Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-33265
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
263,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri 6, 10151 Tallinn) Hageja seadusjärgne esindaja: [email protected])
Valdis
XXX
(e-post:
Kostja: XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; tegelik elukoht kohtule teadmata) Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja 153,58 eurot, sealhulgas põhinõue 125 eurot, intress 0,10 eurot ja seisuga 08.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 28,48 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 13,70 euro ja viivise 96,52 euro osas.
Toimetada kohtuotsus kostja XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 28.10.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu 250 euro nõudes. Kohus tegi 05.11.2014 võlgnikule makseettepaneku. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Pärnu Maakohtu 21.11.2014 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 08.12.2014 hagi XXX(kostja) vastu põhinõude 125 euro, intressi 13,80 euro ja viivise 125 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 12.12.2014 kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Credit Invest OÜ (edaspidi algne võlausaldaja) 18.01.2012 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 125 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 17.02.2012. Kostja jättis laenu koos intressiga terves osas algsele võlausaldajale tähtajaks tagastamata. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes laenulepingu punkti 9.8 sättest, sõlmis algne võlausaldaja hagejaga nõude loovutamise lepingu XXX, millega loovutas 09.03.12 kostja ja algse võlausaldaja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamise teade saadeti samal päeval laenuandja poolt ka kostjale. Hageja saatis 09.03.12 kostjale võlateatise 1030579, millega andis täiendava tähtaja (hiljemalt 23.03.12) võlakohustuse täitmiseks. Ülalnimetatud kuupäevaks kostja laenu ei tagastanud. 08.12.2014 seisuga on kostja hagejale laenulepingu alusel võlgu põhinõude 125 eurot, intressi 13,80 eurot ja viivise 471,50 eurot. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 17.02.2012 kuni 08.12.2014 eest määras 0,37% päevas (s.o lepingulise intressi määr ehk 13,80 eurot 30 päeva kohta) kokku 1025 päeva eest summas 471,50 eurot, kuid nõuab kostjalt viivist vaid põhivõlgnevuse summa ulatuses ehk 125 eurot. 09.12.2014 edastas hageja täpsustuseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kohaselt oli laenu krediidi kulukuse määr (30p, krediit 125 eurot, intressimäär aastas 132,48%) 251,40% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1.
7.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - Algse võlausaldaja (Credit Invest OÜ) ja kostja vahel oli 18.01.2012 sõlmitud laenuleping 125 euro saamiseks (t lk 21-24), mille alusel sai kostja krediiti 125 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole (t lk 25). Krediit kuulus tagastamisele koos intressiga summas 13,80 eurot 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.02.2012. Laenulepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,75% tasumata makselt päevas. - Kostja hagejale laenu tagasimakseks ühtegi summat tasunud ei ole. - Algne võlausaldaja on 09.03.2012 loovutanud nõudeõiguse kostja vastu hagejale ning teavitanud sellest kostjat (t lk 27).
8.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
9.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks
tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
10.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
11.Hageja esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (tl 34) nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 125 eurot 30 päevaks, intressi määr 132,48% aastas) krediidi kulukuse määr 251,40% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta jaanuaris 36,40% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/ FINANTSSEKTOR/147/ 979). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (251,40%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (36,40%) enam kui kuus korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata.
12.Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
13.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
14.Laenu tagastamise osamaksete tähtaeg oli 17.02.2012. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 18.01.2012-17.02.2012 1% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 125 eurot vastavalt laenu tagastamise graafikule tasumisele intress kokku 0,10 eurot.
15.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 125 eurot ajavahemikus 17.02.2012 kuni 08.12.2014 kokku 1025 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 17.02.2012 kuni 08.12.2014 kokku 28,48 eurot.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust tulenevalt ühtegi makset teinud, kuulub eelnevast
tulenevalt hagi rahuldamisele põhinõude 125 euro, intressi 0,10 eurot ja seisuga 08.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 28,48 euro osas. Intressi 13,70 euro ja ülejäänud viivise 96,52 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul jättis kohus hagi rahuldamata ligi poole nõude osas, on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.