti märkinud, et avaldajate esitatud Rannamõisa tee 9B kinnistu tehnovõrkude tööprojekt (II kd tl 7-14) ei tõenda Hargi tänava reaalset kandevõimet, kuna tegemist on projektiga. Eriteadmistega isiku RT arvamuse kohaselt ei ole Hargi tänav eelmärgitud tööprojektile vastavalt välja ehitatud. Hargi tänava reaalset kandevõimet ei tõenda ka Rannamõisa 9B kinnistu detailplaneering (I kd tl 81-84).
33.Avaldaja II leiab määruskaebuses, et asjaolu, et tänav ei sobi veoautode liikluseks, tõendamise kohustus oli puudutatud isikul I. Kolleegium märgib, et puudutatud isik I ongi oma väite tõendamiseks esitanud eriteadmistega isiku arvamuse. Sellises olukorras oli avaldajal II võimalus esitada tõendid, mis lükkaksid puudutatud isiku I esitatud eriteadmistega isiku arvamuse ümber. Avaldaja II ei ole seda teinud. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 09.06.2017 määrusest pidi olema avaldajale II aru saada, et nimetatud küsimus on vaidluse all ning oma positsiooni huvides on selle kohta vaja esitada tõendeid. Lisaks on maakohus 03.07.2017 kirjas selgitanud menetlusosalistele võimalust esitada tõendeid asjaolu kohta, kas teed on võimalik kasutada kuni 30-tonniste sõidukitega. See kiri on koostatud pärast seda, kui puudutatud isik I oli juba oma tõendi esitanud. Seega ei saanud tõendite esitamise vajadus olla avaldajale II teadmata. Avaldaja II ei avaldanud soovi täiendavate tõendite esitamiseks ka pärast seda, kui ringkonnakohus nõudis välja RTi arvamuse lisad ja tema haridust tõendava dokumendi. Kuna puudutatud isiku I esitas eriteadmistega isiku arvamuse ja avaldaja II seda ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud, siis asus maakohus põhjendatult seisukohale, et raskeveokitega sõitmine võib kahjustada koormatavat kinnisasja.
34.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 09.06.2017 tehtud määruse p-s 13 selgitanud, et juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik I avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajatel endal seda teha. Puudutatud isik I on 02.10.2017 menetlusdokumendis märkinud, et ta keeldub Hargi tänava valmisehitamisest. Avaldajad on 24.07.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et neil puudub valmidus tee ümberehitamiseks ja vajalikele nõuetele vastavusse viimiseks. Kuna avaldajad ei ole soovinud viia teed nõuetega vastavusse, siis on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et puudub alus võimaldada juurdepääsu raskeveokitega, kuna see võib kahjustada koormatavat kinnisasja.
35.Kolleegium leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka puudutatud isiku I määruskaebus. Maakohus on õigesti leidnud, et AÕS § 156 kohaldamine ei eelda tee kasutusloa olemasolu. Samuti ei välista juurdepääsu määramist puudutatud isiku I väide, et ta on teele paigaldanud liiklusmärgi 331 kõigi sõidukite edasisõidu keelamiseks. AÕS § 156 kohaldamise tingimuseks on juurdepääsu puudumine kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt, mis on käesolevas asjas tuvastatud. Samuti järeldub eriteadmistega isiku RT arvamusest, et Hargi tänav on sõiduautoga liiklemiseks sobilik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 tehtud otsuse p-s 22 selgitanud, et elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema reeglina tagatud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et avaldajatele tuleb juurdepääs määrata ka sõiduautoga.
36.Eeltoodust tulenevalt jäävad avaldaja II ning puudutatud isiku I määruskaebused rahuldamata.
37.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 1).
menetluskulud
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.