Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-14-58600 (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axx Lxxx esitas 07.10.2014. a kohtule hagiavalduse Mittetulundusühingu ”Kesk-Eesti Metsaomanikud” vastu. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja 675 eurot, millest 400 eurot on hageja kinnistu kohta makstud investeeringutoetus ja 275 eurot tagastamata laenusumma. 11.11.2014. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, paludes kostjalt tema kasuks välja mõista toetussumma 400 eurot. Hageja teatel tasus kostja pärast hagi esitamist hagejale ära tagastamata laenusumma 275 eurot, mistõttu hageja seda enam kostjalt ei nõua. Kohus võttis hagi 11.11.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 13.11.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas tuleb teha tagaseljaotsus, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ja hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt allkirjastas hageja 13.10.2011. a kinnistuskirja, millega andis kostjale nõusoleku tema nimel taotleda metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetust ja teha toetuse saamiseks vajalikke tegevusi. Kostja esitas SA-le Erametsakeskus taotluse hagejale kuuluval kinnistul planeeritavate hooldusraiete kohta summas 400 eurot. SA Erametsakeskus tegi 29.11.2013. a käskkirjaga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) ettepaneku toetuse väljamaksmiseks. PRIA maksis toetuse summas 400 eurot 06.12.2013. a kostja arvele. Kostja ei ole PRIA poolt makstud toetust hagejale välja andnud. Arvestades esitatud asjaolusid, hindab kohus, et hageja ja kostja vahel on õigussuhe, mis vastab käsunduslepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 626 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi

2-14-58600 täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot, mis on hagejale välja andmata toetuse summa. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel 07.10.2014. a riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. Antud juhul on hagihinnaks 400 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot enam. 11.11.2014. a esitas hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale enam tasutud riigilõiv summas 25 eurot tagastada. Riigilõiv summas 100 eurot kuulub kostja poolt hüvitamisele. . Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 190 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et Kondsor OÜ on esitanud hagejale õigusabi eest kaks arvet: 18.10.2014. a arve koos käibemaksuga summas 150 eurot ja 11.11.2014. a arve koos käibemaksuga summas 40 eurot. Hageja on kinnitanud, et Kondsor OÜ jurist on lepinguline esindaja TsMS §-s 218 mõistes. Arvetel ei ole välja toodud õigusabi osutamise ajakulu ega tasumäära, märgitud on vaid osutatud teenus „hagi koostamine“ ja „taotlus hagi muutmiseks“. Arvestades asjaolusid saab järeldada, et õigusabi on seisnenud hagiavalduse ja hagi täpsustuse koostamises. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, on kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 290 eurot, millest 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 190 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Enam tasutud riigilõiv summas 25 eurot tuleb hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.