1.rahuldamisjärk – pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel Jrk nr
Võlausaldaja
Swedbank AS
Jaotusettepanekus Rahuldamata nõude summa nõude EUR summa EUR
6 000,00
900,00*
6 000,00
900,00
*Nimetatud summa osas loetakse nõue esimeses rahuldamisjärgus faktiliselt lõppenuks seoses pandipidaja menetluskulude kandmisega 900,00 euro ulatuses (pandiesemete müügist laekus kokku 6 000,00 eurot) ning 900,00 euro osas ei ole käesolevas määrus täitedokument PankrS § 168 mõistes.
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel Jrk nr
Võlausaldaja
Jaotusettepanekus Rahuldamata nõude summa nõude
Jaotis
Tsiviilasi nr 2-11-706 EUR
summa EUR
5 115,79
5 115,79
10,39
%
Bigbank AS
Koduliising OÜ
835,77
835,77
1,70
%
Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu)
158,72
158,72
0,32
%
Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu)
837,76
837,76
1,70
%
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
18,86
18,86
0,04
%
Eesti Krediidipank AS
10 957,42
10 957,42
22,26
%
Swedbank AS
31 294,21
31 294,21
63,58
%
49 218,53
49 218,53
100,00
%
4.Kinnitada halduri poolt pankrotimenetluse läbiviimisega seoses tehtud kulutused summas 661,94 eurot.
5.Algatada E. J. (xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse ( PankrS § 175 lg 1).
6.Jätta E. J. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku E. J. ́d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise lõpuks on E. J. kohustatud kohtule esitama PankrS § 172 lg 4 nimetatud aruande.
6.1.E. J. peab PankrS § 173 lg 3, 4 nimetatud töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulust 75% hoidma oma varast eraldi ja selle vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 ettenähtule (2 rahuldamisjärgule) üks kord aastas (iga aasta 1. novembril) võlausaldajatele välja maksma. E. J. ́l esitada kohtule kord 1 (ühe) aasta jooksul aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja arveldusarvete väljavõtet ning andmeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.detsembril 2015, järgnev 01. detsembril 2016 jne.
7.E. J. on vastavalt PankrS § 173 kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. E. J. on kohustatud viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1,2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust; kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,
Tsiviilasi nr 2-11-706 toimetada määrus kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu; võlausaldaja võib määruskaebuse esitada, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastavalt PankrS § 163 lg 2 vastuväite. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg 1. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus kuulutas 21.02.2011. a välja E. J. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitt ́i. 14.03.2011. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. 25.04.2014. a määrusega kinnitas kohus E. J. (pankrotis) jaotusettepaneku. 27.10.2014. a esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 tähenduses ja PankrS § 158 lg 3 kohase aruande. Kõik toimingud, mida E. J. pankrotimenetluse raames on olnud halduril vaja ja otstarbekas teha, on halduri arvates tehtud. Pankrotimenetluse toimingutega seoses on tekkinud kulud, mille tasumiseks E. J. pankrotimenetluses paraku rahalised vahendid puuduvad. Käesolevaks hetkeks ei ole pankrotihalduri andmetel E. J. ’l müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara või sissenõutavaid debitoorseid nõudeid. Kohus on avaldanud 31.10.2014. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2 000,00 eurot hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetatuks lugemisest. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3)
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
1.1.Pankrotivara üldiseloomustus Pankroti väljakuulutamise hetkel oli E. J. ’l teadaolevalt järgmine vara: 1) arvelduskontol 10010732339016 AS’s SEB Pank rahalised vahendid summas 0,47 €. Tegemist oli isikule Võru Linnavalitsuse poolt makstud toimetulekutoetuse jäägiga, millele TMS sätete kohaselt sissenõudeid pöörata ei ole võimalik. Eeltoodut arvestades ei olnud nimetatud summat võimalik ka isiku pankrotivarasse arvata ning võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks arvestada. 2) kinnistu registrinumber 547041, katastritunnus 69702:001:1320, sihtotstarve – elamumaa 100 %, suurus 1,1 ha, aadress Võrumaa, Rõuge vald, Pärlijõe küla, Sillaotsa. 3) maksude ettemaksed – puudusid; 4) osad, aktsiad – puudusid; 5) muu materiaalne vara (sh. koduse majapidamise esemed) – puudus; 6) sularaha - puudus; 7) nõuded teiste isikute vastu – puudusid. Lisaks eeltoodule oli liiklusregistris registreeritud E. J. nimele traktor 40AM (riiklik registreerimismärk 9292EX, esmase reg. aasta 1986.). Paraku ei ole liiklusregister seaduse alusel loodud register, mille andmed vara omaniku kohta oleksid avalikud ja omaksid õiguslikku tähendust. Faktiliselt traktorit 40AM (riiklik registreerimismärk 9292EX) E. J. pankrotivaras ei ole. E. J. , Ü. D. ’i ja E. J. endise elukaaslase H. V. ’i
Tsiviilasi nr 2-11-706 selgituste kohaselt ei ole E. J. seda traktorit faktiliselt kunagi omanud ega vallanud. Väidetavalt on kõnealune traktor alates 1999. aastast Ü. D. ’i omandis ja valduses. Ü. D. olevat tulnud E. J. ’le vastu ja nõustus sellega, et E. J. kannab traktori registris enda nimele, et viimane saaks kätte Eesti Krediidipank AS’lt taotletava laenu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet, et Ü. D. annab üle traktori omandi ja valduse, samuti ei ole E. J. traktori eest tasunud. E. J. ja H. V. on 31.03.2002. väljastanud Ü. D. ’ile kirjaliku kinnituse selle kohta, et E. J. ei võta endale traktorit, vaid vormistab ainult tehnilise passi. Käesoleval ajal ei ole ka tehnilist passi E. J. valduses. Täitemenetluse seadustiku § 64 lg 3 kohaselt kui võlgniku vara on kolmanda isiku valduses, võib kohtutäitur asja ära võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul või arestida võlgniku nõudeõiguse asja väljaandmiseks. Ü. D. ei andnud haldurile nõusolekut tema valduses oleva traktori arestimiseks. E. J. omandi ja asja väljaandmiseks nõudeõiguse olemasolu tõendamine on aga eelpool kirjeldatud asjaolude tõttu küsitav.
1.2.E. J. pankrotivara müügist laekumised - E. J. pankrotivarasse kuuluva kinnistu reg. osa 547041 müümiseks korraldas pankrotihaldur järgmised enampakkumised/oksjonid: 16.06.2011 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 31 956,- €; 04.08.2011 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga müümiseks alghinnaga 28 761,- €; 29.09.2011 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 25 885,- €; 28.11.2011 kell 13.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 23 300,- €; 27.02.2012 kell 10.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 20 970,- €; 08.05.2012 kell 13.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 19 000,- €; 11.07.2012 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 17 600,- €; 31.08.2012 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 15 800,- €; 08.10.2012 kell 14.30 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 14 220,- €; 14.03.2013 kell 13.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 12 800,- €; 03.05.2013 kell 12.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 10 000,- €; 19.07.2013 kell 11.00 toimuv avalik suuline enampakkumine kinnistu müümiseks alghinnaga 8 000,- €; 19.09.2013 kell 12:00 kuni 27.09.2013. kell 12:00 toimuv elektrooniline oksjon kinnistu müümiseks alghinnaga 6 000,- €; 08.11.2013 kell 12:00 kuni 18.11.2013. kell 12:00 toimuv elektrooniline oksjon kinnistu müümiseks alghinnaga 5 000,- €. Enampakkumistel ja oksjonitel ei tehtud mitte ühtegi pakkumist. 24.01.2014 kell 12:00 kuni 03.02.2014. kell 12:00 toimunud elektroonilisel oksjonil kinnistu müümiseks alghinnaga 4 200,- € tegi E. K. (ik 46803032712) parima pakkumise summas 6 000,00 €. E. K. on kogu tema poolt pakutud summa tasunud ning haldur on kinnistu omandi ja valduse isikule üle andnud. Kinnistusraamatus on uus omanik sisse kantud 12.02.2014. Kokkuvõttes on E. J. pankrotivarasse laekunud vara müügist 6 000,- €.
1.3.E. J. pankrotivarasse laekumised töötasust - E. J. ’l ei ole pankrotimenetluse aja jooksul töötasu laekunud.
1.4.Muud laekumised E. J. maamaksu kulu katteks.
pankrotivarasse - E. J.
on tasunud pankrotivarasse 17,75 €
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
2.1.Vara välistamise nõuded (§ 123) - E. J. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud.
2.2.Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 119 lg 4 ja 5) nõuded - E. J. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.
2.3.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded (§ 147) - E. J. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid.
Tsiviilasi nr 2-11-706
2.4.Pankrotimenetluse massikohustused (§ 148) - seisuga 24.10.2014. moodustavad E. J. pankrotimenetlusega seotud massikohustused kokku 88,50 € (s.o. 100 % maamaks).
2.5.Pankrotimenetluse kulud (§ 150) - seisuga 24.10.2014. moodustavad E. J. pankrotimenetluse kulud kokku 1 611,67 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) ajutise pankrotihalduri tasu (vastavalt Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusele 21.02.2011) ja sellele lisanduva sotsiaalmaksu kulu kokku 754,50 €; 2) ajutises pankrotimenetluses tekkinud bürookulud ((vastavalt Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusele 21.02.2011) 283,73 €; 3) pankrotivara müügiga seotud kulud 562,55 €; 4) menetluse teadaannete (nõuete kaitsmise koosolek) avaldamise riigilõiv 6,39 €. 5) registri- jms. tasuliste teenustega seotud riigilõiv 3,00 €. 6) pangateenustega seotud kulud (ülekannete tasud) 1,50 €. E. J. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud teenust OÜ’lt Ü. B. . Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga ja võlausaldajatega. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §’le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ’ga Õigusbüroo Faktootum). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Samas tuleb PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete tegemisel arvestada ka PankrS § 153 lg 2 sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Eeltoodut arvestades ei tohi pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks kinnipidada igal juhul mitte enam kui 15 % pandieseme müügist saadust. Vastavalt PankrS §’le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Pärast eelnimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §’s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi (lg 2). Haldur on 01.04.2013. teatanud kohtule, et senist pankrotivara müügiprotsessi käiku arvestades võib E. J. pankrotimenetlus lõppeda raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse ajal tekkinud kohustusi. Pärast pandipidajale väljamakse tegemist seadusega garanteeritud ulatuses (st. 85 %) on pankrotimenetluse ajal pankrotivara moodustamise, haldamise ja müümisega seotud kulusid olnud võimalik katta vaid summas 917,75 €.
2.6.Prognoositavad lisanduvad kulud Arvestades asjaolu, et E. J. pankrotimenetluses pankrotivara müügist laekunud rahalistest vahenditest ei ole võimalik täita isegi kõiki pankrotimenetluse ajal pankrotihalduri poolt oma
Tsiviilasi nr 2-11-706 ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustusi, ei planeeri pankrotihaldur täiendavaid väljamakseid seoses halduritasuga, vms.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg. 2 p. 3) Vastavalt Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega 25.04.2014. tsiviilasjas 2-11-706 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid E. J. pankrotimenetluses tunnustatud nõuded rahuldamisele järgmiselt: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel - 6 000,00 €; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel - 49 218,53 €; 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel - 0,00 €; Jaotusettepanek ei määratlenud võlausaldajatele väljamakstavaid konkreetseid summasid, vaid ainult suhtarve – st. kui suurele osale pankrotivarasse laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Igale võlausaldajale pankrotimenetluses tegelikult väljamakstavad summad sõltuvad pankrotivarasse laekumistest, tehes täiendavalt vahet pandiesemest ning pandiga koormamata varast laekumistel, ja pankrotimenetluse kuludest. Andmed rahuldatud ja rahuldamata nõude kohta esitatakse pankrotimenetluse lõpetamisel koostatavas aruandes. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 153 lg 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue eelisnõudena pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud pankrotiseaduse §’s 146 lg 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha summasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. E. J. pankrotimenetluses moodustavad laekumised kokku 6 017,75 €. Nimetatud summast moodustas laekumine pandieseme müügist 6 000,00 € ehk 99,71 € kõikidest laekumistest. Pandiesemest laekunud rahasummast 15 % (ehk maksimummäär, mida saab pandieseme müügist laekunud rahast kulutuste katteks arvestada) on: 6 000,00 € x 15/100 = 900,00 €. Pandiesemest laekunud rahasumma miinus kulutused maksimummäära ulatuses on: 6 000,00 € - 900,00 € = 5 100,00 €. Käesoleva aruande kohtule esitamise hetkeks moodustavad E. J. pankrotimenetluse ajal tekkinud kulud (massikohustused ja pankrotimenetluse kulude) kokku 1 700,17 €. Kuna aga PankrS § 153 lg 2 kohaselt ei ole pandieseme müügist võimalik kinni pidada enam kui 15 % pandiesemest laekumisest, siis võis pandiesemetest laekumistest kinni pidada ainult 900,00 € ning võlausaldajale – Swedbank AS’le tuli pandiga tagatud nõudena igal juhul välja maksta 85 % pandiesemest laekunud summast – st. 5 100,00 €. Muude laekumiste arvelt on olnud võimalik katta E. J. pankrotimenetluse kulusid kogusummas 17,75 €. Ülejäänud kulude kogusummas 782,42 € (ajutise pankrotihalduri tasu koos maksudega ning vara müügikuulutuste avaldamise kulud osaliselt) katteks paraku rahalised vahendid E. J. pankrotimenetluses puuduvad. Eeltoodut arvestades on käesoleva aruande kohtule esitamise hetkeks E. J. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid järgmiselt:
1.rahuldamisjärk – pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel Jrk nr
Võlausaldaja
Jaotusettepanekus nõude summa EUR
Rahuldatud nõude summa EUR
6 000,00
5 100,00
6 000,00
900,00
Swedbank AS
Protsent tunnustatud nõudest 85,00
2.rahuldamisjärk –muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel
%
Tsiviilasi nr 2-11-706 Jrk nr
Võlausaldaja
Jaotusettepanekus nõude summa EUR
Rahuldatud nõude summa EUR
Protsent tunnustatud nõudest
5 115,79 835,77
0,00 0,00
100,00 100,00 100,00
158,72
0,00
Bigbank AS Koduliising OÜ Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
% % %
100,00
837,76
0,00
% 100,00
18,86
0,00
% 100,00
Eesti Krediidipank AS Swedbank AS
10 957,42 31 294,21
0,00 0,00
Kokku:
49 218,53
0,00
100,00
3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel puuduvad.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Swedbank AS (reg. kood 10060701) esitas 21.04.2011. nõude kogusummas 37 294,21 €, millist palus tunnustada pandiga tagatud nõudena esimeses rahuldamisjärgus. Võlausaldaja kasuks oli 27.09.2007. sõlmitud lepinguga seatud E. J. kinnistule reg. nr 547041 asukohaga S. P. küla Rõuge vald Võrumaa hüpoteek summas 750 000,- kr (47 933,74 €). E. J. pankrotimenetluses 28.07.2011. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid võlausaldaja nõudele summas 37 294,21 € ei esitatud. Kinnistusraamatusse kantud kehtiv pandiõigus loeti kaitsmiseta tunnustatuks. Seega vastavalt PankrS §’le 153 lg 1 p 1 arvati nõue summas 37 294,21 € 1. rahuldamisjärku (pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue). Swedbank AS’i kasuks koormatud kinnistu reg. osa nr 547041 müügist on E. J. pankrotivarasse laekunud 6 000,00 €.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 6)
5.1.Andmed müümata pankrotivara kohta - E. J. pankrotivara.
pankrotivaras ei ole rohkem müümata
5.2.Andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta - halduril puuduvad andmed E. J. ’l teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) E. J. pankrotimenetluse läbiviimisel on haldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise, vara müügiprotsessi, vara ostuhuvilistele näitamise ja enampakkumiste läbiviimise; 3) selgitanud teiste isikute poolt E. J. vastu esitatud nõudeid, kontrollida algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust, puuduste ilmnemisel aga suhtlemine võlausaldajatega ja neile võimaluse andmine nõudeavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. E. J. pankrotimenetluses toimus 28.07.2011. nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas esitatud nõudeid kogusummas 57 556,08 €. Haldur esitas 11.03.2014. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kinnitamiseks E. J. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 25.04.2014. ja määrus on 25.09.2014. jõustunud.
% %
Tsiviilasi nr 2-11-706 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. Pankrotiseaduse § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankpankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes pankrotiseaduse §’le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt pankrotiseaduse §’le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt nõudnud võlgnikult eelpool nimetatud informatsiooni. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontolt. Haldur on koostanud igakordse laekumise korral arvestuse, millises summas on võlgnikul õigus arvelduskontole laekunud vahendeid käsutada ning milline summa kuulub pankrotivarasse. Haldur väljastas võlgniku käsutusõiguse määratlemiseks erikorraldusi SEB Pank AS’le. 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (24.10.2014), mille päevakorda oli planeeritud E. J. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.
7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel: Jrk nr
Võlausaldaja
Swedbank AS
Jaotusettepanekus nõude summa EUR
Rahuldamata nõude summa EUR
6 000,00
900,00
6 000,00
900,00
Protsent tunnustatud nõudest 15,00
%
2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel Jrk nr
Võlausaldaja
Jaotusettepanekus nõude summa EUR
Rahuldamata nõude summa EUR
Protsent tunnustatud nõudest 100,00 100,00
Bigbank AS
5 115,79
5 115,79
Koduliising OÜ
835,77
835,77
Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu)
158,72
Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
837,76 18,86
Eesti Krediidipank AS
10 957,42
Swedbank AS
31 294,21
158,72
100,00
837,76
100,00
18,86
100,00
10 957,42
100,00
31 294,21
100,00
% % % % % % %
Tsiviilasi nr 2-11-706 49 218,53
49 218,53
100,00
%
3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel puuduvad.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)
8.1.Andmed E. J. pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitatud hagide läbivaatamise kohta haldur ei ole esitanud E. J. pankrotimenetluses hagisid teiste isikute vastu.
8.2.Andmed hagide kohta, mida haldur veel kavatseb E. J. pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitada - pankrotihaldur ei kavatse E. J. pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada.
8.3.Teiste isikute poolt E. J. pankrotimenetluses esitatud hagidest - halduril puuduvad andmed, et keegi oleks esitanud hagisid E. J. vastu.
9.Maksejõuetuse tekkimise põhjused, sh arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta (PankrS § 162 lg 3) Tuginedes E. J. poolt avaldatud andmetele võlgade kujunemise asjaolude kohta, olen seisukohal, et võlgniku – E. J. alaline maksejõuetus on kujunenud välja juba hiljemalt 2010. aastal. Pankrotihaldur on seisukohal, et E. J. alalise maksejõuetuse kujunemise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Ilmselgelt on E. J. võtnud endale liigsuuri kohustusi seoses eluaseme – ja tarbimislaenudega, kuid halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et võlgniku eesmärgiks oleks nende kohustuste võtmisel olnud enda püsivalt maksejõuetuks muutmine. Püsivat sissetulekut omaval töövõimelisel isikul üldjuhul ei ole võimatu neid kohustusi pikema aja jooksul tasuda. Seoses aga isiku poolt kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemisega (korduvalt alkoholijoobes auto juhtimine) ning pikemaajaliselt kinnipidamisasutuses viibimisega on ta kaotanud nii töökoha, sissetulekud kui ka võime mingilgi määral võlakohustusi mõistliku aja jooksul tasuda. Seega võib väita, et E. J. alalise maksejõuetuse kujunemine on siiski puutumuses isiku poolt süüteo tunnustega tegude toimepanemisega.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mitt ́iga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning E. J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 2 000,00 eurot hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetatuks lugemisest. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et E. J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et E. J. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri E. J. pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole pankrotihalduri tasu taotlenud, sest E. J. pankrotimenetluses pankrotivara müügist laekunud rahalistest vahenditest ei ole võimalik täita isegi kõiki pankrotimenetluse ajal
Tsiviilasi nr 2-11-706 pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustusi. PankrS § 66 lg 3 alusel menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kinnitamisel kinnitamisele kuuluvaid kulusid ei ole. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused koos maksudega. Kohus, kontrollinud pankrotihalduri poolt tehtud kulusid, leiab, et Küllike Mitt ́i poolt E. J. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud pankrotimenetluse kulud summas 661,94 € (maamaks 88,50 eurot, pankrotivara müügiga seotud kulud 6,39 eurot, riigilõiv 3,00 eurot ja pangateenustega seotud kulud 1,50 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Tulenevalt PankrS § 171 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. E. J. esitas kohtule võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajal võlgniku avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. E. J. kinnitas, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi (I kd tl 190). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.03.2011. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS §-s 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides. Võlgniku avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole E. J. kohustustest vabastamise avaldusele vastuväiteid esitanud. Võlausaldajate 24.10.2014 toimunud üldkoosoleku päevakorda oli planeeritud E. J. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on 07.01.2015 toimunud kohtuistungil kinnitanud oma soovi ja võimekust ise võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada E. J. kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt PankrS § 172 lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur avaldas 17.10.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 24.10.2014 päevakorraga mh kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Pankrotihaldur on kohtule edastanud E. J. kirja, milles E. J. avaldas, et on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Usaldusisiku nimetamise küsimust käsitleti E. J. võlausaldajate 24.10.2014 toimunud üldkoosolekul, kus ei osalenud ühtegi võlausaldajat. 07.01.2015 toimunud kohtuistungil leidis võlgnik, et ta on valmis ise usaldusisiku
Tsiviilasi nr 2-11-706 ülesandeid täitma ja selgitas oma nägemust usaldusisiku ülesannete täitmisest. Kohus selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul on aruandekohustus ning hoiatas võlgnikku, et kui kohustustest vabastamise menetluses ükskõik milline aruanne ei laeku tähtaegselt või võlgnik uutest kontaktandmetest kohtule teada ei anna, lõpetab kohus ilma täiendava hoiatamiseta kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule on tema ülesanded ja kohustused kohustustest vabastamise menetluses teada, E. J. on kinnitanud, et talle on kohustused arusaadavad ning ta on võimeline ise usaldusisiku ülesandeid täitma, mistõttu tuleb E. J. ́d ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab E. J. ́d esitama kohtule usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord 1 (ühe) aasta jooksul aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja arveldusarvete väljavõtet ning andmeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.detsembril 2015, järgnev 01. detsembril 2016 jne. Tulenevalt PankrS 173 lg 3 loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud rakendada seaduses sätestatud määrast erinevat määra ja PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab E. J. 75% ulatuses tulenevalt PankrS §-dest 172 lg 2, 173 lg 4 maksma vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p 3 ettenähtule, tehes väljamakseid üks kord aastas (iga aasta 1. novembril). PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt Heiki Kolk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.