30. detsember 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-14-17468 Placet Group OÜ versus Steven Kanarbik võlgnevuse nõue
Hagi hind
739,55 €
Asja lahendamine
lihtmenetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Placet Group OÜ (registrikood 11198910; aadress Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Riho Siil (e-post: [email protected])
Hageja esindaja Kostja
Steven Kanarbik (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxxx xxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi Steven Kanarbiku vastu osaliselt ja välja mõista Steven Kanarbikult 05.10.2012 Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr SR235612 alusel lepingutasu 5,5 eurot Placet Group OÜ kasuks; 1.1 jätta põhivõlgnevuse 463,30 euro, tasumata intressi 200,70 euro ja viivise 37,79 euro nõudes rahuldamata.
2.Seoses menetluskulude, otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 0,7 % ulatuses Steven Kanarbiku ning 99,3 % ulatuses Placet Group OÜ kanda; 2.2 välja mõista Steven Kanarbikult AS Placet Group OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 1,50 eurot; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 hagi osalisel rahuldamisel on arvestatud kostja poolt tasutud võlgnevust kokku 915,56 eurot ja VÕS § 415 lg 2 sisalduva maksete arvestamise järjekorda, so esmalt arvestatud põhivõlgnevuse katteks 900 eurot, seejärel intressi katteks, so seadusjärgses määras 2,97 eurot, viivis 0,09 eurot ja lõpuks osaliselt lepingutasu katteks 12,50 eurot; 3.2 kuna laenulepingust ei nähtu intressi arvestamise viisi ja kindlaksmääratud protsendimäära siis ei ole poolte vahel kokku lepitud intressimäära. Kui intressimäär ei ole laenulepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr;
3.3 menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulusid 90 eurot; 3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.8 Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.9 TsÜS § 86 lg 4 kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 3.10 VÕS § 415 lg 1 lause 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist; 3.11 VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine; 3.12 VÕS § 1131 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1131 sätestatut tarbijast võlgnikule; 3.13 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.14 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis 05.10.2012 hageja kostjaga www.smsraha.ee portaalis laenulepingu nr SR235612, mille alusel kostja laenas hagejalt 900 eurot, laenu tagastamise
tähtajaga 30.09.2013. laen tuli tagastada maksegraafiku alusel koos intressi ja lepingutasuga kokku 1452 eurot. Kostja ei täitnud lepingu tingimusi ja ei tagastanud laenu koos intressidega kokkulepitud tähtajaks. Kostja tasus perioodil 08.11.2012-29.10.2013 kokku 915,56 eurot. Hageja täiendavas nõudes (tl 20-21) on põhivõlgnevus 463,30 eurot, intressi 200,70 eurot ja seisuga 22.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 37,79 eurot ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 23.09.2014 tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja on hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on taotlenud riigiõigusabi seoses majandusliku raske olukorraga. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
1.05.10.2012 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr SR235612 (tl 7-10), mille alusel kostja laenas hagejalt 900 eurot (tl 7-11).
2.Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.09.2013 maksegraafiku alusel (04.11.2012-30.09.2013) koos intressi ja lepingutasuga, kokku 1452 eurot (tl 9 pöördel).
3.Kostja tasus ajavahemikul 08.11.2012-29.10.2013 kokku 915,56 eurot (tl 20-21).
4.Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt intressi suurust märgitakse protsentides. Maksegraafikust nähtub, et krediidikulukuse määr on 159,01% ja laenutaotluses on märgitud intressisummaks 534 eurot. Lepingus sätestatud tingimustest ei nähtu, millistel alustel toimub krediidi intressiarvestus, kas krediidi intress arvestatakse lepinguliselt summalt või kasutuses olevalt jäägilt ja muud asjaolud. Maksegraafik peaks väljendama intressi arvestust ja vastama poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kohus leiab, et kuna laenulepingust ei nähtu intressi arvestamise viisi ja kindlaksmääratud protsendimäära, siis ei ole poolte vahel kokku lepitud intressimäära. Kui intressimäär ei ole laenulepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.
5.VÕS § 408 lg 4 sätestab, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.
6.Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses
kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Tarbijakrediidilepingutes tuleb pidada lubatavaks arvestada intressi krediidisaaja kasutusse antud krediidisumma jäägilt ning kokkulepe, mille kohaselt arvestatakse intressi krediidisummalt on tühine, kui ei esine erandlikke asjaolusid. Kui lähtuda poolte vahel sõlmitud maksegraafikust, milles on laenusummaks 900 eurot, tagasimaksega 1452 eurot 1 aasta jooksul tuleb aasta intressiks 61% siis nähtuvalt maksegraafikust on intressi arvestatud krediidisummalt, mitte krediidisumma jäägilt. Ilmselgelt oleks laen 900 eurot aastaintressiga 61% arvestatuna krediidisummajäägilt tulnud laenuvõtjale soodsam. Hageja poolt koostatud maksegraafik kahjustab ilmselgelt kostjat kui tarbijast krediidivõtjat ja on hageja kui krediidiandja huvides eesmärgiga teenida varjatult suuremat intressi. Vaidlusalune maksegraafik on selgelt üksnes ühe poole (krediidiandja) õigusi arvestav ning tarbijast laenuvõtja jaoks ebamõistlikult koormav, ka on poolte õigused ja kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
8.Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-12508, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13).
9.Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. november 2014 lahendis nr 3-2-1-108-14 täpsustanud, et vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Hageja ning kostja vahelises laenulepingus on krediidi kulukuse määraks lisas I märgitud 159,01% (tl 9 pöördel). See määr on 6,29 korda kõrgem selle sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse määrast (25,25%).
10.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine ja lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud põhivõlgnevuse 463,30 euro, intressi 200,70 euro ja seisuga 22.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 37,79 euro.
12.Kohus leiab, et kuna lepingust nr SR235612 tulenev intressimäär ei ole kokku lepitud on seega intressimäär tühine ja krediidikuluse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda ning lähtudes poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr SR235612, tuleb kostja poolt tasutud võlgnevus kostja poolt tasutud võlgnevust kokku 915,56 eurot ja VÕS § 415 lg 2 sisalduva maksete arvestamise järjekorda, so esmalt arvestatud põhivõlgnevuse katteks 900 eurot, seejärel intressi katteks, so seadusjärgses määras 2,97 eurot, viivis 0,09 eurot ja lõpuks osaliselt lepingutasu katteks 12,50 eurot.
13.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta 7 % ulatuses Steven Kanarbiku ning 99,3 % ulatuses Placet Group OÜ kanda.
14.TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
15.Täisotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 06.märts 2015.