02. jaanuar 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-14-858
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi R. T. vastu ohvriabiseaduse (OAS) alusel väljamakstud hüvitise, 3035,33 eurot nõudes 3035,33 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu – registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12 Tallinn Esindaja: Liina Hallik – e-post: [email protected] Kostja: R. T. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Grete Lüüs – Eesti Õigusabi Selts e-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista R. T. regressi korras välja Eesti Vabariigi kasuks L. L. Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud hüvitis 3035 (kolm tuhat kolmkümmend viis) eurot 33 senti (sealhulgas ajutise töövõimetuse hüvitis 288,10 eurot ning püsivast töövõimetusest tulenev perioodiline hüvitis 2747,23 eurot).
3.Määrata, et väljamõistetud summa - 3035,33 eurot võib R. T. tasuda osamaksetena minimaalse suurusega 50 (viiskümmend) eurot alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu
10.kuupäevaks Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele EE742200001120057958 kuni nõude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 02.jaanuaril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Tartu Maakohtu 07.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai L. L. vägivallakuriteo ohvrina raske tervisekahjustuse. L. L. esitas 01.02.2014 Sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti xxxxxxxxxx otsusega nr xxxxxxx L. L. hüvitis töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks. Ajavahemikul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L. L. OAS alusel makstud töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist kogusummas 3035,33 eurot.
2.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks ning kannatanul on õigus nõuda töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku (kostja) vastu.
3.OAS § 31 lg 1 sätestab, et riigi poolt regressi korras tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Tartu Maakohtu 07.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr xxx-xxxxx on kostjalt välja mõistetud hüvitis 305 eurot. OAS § 31 lg 1 ei välista regressinõude esitamist summade osas, mille hüvitamist tsiviilhagiga varasemalt taotletud ei ole. Hagis esitatud nõude sisuks on kannatanule töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamine. II. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja oma vastuses hagiavaldusele (tl. 16-18) taotleb hagi rahuldamata jätmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole tõendanud, millistel alustel on kannatanule välja makstud 3035,33 eurot.
Hagiavaldusele lisatud materjalide kohaselt on Lõuna Pensioniamet otsusega nr xxxxxxx kuriteoohvrile riikliku hüvitise. Vastavalt otsusele viibis kannatanu haiguslehel ajavahemikul 29.04.2011 kuni 12.09.2011, so 137 päeva. Otsuse punkti 3 kohaselt otsustati maksta kannatanule ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist summas 288 eurot ja 10 senti. Lisaks on kannatanule makstud kuriteoohvri riiklikku hüvitist ajavahemikul 12.11.2011 kuni 30.11.2013 summas 3035,33 eurot. Hageja poolt on välja toodud periood, millisel ajal on väljamakseid kannatanule tehtud, kuid puuduvad väljamaksete aluseid tõendavad dokumendid.
5.Alternatiivselt on kostja taotlenud VÕS § 140 alusel hüvitise vähendamist juhul, kui kohus leiab, et nõue on põhjendatud, kuna kostja majanduslik olukord ei võimalda esitatud nõuet rahuldada, kahjustamata seejuures enese majanduslikku toimetulekut. Kostja on töövõimetuspensionär, kellel on tulenevalt haigustest tuvastatud 80 % ulatuses töövõimetus. Kostjal on raske puue, millest tulenevalt tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ning mille tõttu esinevad temal lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele, majapidamisele ning kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Kostjal ei ole võimalik seoses puudega käia tööl ning teenida palgatulu, tema ainsa sissetuleku moodustab töövõimetuspension 268,39 eurot kuus. Rahuldades hageja nõude täies ulatuses langeks kostja ilmsesse vaesusriski. Kostja ei oma ka mingisugust vara, mille realiseerimisel oleks hageja nõude rahuldamine võimalik. Kui kohus otsustab ükskõik millises ulatuses hageja nõude rahuldada, taotleb kostja TsMS § 445 lg 1 sätteid kohaldades kohtuotsuse täitmise korra määramist selliselt, et ta tasub nõude ositi , mitte üle 50 euro suuruste osamaksetena ühes kuus. III. Poolte poolt menetluses esitatud täiendavad seisukohad
6.Hageja oma vastuses kostja seisukohatele (tl. 27-28) selgitab, et Lõuna Pensioniameti xxxxxxxxxx otsusega nr xxxxxxx L. L. määratud OAS § 11 alusel hüvitis töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks nii ajutise kui ka püsiva töövõimetuse tõttu. Haldusaktist nähtub, et OAS § 11 lg 6 kohaselt on L. L. hüvitise suuruse arvutamisel aluseks võetud hüvitise määramise otsuse tegemise ajal kehtinud kuupalga alammäär 278,02 eurot (ühe kalendripäeva keskmine tulu 9,267 eurot). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusele nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ (edaspidi määrus) on ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitise puhul tegemist ühekordselt väljamakstava hüvitisega. L. L. viibis Eesti Haigekassa Tartu osakonna tõendi kohaselt haiguslehel ajavahemikul xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, s.o 137 päeva ning selle perioodi eest on L. L. määratud ja 2012.a. veebruarikuus välja makstud ajutisest töövõimetusest tulenev ühekordne hüvitis 288,10 eurot. Püsivast töövõimetusest tuleneva kahjuhüvitise puhul on tegemist perioodiliselt makstava hüvitisega vastavalt OAS § 17 lg 2. Püsivast töövõimetusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ning sellest lahutatakse maha OAS § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 12.11.2011 arstliku ekspertiisi otsuse nr xxxxxxx kohaselt on L. L. seoses vägivallakuriteost tuleneva vigastusega tuvastatud püsiv töövõime kaotus 60 % ulatuses. Korduvekspertiiside tulemusel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega püsivat töövõimetust pikendatud kuni 31.05.2014. Püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks on Lõuna Pensioniameti xxxxxxxxxx
otsusega nr xxxxxxx L. L. igakuine hüvitis alates 12.11.2011 summas 104,84 eurot ja seda on OAS § 26 lg 2 ja lg 5 kohaselt ümber arvutatud temale määratud töövõimetuspensioni suuruse muutumisel ning arvestades hindade ja elukalliduse muutust, mida kajastab Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse protsent. Sotsiaalkindlustusamet on perioodil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. L. ohvriabi seaduse alusel välja maksnud töövõimetusest tulenevalt kuriteoohvri riikliku hüvitist 3035,33 eurot, sealhulgas ajutisest töövõimetusest tulenevalt 288,10 eurot ning püsivast töövõimetusest tulenevalt 2747,23 eurot. Kuivõrd L. L. jätkatakse püsivast töövõimetusest tuleneva perioodilise hüvitise maksmist kuni püsiva töövõimetuse lõpuni, või tema tööle asumiseni või kuni hüvitise piirmäära 9590 euro täitumiseni, on tõenäoline, et kostja vastu esitatakse tulevikus ohvriabi seaduse alusel väljamakstud hüvitise ulatuses täiendav regressinõue. Hageja on teatanud, et kui kohtu hinnangul on regressinõude vähendamine VÕS § 140 alusel õiglane, ei vaidle hageja sellele vastu, samuti nõustub hageja väljamõistetava summa ositi tasumisega kostja poolt.
7.Kostja täiendavatest seisukohtadest (tl 32-35) nähtub, et hageja ei ole nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiettepanekuga tasuda 50 euro suuruste maksetena 1500 eurot, kuna nõue on riigile üle läinud täies ulatuses. Samas kogu võlgnevuse ositi tasumise võimalusega on hageja nõustunud (tl 39). Pärast kirjaliku menetluse määramist on hageja esitanud kirjalikud seisukohad (tl 64-65), milles juhib tähelepanu asjaolule, et töötamise registri andmetel on kostja alates 01.09.2014 asunud tööle xxxxxxxxxxxxxxxx-s ning seega omab lisaks töövõimetuspensionile ja puuetega inimeste sotsiaaltoetusele täiendavat sissetulekut töötasuna, mistõttu ei ole väljamakstud kahjuhüvitise regressi korras tagasinõude vähendamine VÕS § 140 alusel kostja majandusliku olukorda arvestades põhjendatud. Kostjal on võimalik tasuda riigile üle läinud rahaline nõue osadena, arvestades tema reaalseid võimalusi ning seega ei mõjuta nõude täies ulatuses rahuldamine kostja enese majanduslikku toimetulekut niivõrd olulisel määral, et see oleks mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti ei kaasne nõude rahuldamisega kostjale täiendavaid kõrvalkohustusi (nt viivise või intressi nõuet) ning kostjal on vajadusel võimalik taotleda võlgnevuse osamakse suuruse vähendamist.
IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
8.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus menetluses tõendeid ja taotlusi, määrates selleks tähtaja (tl 49). TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
9.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:
a) kostja on 07.11.2011 Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud kuriteos, mille tagajärjel sai L. L. raske tervisekahjustuse (tl 11); b) Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti xxxxxxxxxx otsusega nr xxxxxxx L. L. hüvitis töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks (tl 6-7); c) L. L. on ajavahemikul xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist kogusummas 3035,33 eurot (tl 8); d) Hagi rahuldamise korral on kostjal võimalik tasuda väljamõistetud hüvitist osade kaupa 50 eurot kuus kuni nõude täitumiseni (tl 17 pöördel, 28, 65) VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on kahju eest vastutavaks isikuks ning kannatanul on õigus nõuda töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku (kostja) vastu.
10.Hageja on esitanud OAS § 31 lg 1 alusel kostja vastu nõude ulatuses, milles riik on OAS-i järgi kohustatud ohvrile hüvitist maksma. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud, vaid on taotlenud regressi korras väljamõistetava hüvitise vähendamist VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 annab kohtule õiguse väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib seadusega sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. L. L. makstakse hüvitist ohvriabi seaduse alusel. OAS § 15 kohaselt ei tohi ohvriabi seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile olla suurem kui 9590 eurot. Käesolev nõue on esitatud summas 3035,33 eurot, so alla OAS §-s 15 sätestatud piirmäära. VÕS § 140 eesmärgiks on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõtetes ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Teatud juhtudel võib pidada ebaõiglaseks, kui inimene peab äärmiselt suure kahju hüvitamise kohustuse tõttu jääma eluks ajaks pankroti- ja täitemenetluse normide alusel tagatava elatusmiinimumi piirile, st et isiku vastutus tooks kaasa olukorra, kus ta ei suudaks elu lõpuni sellest kohustustest vabaneda. Kahjuhüvitise vähendamisel peab kohus arvesse võtma eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, samuti võimalike kindlustuskatete olemasolu. Samas ei ole kohus piiratud üksnes nende asjaolude arvestamisega, vaid võib vajadusel arvesse võtta ka muid asjaolusid, nt kahju tekitaja süü astet (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne lk 490-491).
11.Seega tuleb võtta seisukoht, kas käesolevas asjas esinevad alused väljamakstud kahjuhüvitise - 3035,33 eurot regressi korras sissenõutava summa vähendamiseks. Kostja poolt on esitatud pangakonto väljavõte (tl.41-45) millest nähtub, ajavahemikul 01.01.2014 kuni 16.06.2014 on kostja sissetulekuks olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot ja pension summas 214,69 eurot (jaanuar kuni märts), alates aprillist on kostja pensioni suuruseks 227,06 eurot. Kostja on esitanud ka tõendid temal püsiva töövõimetuse 80 % ulatuses ning raske puude tuvastamise kohta (tl. 20-21). Hageja poolt esitatud tõendist- töötamise registri väljatrükist (tl.67) nähtub, et kostja omab võlaõigusliku lepingu alusel alates 01.09.2014 töösuhet OÜ-ga xxxxxxxxxxxxx. Seega kostja väide, et tulenevalt tema puudest puudub tal võimalus töötada ja saada töötasu, on ümber lükatud. 12.Kohtu hinnangul ei esine aluseid kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamiseks, kuivõrd kostjal on võimalik hageja poolt väljamakstud hüvitis tasuda osade kaupa. Sellisel viisil tasumine ei saa olla kostja jaoks ei ebaõiglane ega vastuvõetamatu. Käesolevaks ajaks väljamakstud kahjuhüvitis ei ole ülemäära suur ning selle osade kaupa hagejale tasumine ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks OAS § 31 lg 1 alusel välja mõista 3035,33 eurot ning määrata TsMS § 455 lõike 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja kord selliselt, et kostjal on kohustus tasuda temalt kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud summa igakuiste osamaksetena, suurusega minimaalselt 50 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni. VI. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lõigete 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja R. T. kanda. TsMS § 6 tulenevalt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on kinnitanud, et tal puuduvad käesolevas menetluses menetluskulud (tl 64). TsMS § 145 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostja on esitanud tõendid tema poolt kantud õigusabikulude kohta (tl.57-62), mille kohaselt kostja õigusabikulud moodustavad 816,40 eurot. Vastavalt kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele jäävad nimetatud kulud kostja enda kanda.
Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 22 lg 1 p 11 alusel ei võetud kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega ei kuulu tasumata riigilõiv kostjalt väljamõistmisele.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.