Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08.jaanuaril 2015 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Hagi ese
AS-i MiniCredit hagi A. K. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes 476 eurot Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); hageja esindaja: Ingrid Nook (AS MiniCredit; postiaadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn; epost:[email protected]); Kostja A. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-14-29315
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS MiniCredit hagi A. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. K. `ilt AS MiniCredit kasuks 326 (kolmsada kakskümmend kuus) eurot, millest laenusumma võlgnevus 150 eurot, viivis 150 eurot ja võla sissenõudmise kulu 26 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS MiniCredit nõue A. K. `ilt lisanduva viivise väljamõistmiseks alates 25.11.2014 kuni põhinõude 150 euro täitmiseni viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 150 eurot.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskuludest riigilõiv, mis vastab hagihinnale hagi rahuldamisel, ja muud menetluskulud A. K. `i kanda. Riigilõiv hagi rahuldamise ulatust ületavas suuruses jätta AS MiniCredit kanda.
6.Välja mõista A. K. `ilt AS MiniCredit kasuks menetluskulu 75 (seitsekümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord AS MiniCredit võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses AS MiniCredit hagi A. K. vastu 326 euro nõudes, millest võlgnetav laenusumma 150 eurot; meeldetuletuse tasu summas 26 eurot ja viivis 150 eurot. Samuti on esitanud hageja nõude välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 25.11.2014 kuni põhinõude 150 euro täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 150 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale üle kandnud 16.11.2011 tema poolt taotletava laenusumma 150 eurot kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma tasumise tähtajaks 16.detsember 2011. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Tulenevalt lepingu 8.4. kuulub kostjalt väljamõistmisele meeldetuletusetasu nõue summas 26 eurot. Pooled on lepingu p 13.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud perioodi 17.12.2011-19.11.2014 eest viiviseid summas 2 403 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet ja nõuab kostjalt viiviste tasumist lähtuvalt kohtupraktikast põhinõude ulatuses, so summas 150 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust, tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta, maksekorraldusest laenu ülekande kohta (tl 16-28).
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.12.2014 (tl 37). Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest.
2 (4)
Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 11-14).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue tagastamata laenusumma 150 euro, võla sissenõudmise kulu (meeldetuletuste tasu) 26 euro ja viivise 150 euro nõudes rahuldamisele.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista välja mõista TsMS § 367 alusel viivised viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 25.11.2014 kuni põhinõude 150 euro täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 150 eurot. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 20.11.2014 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2 403 eurot, kuid hageja ise vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt sellest viivist põhinõude
3 (4)
ulatuses, so 150 eurot. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eelnevast lähtudes on lisanduva viivise nõue põhjendamatu.
6.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 326 eurot, millest laenusumma võlgnevus 150 eurot, viivis 150 eurot ja võla sissenõudmise kulu 26 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi põhinõude, sissenõudmise kulu ja viivise osas täielikult ning jättis rahuldamata lisanduva viivise nõude, peab kohus põhjendatuks võtta menetluskulude jaotusel arvesse hagihind, mis vastab rahuldamisele kuuluvale osale ning sellelt nõudelt riigilõivu tasumise suurust. Muud menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 125 eurot (riigilõiv maksekäsu avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamise eest 80 eurot). TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kuna kohus ei pea õiguslikult põhjendatuks lisanduva viivise nõuet ning jätab hagi selles osas rahuldamata, on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv, mis vastab hagihinnale 326 eurot. Hagiavalduse esitamisel ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on sellisel juhul riigilõiv 75 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 75 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.