Nordea Bank AB Eesti filiaali hagi A A vastu võlgnevuse koos kõrvalnõuetega 69057,75 euro nõudes
Hagihind
69057,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank AB Eesti filiaal, reg.kood 12608043, Liivalaia 45, Tallinn 10145, Hageja esindaja: Darja Sudarinen, Krediidijärelevalve osakonna jurist, [email protected] (volikiri tl.45). Kostja: A A, ik.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kostja A Ae taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista A A’ elt (Nordea Bank AB Eesti filiaal kasuks 68 057,75 eurot (kuuskümmend kaheksa tuhat viiskümmend seitse eurot ja 75 senti), sealhulgas laenulepingust nr 01320136696 tulenev põhivõlg summas 19 434,94 eurot (üheksateist tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot ja 94 senti); intressid summas 1075,04 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot ja 4 senti) viivised summas 13 012,75 eurot (kolmteist tuhat kaksteist eurot ja 75 senti) ja laenulepingust nr 0132013669600 tulenev põhivõlg summas 22 369,08 eurot (kakskümmend kaks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 8 senti); intressid summas 953,73 eurot (üheksasada viiskümmend kolm eurot ja 73 senti); viivised summas 11 212,19 eurot (üksteist tuhat kakssada kaksteist eurot ja 19 senti).
4.Menetluskulud jätta A Ae kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.1.Hageja ja Kostja sõlmisid 02.06.2006 laenulepingu nr 01320136696 (Laenuleping), mille kohaselt Hageja nõustus Kostjale laenama 76 693,98 eurot (1 200 000 krooni) (tl.7-8,41-42).
1.2.Laenulepingu p-i 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel (edaspidi Tagatisleping) seati 09.06.2006 Hageja kasuks Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 405 000 krooni kinnistule aadressil XXXXXXXja hüpoteek summas 1 260 000 krooni kinnistule aadressilXXXXXXXXXXXXXXXXX(tl.9-13).
1.3.Hageja ja Kostja sõlmisid 09.01.2007 laenulepingu nr 01320136696 muudatuse nr 1 (Muudatus 1), mille kohaselt Kostja tagastas ennetähtaegselt laenu summas 51 129,32 eurot (800 000 krooni) ning Hageja nõustus kustutama hüpoteegi kinnistult asukohaga Mario kinnistu, Võiste alevik, Tahkuranna vald, Pärnumaa (tl.14-15).
1.4.Hageja ja Kostja sõlmisid 19.02.2007 laenulepingu nr 0132013669600 (Reservlaen), mille kohaselt Hageja nõustus Kostjale laenama 63911,65 eurot (1000 000 krooni) (tl.16-17).
1.5.Notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel (edaspidi Tagatisleping) seati 21.02.2007 Hageja kasuks Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 155 000 krooni kinnistule aadressil XXXXXXXXXXXXX (tl.18-20).
1.6.Hageja ja Kostja sõlmisid 16.03.2007 laenulepingu nr 01320136696 muudatuse nr 2 (Muudatus 2),6 mille kohaselt muudeti laenu põhiosa tagasimakse graafikut (tl.21-22).
1.7.Hageja ja Kostja sõlmisid 03.09.2007 laenulepingu nr 0132013669600 muudatuse nr 1 (Reservlaenu muudatus),7 mille kohaselt Hageja nõustus Kostjale ennetähtaegselt tagastama laenu summas 41 542,57 eurot (650 000 krooni) (tl.23).
1.8.Notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel (edaspidi Tagatisleping) seati 04.09.2007 Hageja kasuks Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 445 000 krooni kinnistule aadressil XXXXXXXXXXXX (tl.24-29). Põhjusel, et Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles Hageja Laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles 22.07.2008.a.(tl.31) ja esitas nõude täiturile (tl.30,32-39).
1.10.Tagatis aadressil XXXXXXXXXXXX müüdi 29.05.2013 hinnaga 7200 eurot, millest Hagejale laekus 6368,89 eurot.
1.11.Hageja nõudeid Kostja vastu rahuldati järgnevalt (tl.43-44): 1) Laenulepingu nr 01320136696 põhiosa vähendamiseks summas 5507,08 eurot; 2) Bilansivälise nõude katteks summas 57,69 eurot; 3) Krediitkaardi võlgnevuse katteks summas 804,12 eurot.
1.12.Saadud summad ei olnud piisavad, et katta Kostja võlgnevust Hageja ees. Hageja nõue tulenevalt Laenulepingust nr 01320136696 seisuga 09.05.2014: 1) põhivõlg summas 19 434,94 eurot; 2) intressid summas 1075,04 eurot; 3) viivised summas 13 012,75 eurot.
1.13.Hageja nõue tulenevalt Laenulepingust nr 0132013669600 seisuga 09.05.2014: 1) põhivõlg summas 22 369,08 eurot; 2) intressid summas 953,73 eurot; 3) viivised summas 11 212,19 eurot. II. Õiguslik põhjendus
2.Lepingute rikkumine
2.1.Kostja kohustus Laenulepingu punkti 4.1 alusel maksma laenu põhisumma Hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena iga kuu 11 kuupäeval. Esimene tagasimakse kuulus tasumisele 7 kuu
möödumisel laenu väljamaksmisest. Laenulepingu punkti 4.2. alusel on tagasimaksete summad näidatud lepingu lisas toodud maksegraafikus.
2.2.Kostja kohustus Reservlaenulepingu punkti 4.1 alusel maksma laenu põhisumma Hagejale tagasi 28.02.2017. Reservlaenulepingu punkti 5.6. alusel kuulus iga kalendrikuu viimasel päeval ja lepingu lõppemisel tasumisele laenuintress, mida arvestatakse Laenulepingu punkti 5.5. alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja Laenulepingu punktides 5.1-5.3. Üldtingimuste11 § 3 lõike 5 alusel loetakse Laenulepingust tulenevad Kostja maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui Kostja on loonud Hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa Laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti.
2.4.Reservlaenulepingu punkti 6.1. alusel loetakse Reservlaenulepingust tulenevad Kostja maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui Kostja on loonud Hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa Reservlaenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki.
2.5.Kostja teenindas Laenulepingut kuni 11.01.2008 ning tasus kokku laenu kehtivuse ajal 51 751,96 eurot. Pärast kuupäeva 11.01.2008 ei võimaldanud Kostja Hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Laenulepingust tulenevat võlgnevust vähendati tagatise müügist summas 5507,08 eurot.
2.6.Kostja teenindas Reservlaenulepingut kuni 31.12.2007 ning tasus kokku laenu kehtivuse ajal intressi summas 2566,21 eurot. Pärast seda ei võimaldanud Kostja Hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega.
2.7.Sellest tulenevalt on Kostja Laenulepingust ja Reservlaenulepingust tuleneva kohustuse jätnud täitmata ja seega kohustust rikkunud Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 alusel.
3.Põhinõuded
3.1.Üldtingimuste § 11 lg 2 alusel on Hagejal õigus Kostja makseviivituse tõttu Laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega.
3.2.Reservlaenulepingu punkti 14.2. alusel on Hagejal õigus Kostja makseviivituse tõttu Reservlaenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses rohkem kui 45 päeva.
3.3.Kostjale saadeti teade Laenulepingu ja Reservlaenulepingu ülesütlemise kohta, andes Kostjale aega kaks nädalat võlgnevuse tasumiseks.
3.4.Üldtingimuste § 13 lõike 2 alusel loetakse Hageja poolt Kostjale posti teel saadetud teade üleantuks hiljemalt seitsmendal päeval pärast postitamist aadressil, mille Kostja on Hagejale viimasena teatanud. Hageja informeerimiskohustus oli täidetud.
3.5.Järelikult on Laenuleping ja Reservlaenuleping lõppenud erakorraliselt ning VÕS § 82 lg 7 kohaselt on kohustus muutunud Laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks summas 19 434,94 eurot (väljastatud summa 76 693,98 eurot-tasutud summa 57 259,04 eurot) ja Reservlaenulepingust tulenevalt summas 22 369,08 eurot (väljastatud summa 63 911,65 eurottasutud summa 41 542,57 eurot) ning nõuded ei ole aegunud. Eelnevast tulenevalt on põhinõuded suuruses 41 804,02 eurot sissenõutavad.
4.Kõrvalnõuded
4.1.Üldtingimuste § 4 lõike 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksmise tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestatakse § 4 lõike 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja Laenulepingu punktides 5.1-5.3. 5.1-5.3. Enne kui Hageja otsustas üles öelda, ei täitnud Kostja Laenulepingust tulenevat intressi maksmise kohustust kokku summas 1075,04 eurot (täpsem arvestus hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu 01320136696“).
4.2.Enne kui Hageja otsustas Reservlaenulepingu üles öelda, ei täitnud Kostja enda intressi maksmise kohustust Reservlaenulepingust tulenevalt kokku summas 953,73 eurot (täpsem arvestus hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu 0132013669600“).
4.3.Kostja on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel osamaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab Kostja pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summast iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu kehtivuse ajal kogunes viivis kuni lepingu lõppemiseni (22.07.2008) summas 921,82 eurot (täpsem arvestus hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu 01320136696“ veerus „põhiosalt arvestatud viivise summa“).
4.4.Lisaks sellele muutus Laenulepingute ülesütlemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates Laenulepingute lõppemisest on Hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist (23.07.2008) kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Antud hagiavaldusega palub Hageja nõuda Kostjalt välja viivised Laenulepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni (09.05.2014) summas 13 012,75 eurot (täpsem arvestus hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu 01320136696“ veerus „põhiosalt arvestatud viivise summa“) ja Reservlaenulepingu alusel summas 11 212,19 eurot (täpsem arvestus hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu 0132013669600“ veerus „põhiosalt arvestatud viivise summa“).
4.5.Viiviseid on arvestatud järgmiselt 11.00% perioodil 01/07/2007-09/12/2008; 9.50% perioodil 10/12/2008-30/06/2009; 8.00% perioodil 01/07/2009-31/12/2010; 8.00% perioodil 01/01/2011-30/06/2011; 8.25% perioodil 01/07/2011-31/12/2011; 8.00% perioodil 01/01/201231/12/2012; 7.75% perioodil 01/01/2013-30/05/2013; 8.75% perioodil 31/05/2013-30/06/2013; 8.50% perioodil 01/07/2013-31/12/2013; 8.25% perioodil 01/01/2014-07/05.2014. Viivist on arvestatud järgmise valemi abil: põhiosa võlgnevus x viivise aastane määr : 100 : päevade arv aastas x viivitatud päevade arv. Vastavad arvnäitajad on näidatud kuu lõikes hagiavalduse lisades „tagasimakse ajalugu 01320136696“ ja „tagasimakse ajalugu 0132013669600“. Eelnevast tulenevalt on kõrvalnõuded suuruses 26 253,71 eurot sissenõutavad.
5.Menetluslikud taotlused:
5.1.Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega (TsMS § 363 lg 1 p 4).
5.2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).
5.3.Jätta kõik menetluskulud Kostja kanda. Eelnevast tulenevalt ning Laenulepingu, Reservlaenulepingu, VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2, § 94 lg 1 alusel palub Nordea Bank AB Eesti filiaal: 1) rahuldada hagiavaldus ning välja mõista A Aelt () kokku 68057,75 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaal kasuks; 2) jätta A Ae (kanda Nordea Bank AB Eesti filiaali menetluskulud, s.h riigilõiv summas 950 eurot; 3) jätta A Ae (menetluskulud ja asja läbivaatamise kulud A Ae kanda. Kostja kirjalikud seisukohad (tl.65-67;84-85) Kostja ei tunnista Nordea Bank AB Eesti filiaali põhinõuet, kuna nõue on aegunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 146 lg 1 kohaselt, ning palub kohtul kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus. Samuti ei tunnista ta antud nõude kõrvalnõudeid, tuginedes sama seaduse paragrahvile 144 ning palub kohtul kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus. Kostja ei ole nõus, et kohus antud asja menetlusse võttis, kuna nõue on aegunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 146 kohaselt, ning palub kohtul kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus. Kohtule on esitatud nõude aegumise kohaldamise avaldus. Ei soovi esitada vastuhagi. Kuna nõuded kostja vastu on aegunud, siis palub kostja jätta kõik menetluskulud s.h riigilõiv summas 950 eurot, hageja kanda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja vastus kostja taotlusele ja vastulausele (tl.76-81).
1.1.Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu lõppemisega 22.07.2008. Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumise tähtaeg kulgema 23.07.2008 ning tehingust tuleneva nõude aegumise 3- aastane tähtaeg lõppes 22.07.2011 juhul, kui ei
esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid (TsÜS § 146 lg-s 1). Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega (TsÜS § 159 lg 1). Hüpoteegi realiseerimiseks esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile 21.08.2008. Seega hageja nõude aegumine katkes 21.08.2008.
1.2.Tagatiseks olnud kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxx müüdi 29.05.2013. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 25.06.2013 ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 03.07.2013 otsusega . Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest hagejale ehk siis nõude täitmisest kostja poolt tekkis Hagejal lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest võimalus esitada kohtusse hagiavaldus nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses saadud rahade laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud Hagejal võimalik määrata hagihinda ning vajadust hagiavalduse esitamiseks.
1.3.21.08.2008-29.05.2013 ei olnud Hagejal võimalik määrata hagihinda, kuna ei olnud teada, mis hinnaga tagatis müüakse. TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab küll hagejal hagiavalduses esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, kuid ei ole mõeldav, et hageja peab esitama kaks aastat enne tagatise müüki ja lõpliku hagihinna kujunemist hagiavalduse laenusaaja vastu. Riigikohus on oma 29. september 2010. a otsuses nr 3-2-1-30-10 öelnud, et: Kolleegiumi arvates ei ole TsÜS § 160 lg 1 tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine. TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Samale seisukohale asus kolleegium ka 7. novembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08 (p 22), kus kolleegium märkis, et hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Hagejal võimalus esitada hagi kohtusse osalise nõude rahuldamiseks.
1.4.Hagi esitamise võimalus tekkis võlausaldajal kõige varem peale tagatise müügist saadud rahade laekumist või täitemenetluse lõpetamist. Ka Riigikohus on oma 24.10.2006 otsuses nr 32-1-93-062 öelnud: „Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas eelnimetatud nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks, sest sellise nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele. Kui selline hagi on menetluses ja kostja võtab selle kohe õigeks, võib see TsMS § 168 lg 6 järgi olla aluseks menetluskulude hageja kanda jätmisele“.
1.5.Hageja leiab, et ta ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse pöörduma. Enne tagatiseks oleva kinnistu realiseerimist ei olnud selge, kui suures ulatuses saab hageja nõue kinnistu müügist saadud raha arvelt rahuldatud ning kui suur on hageja nõue kostja vastu. Juhul kui rahuldatud oleks saanud kogu nõue, puudunuks hagejal vajadus hagi esitada. Seetõttu ei pea hageja mõistlikuks olukorda, kus isik peab aegumistähtaja vältimiseks esitama hagi kohtusse, teadmata kas ning kui suures ulatuses paralleelselt läbiviidava täitemenetluse raames saab tema nõue rahuldatud. Vastupidine seisukoht ei teeni menetlusökonoomia eesmärki ning põhjustaks menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid. Hageja leiab, et ta ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud.
1.6.TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 ja 2 on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on oma 22. veebruari 2011 otsuses nr 3-2-1-153-101 märkinud: „Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 30 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese
sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud, mistõttu palub hageja aegumist mitte kohaldada ning rahuldada hagiavaldus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja Kostja sõlmisid 02.06.2006 laenulepingu nr 01320136696, mille kohaselt Hageja nõustus Kostjale laenama 76 693,98 eurot (1 200 000 krooni). Laenulepingu p-i 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel seati 09.06.2006 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 405 000 krooni kinnistule aadressil x xxxxxxxxxx ja hüpoteek summas 1 260 000 krooni kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxx Hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2007 laenulepingu nr 01320136696 muudatuse nr 1, mille kohaselt kostja tagastas ennetähtaegselt laenu summas 51 129,32 eurot (800 000 krooni) ning hageja nõustus kustutama hüpoteegi kinnistult asukohaga xxxx Hageja ja kostja sõlmisid 19.02.2007 laenulepingu nr 0132013669600, mille kohaselt hageja nõustus kostjale laenama 63911,65 eurot (1000 000 krooni). Notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel seati 21.02.2007 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 155 000 krooni kinnistule aadressil xxxxxxxxxx Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2007 laenulepingu nr 01320136696 muudatuse nr 2, mille kohaselt muudeti laenu põhiosa tagasimakse graafikut. Hageja ja kostja sõlmisid 03.09.2007 laenulepingu nr 0132013669600 muudatuse nr 1, mille kohaselt hageja nõustus kostjale ennetähtaegselt tagastama laenu summas 41 542,57 eurot (650 000 krooni). Notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel seati 04.09.2007 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek summas 445 000 krooni kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxx Hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles 22.07.2008. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Kostja ei tunnista Nordea Bank AB Eesti filiaali põhinõuet, kuna leiab, et nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1. Hageja vaidleb aegumisele vastu. Hageja on seisukohal, et hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 23.07.2008 ning tehingust tuleneva nõude aegumise 3- aastane tähtaeg lõppes 22.07.2011, kuid kuna laenukokkuleppe tagatiseks seatud hüpoteegi realiseerimiseks esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile 21.08.2008, hageja nõude aegumine katkes 21.08.2008. Täitemenetlus lõppes 03.07.2013 ning hageja leiab, et ta ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse pöörduma. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 157lg 1 kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist (täitemenetlus lõpetati kohtutäituri otsuse alusel 03.07.2013.a., vt. tl.81) laenulepingust tuleneva
nõudega kohtusse pöörduma. Enne tagatiseks oleva kinnistu realiseerimist ei olnud selge, kui suures ulatuses saab hageja nõue kinnistu müügist saadud raha arvelt rahuldatud ning kui suur on hageja nõue kostja vastu. Juhul kui rahuldatud oleks saanud kogu nõue, puudunuks hagejal vajadus hagi esitada. Kohus nõustub, et hageja ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue ei ole aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu p 5.1 tuli laenusumma tagastada võlausaldajale 13 järjestikuse kvartaalse tagasimaksena ning laenulepingu p 6.3 järgi tasuda igakuiselt intressi. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 196 lg 2 esimese lause järgi kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Üldtingimuste § 11 lg 2 alusel on Hagejal õigus Kostja makseviivituse tõttu Laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega. Reservlaenulepingu punkti 14.2. alusel on Hagejal õigus Kostja makseviivituse tõttu Reservlaenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses rohkem kui 45 päeva. Kostjale saadeti teade Laenulepingu ja Reservlaenulepingu ülesütlemise kohta, andes Kostjale aega kaks nädalat võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles 22.07.2008. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist. Seega muutus kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega 22.07.2008. Laenu tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu müüdi täitemenetluses 29.05.2013 hinnaga 7200 eurot, millest Hagejale laekus 6368,89 eurot. Seega hageja nõue tulenevalt laenulepingust nr 01320136696 seisuga 09.05.2014 oli 1) põhivõlg summas 19 434,94 eurot; 2) intressid summas 1075,04 eurot; 3) viivised summas 13 012,75 eurot; hageja nõue tulenevalt laenulepingust nr 0132013669600 seisuga 09.05.2014: 1) põhivõlg summas 22 369,08 eurot; 2) intressid summas 953,73 eurot; 3) viivised summas 11 212,19 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagastamata laenusumma ja tasumata intressi tasumist VÕS § 399 lg 1 ning VÕS § 397 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab Kostja pangale viivist. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja 68 057,75 eurot (kuuskümmend kaheksa tuhat viiskümmend seitse eurot ja 75 senti), sealhulgas laenulepingust nr 01320136696 tulenev põhivõlg summas 19 434,94 eurot (üheksateist tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot ja 94 senti); intressid summas 1075,04 eurot (üks tuhat seitsekümmend viis eurot ja 4 senti) viivised summas 13 012,75 eurot (kolmteist tuhat kaksteist eurot ja 75 senti) ja laenulepingust nr 0132013669600 tulenev põhivõlg summas 22 369,08 eurot (kakskümmend kaks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 8 senti); intressid summas 953,73 eurot (üheksasada viiskümmend kolm eurot ja 73 senti); viivised summas 11 212,19 eurot (üksteist tuhat kakssada kaksteist eurot ja 19 senti). Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.