Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-56914 kulude hüvitis summas 20,00 eurot (kakskümmend eurot ja 00 senti), millele lisandub käibemaks 20 % summas 4,00 eurot (neli eurot ja 00 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J T esitas 03.detsembril 2013 Viru Maakohtule taotlused mh riigi õigusabi saamiseks. Kohus 03.veebruari 2014 määrusega andis J T riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. J T esitas 06.veebruaril 2014 taotluse menetlusabi saamiseks ja 04.märtsil 2014 pankrotiavalduse. Kohus 14.märtsi 2014 määrusega jättis J T taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ja kohustas J T tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Nõutud riigilõivu tasus J T 29.aprillil 2014. 2(6)

2-13-56914 Kohus 02.mai 2014 määrusega võttis J T pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Hillar Villersi, kes esitas 30.juunil 2014 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Kohus on tsiviilasja arutanud 08.oktoobril 2014 kohtuistungil. Kohtuistungil J Tloobus kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, kuna tema ei soovinud menetluse kestel hakata vanglas tööle. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui keegi ei kanna eeldatavate pankrotimenetlusse kulude katteks kohtu deposiiti. Kohus 21.oktoobri 2014 määrusega tegi ettepaneku J Tpankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda Juri Tšernavski pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 21.novembriks 2014. Nõutud deposiiti summat keegi tasunud ei ole. Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus J T kohta ajutise halduri poolt on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

3(6)

2-13-56914 Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 5 000 EUR võrra.

PÕHJUSTE KOHTA.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2002 aastast (vt täitemenetlusi). Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku viibimisest kinnipidamisasutuses, võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2008 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada J T pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele või alternatiivselt kuulutada välja J T pankrot ning määrata J T pankrotihalduriks Hillar Villers ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Võlgniku ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 570,00 eurot, koos käibemaksuga (kokku 6 tundi, tunnitasuga 95,00 eurot). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused võlgniku pankrotimenetluses moodustavad 20,00 eurot (büroo-, side-, autokulud ja tasuliste järelpäringute tasud kokku summas), millele lisandub käibemaks 4,00 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ pangakontole. Pankrotimenetluse raugemise korral palub haldur hüvitada halduri tasu osaliselt, so summas 397 eurot riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4(6)

2-13-56914 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku vara moodustab 85,57 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 5055,68 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksta keegi ei soovinud. Võlgnik ise loobus kohtuistungil kohustustest vabastamise menetluse alustamise avaldusest, mille tõttu ei ole võlgniku pankroti väljakuulutamine võimalik. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 570 eurot ja kulude hüvitis summas 20 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määras ajutise halduri tasu suuruseks 570 eurot (koos käibemaksuga) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 20 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

5(6)

2-13-56914 (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.