Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-14-16927 Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja ei ole täitnud hagejaga 29.10.2013 sõlmitud laenulepingust nr 20131029008 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 300 eurot, intress 118.62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 136.38 eurot hageja Express Credit AS kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 45-eurost võla sissenõudmisega seotud kulu nõuet. Tegemist on sissenõudekuluga, mis on kohtu arvates ebamõistlikult suured. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku summas 40 eurot, kuivõrd ka viivist nõuab hageja ligemale 137 euro suuruses summas. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 99.16 % (595 : (600: 100)) ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi rahuldamise suurt astet arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 99.16 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 0.84 % menetluskuludest.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-14-16927 TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud vastavate kulutuste tõendamiseks hagiavalduse eest tasutud riigilõivu maksekorralduse, õigusabiteenuse arve ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Käesolevas asjas on hagihind 600 eurot ning hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 125 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel ja 80 eurot hagiavalduse eitamisel), mis on riigilõivu määr alates 01.07.2014. Arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud 23.04.2014 ning juhindudes TsMS § 486 lg 2, on kohus seisukohal, et kohaldamisele kuulub enne 01.07.2014 kehtinud riigilõivu määr (100 eurot). Seega on hageja tasunud riigilõivu enam summas 25 eurot, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel esitatava taotlusega nõuda. Kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega, mis õigusabiteenuse osas ei ületa kehtivaid piirmäärasid. Eelneva põhjal on põhjendatud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 100 eurost, kohtutäituri tasust 36 eurost ning õigusabikulust 120 eurost, kokku 256 eurost 99.16 % ehk 253.84 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

Pärnu Maakohtu 12.01.2015 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-14-16927 määrati:

RESOLUTSIOON

Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 8.01.2015 tagaseljaotsuse resolutsioonis märgitud tekst „Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi M. K. vastu osaliselt“ ning lugeda käesolevaga õigeks tekstiks „Rahuldada Express Credit AS hagi M. K. vastu osaliselt“. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.