lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-27582/35

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-27582/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2917
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-12-27582

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-27582

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi Minilaen OÜ vastu hüvitatud liikluskahju tagasinõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7803 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Minilaen OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ERGO Insurance SE (registrikood: 10017013, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Kairi Koppel Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Minilaen OÜ (registrikood: 11877775; asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Aleksandr Jegorov Kolmas isik kostja poolel: SK (isikukood: XXXXXXXXXXX; viibimiskoht: XXXXX XXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 22.05.2014.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, OÜ Minilaen kanda. SK ́i menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.16.07.2012.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 5800 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Pärnu Maakohtu 04.10.2012.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 19.10.2012.a esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles taotles liiklusõnnetusega tekitatud ja hüvitatud varakahju 6411,39 euro, kahjukäsitluse kulu 813,61 ja lisanduva viivise seadusjärgses määras väljamõistmist alates 20.10.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.10.2011.a kell 19:28 ajal Tallinnas XXXXXX X juures liiklusõnnetus, kus sõiduki VW (registrimärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk VW) juht SK ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt tee- ja ilmastikuoludele ning sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile Honda (registrimärgiga XXXXXX), tekitades selle omanikule varalise kahju 241 eurot (kahjutoimik 1103056). Hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanule tekitatud kahju 241 eurot. 31.03.2012.a kella 17:00 ajal toimus Tallinnas XXXXXXXX XXX XX juures liiklusõnnetus, kus sõiduki BMW (registrimärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk BMW) juht SS ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt tee- ja ilmastikuoludele ning sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukitele Subaru registrimärgiga XXXXXX, mis omakorda põrkas otsa sõidukile BMW registrimärgiga XXXXXX ja see omakorda sõidukile Toyota registrimärgiga XXXXXX, tekitades sellega eelpool nimetatud sõidukite omanikele varalise kahju kokku 5134,43 eurot (kahjutoimik nr 1203395). Liiklusõnnetuse hetkel oli kindlustusmakse tasumata. Hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanutele tekitatud kahju kokku 5134,43 eurot. 19.03.2012.a kella 10:30 ajal toimus Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX juures liiklusõnnetus, kus sõiduki Honda (registrimärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk Honda) juht EK ei veendunud oma manöövri ohutuses ning põrkas kokku kõrvalreas liikunud sõidukiga BMW registrimärgiga XXXXXX, tekitades sellega sõiduki omanikule varalise kahju summas 927 eurot. Kokkupõrke tagajärjel sõitis sõiduk Honda otsa ohutussaarel asuvale märgile, tekitades sellega kahju AS-ile Signaal 108,96 eurot. Liiklusõnnetuse hetkeks oli kindlustusmakse tasumata. Hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanutele tekitatud kahju kokku 1460,96 eurot (kahjutoimik nr 1202840). Kindlustusandja müüs kannatanult väljaostetud sõiduki BMW registrimärgiga XXXXXX 425 euroga. Seega kokku on kindlustusandja kandnud kahju 1035,96 eurot. Kostja on kõigi kahju põhjustanud sõidukite omanik. Kuna kõigi kolme juhtumi puhul olid kindlustusjuhtumite toimumise hetkel sõidukitel kindlustusmaksed tasumata, siis omab kindlustusandja nõudeõigust nimetatud sõiduki omaniku vastu kokku summas 6411,39 eurot, millele lisandub kahjukäsitluse kulu. Esimese juhtumi menetlemisel moodustas käsitluskulu 34 eurot, teise juhtumi käsitluskulu oli 665,57 eurot ja kolmanda juhtumi käsitluskulu oli 114,04 eurot. Kahjukäsitluse kulu sisaldab endas kindlustusjuhtumi käsitlemisel tehtavaid vajalikke kulusid, mis kaasnevad iga juhtumiga. Need sisaldavad toimiku koostamise kulusid,

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582 paberikulu, printimise kulu, andmete töötlemise kulu jne. Hageja leidis, et kolme erineva juhtumiga kaasnenud kahjukäsitluse kulu kokku 813,61 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt sissenõudmisele. Seega on kostja võlgnevus hagejale 7225 eurot. Hageja on esitanud kahju sissenõudmiseks tagasinõude kostjale, kostja tagasinõuet ei rahuldanud. 23.04.2014.a kohtuistungil leidis hageja, et antud juhul ei saa vastutada sõiduki juht, kuna tagasinõudel saab vastutada ainult sõiduki omanik. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nõustus, et hagis märgitud isikud on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid ei nõustunud regressinõude esitamisega kogu ulatuses sõidukiga VW põhjustatud kahju osas kindlustusvõtja vastu. SK pani sõidukit narkojoobes juhtides toime liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 kohase süüteo ning peab kandma ka tekitatud kahju. Selles osas tekib kostjal nõudeõigus SK-i vastu. Hagejal saab olla liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 2 alusel regressiõigus mootorsõidukit narkojoobes juhtinud kolmanda isiku vastu, keda tuleb tulenevalt LKindlS § 5 lg-st 2 käsitleda sõiduki valdajana. Seega vaatamata asjaolule, et kindlustusmakse oli tasumata, ei saa kostja vastutada narkojoobes juhi poolt tekitatud liikluskahju eest, kuivõrd seadus keelab sõiduki narkojoobes juhtimise ja selline tegevus toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed. Kostja ei vaidlustanud, et kostja oli kahjujuhtumite toimumise ajal hagis märgitud sõidukite VW, BMW ja Honda omanik. Kostja ei tasunud kindlustusmakset, kuna sõidukid VW ja Honda olid müügis ning olid selleks hoiustatud platsil aadressil Pärnamäe tee 4. Kostja ei viinud sõidukeid sinna kasutamiseks. Kostja ei teadnud täpselt, kes sõlmis kindlustuslepingu ning leidis, et sõidukit kasutanud isik oleks pidanud ise tasuma kindlustuse eest. Menetluse käik
3.Kohus kaasas kostja avalduse alusel 22.08.2013.a määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel SK-i (t lk 107-108). 05.03.2014.a kohtuistungil selgitas SK, et juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit VW narkootilise aine mõju all ning kannab selle eest hetkel karistust (t lk 142). Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus tegi 22.05.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 14.10.2011.a aset leidnud kahjujuhtumi varakahju 241 eurot ja kahjukäsitluse kulu 34 eurot; 31.03.2012.a aset leidnud kahjujuhtumi varakahju kokku 5134,43 eurot ja kahjukäsitluse kulu 665,57 eurot; 19.03.2012.a aset leidnud kahjujuhtumi varakahju kokku 1035,96 eurot ja kahjukäsitluse kulu 114,04 eurot; ning viivise protsendina rahuldatud põhinõuete kogusummalt so 7225 eurolt alates 20.10.2012.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja on esitanud kehtiva LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel kostja vastu tagasinõude hagiavalduses märgitud liiklusõnnetuste tagajärjel tekkinud liikluskahju ja kahjujuhtumi käsitluse põhjendatud kulu sissenõudmiseks. Kohtu hinnangul võiks esitatud nõue hagis märgitud asjaoludest lähtuvalt osundatud normide alusel ka rahuldamisele kuuluda. LKindlS § 5 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlustusvõtjaks selle seaduse tähenduses lugeda sõiduki omanikku, sama võib kohtu hinnangul järeldada ka LKindlS § 23 regulatsioonist. Hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582

Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle:  14.10.2011.a kell 19.28 ajal toimus Tallinnas XXXXXX X juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuulunud sõiduki VW (registrimärgiga XXXXXX) juht; sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse tavalepinguga kindlustatud hageja poolt (poliisi nr L005015013);  31.03.2012.a kella 17.00 ajal toimus Tallinnas XXXXXXXX XXX XX juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuulunud sõiduki BMW (registrimärgiga XXXXXX) juht; sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse tavalepinguga kindlustatud hageja poolt (poliisi nr L005085303/1);  19.03.2012.a kella 10.30 ajal toimus Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuulunud sõiduki Honda (registrimärgiga XXXXXX) juht; sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse tavalepinguga kindlustatud hageja poolt (poliisi nr L005089818/1);  kõigi kindlustusjuhtumite toimumise hetkel oli kindlustusvõtja poolt liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusmakse tasumata. Vaidluse puudumine eelnimetatud asjaolude osas nähtub kostja poolt esitatud kirjalikust vastusest (t lk 95-97) ja kostja esindaja avaldustest 05.03.2014.a eelistungil (t lk 142). Kohtu hinnangul ei anna kostja esitatud vastuväited alust hagi osaliseks või täielikuks rahuldamata jätmiseks. Kostja arvates peaksid tekitatud kahju hagejale hüvitama kahju tegelikud põhjustajad ehk sõidukite VW, BMW ja Honda juhid. Muu hulgas leidis kostja, et ta ei ole kohustatud hüvitama tagasinõude korras LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel kahju, mille põhjustas narkojoobes juht. Kohtu arvates ei ole kostja nimetatud vastuväited praegusel juhul õiguslikult põhjendatud. Esmalt käsitles kohus liikluskahju hüvitamise nõudeid. Kohus leidis, et tagasinõude esitamise eeldused ülalmärgitud vaidlusväliste asjaolude põhjal LKindlS § 48 lg p 6 järgi on täidetud. Hageja väidete kohaselt olid kostja poolt kindlustusjuhtumite toimumise hetkel kindlustusmaksed tasumata. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud vastupidist. Kohus viitas LKindlS § 7 lg-le 1, § 28 lg-le 3 ja § 47 lg-le 2. Kostja on esitanud sisulisi vastuväiteid vaid sõiduki VW tekitatud liikluskahju osas ning leidnud, et tekitatud kahju eest vastutab SK, mitte kostja. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid liikluskahju tagasinõude suuruse kohta. Kohtu hinnangul on liikluskahju kokku 7225 euro hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sõiduki VW tekitatud varakahju suurust (kahjutoimik nr 1103056) kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad remondikalkulatsioon (t lk 31), sõiduki ülevaatuse akt (t lk 33) ning vara ülevaatuse akt (t lk 38). Hageja esitatud väljamakseotsusest (nr 119022, t lk 29) nähtub, et kahjuhüvitis 241 eurot on 29.02.2012.a kannatanule hageja poolt välja makstud. Sõiduki BMW tekitatud varakahju suurust (kahjutoimik nr 1203395, sõiduk registrimärgiga XXXXXX) kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad remondikalkulatsioon (t lk 40) ja selle alusel esitatud arve (t lk 39). Hageja esitatud maksekorraldusest (nr 124589, t lk 38) nähtub, et kahjuhüvitis (sõiduki taastamise kulud) 1374,83 eurot on 24.04.2012.a Amserv Auto AS-ile hageja poolt välja makstud.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582

Samas kahjujuhtumis (kahjutoimik nr 1203395) tekitatud varakahju suurust (sõiduk registrimärgiga XXXXXX) kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad üleandmise akt (t lk 47), remondikalkulatsioon (t lk 48) ja sõiduki ülevaatuse akt (t lk 49). Sama juhtumi maksekorraldusest (nr 125533, t lk 46) nähtub, et kahjuhüvitis (sõiduki taastamise kulud) 1185,91 eurot on 03.05.2012.a Alden Paint OÜ-le hageja poolt välja makstud. Samas kahjujuhtumis (kahjutoimik nr 1203395) tekitatud varakahju suurust (sõiduk registrimärgiga XXXXXX) kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad arved (t lk 52, 54). Sama juhtumi maksekorraldustest nähtub, et hageja poolt on välja makstud kahjuhüvitis (sõiduki taastamise kulud, maksekorraldus nr 125308, t lk 51) 2500,79 eurot 02.05.2012.a Alden Paint OÜ-le ning kahjuhüvitis (sõiduki teisaldamise kulud, maksekorraldus nr 123018, t lk 53) 72,90 eurot 11.04.2012.a FALCK AUTOABI OÜ-le. Sõiduki Honda tekitatud varakahju (kahjutoimik nr 1202840) suurust kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad arved (t lk 59, 69-70), vara üleandmise-vastuvõtmise akt (t lk 61), kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsus (t lk 63), avarii tagajärjel liikluskorraldusvahendite mahakandmise akt (t lk 71) ja vara ülevaatuse akt (t lk 73). Hageja poolt esitatud väljamakseotsusest (nr 129059, t lk 58) nähtub, et kahjuhüvitis (utiliseerimise kulu) 77 eurot on 14.06.2012.a makstud hageja poolt välja AMJ Autoäri OÜ-le; väljamakseotsusest (nr 122023, t lk 60) nähtub, et kahjuhüvitis (sõidukikahju) 400 eurot on 29.03.2012.a makstud hageja poolt välja kannatanule ning väljamakseotsusest (nr 1202840, t lk 62) nähtub, et kahjuhüvitis (sõidukikahju ning teisaldamine) 875 eurot on 28.03.2012.a makstud hageja poolt välja samuti kannatanule. Sama kahjujuhtumi väljamakseotsusest (nr 122478, t lk 67) nähtub, et kahjuhüvitis (liikluskorraldusvahendi kahjustamise eest) 108,96 eurot on 04.04.2012.a makstud hageja poolt välja AS-ile Signaal. Hageja selgituste kohaselt müüs ta väljaostetud sõiduki 425 euroga, mille on kahjuhüvitisest maha arvanud. Edasi käsitles kohus kahjukäsitluse kuludega seonduvat, mille sissenõudmise õigus tuleneb LKindlS § 48 lg-st 3. Kohus leidis, et kahjukäsitluse kulud hageja nõutud summas sõiduki VW tekitatud kahju juhtumi menetlemisel 34 eurot, sõiduki BMW tekitatud kahju juhtumi menetlemisel 665,57 eurot ja sõiduki Honda tekitatud kahju juhtumi menetlemisel 114,04 eurot, kokku 813,61 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja selgituse kohaselt sisaldavad kahjujuhtumi käsitlemise kulud endas: toimiku koostamise kulu, paberikulu, printimise kulu, andmete töölemise kulu jne. Kohtu arvates on hageja taolised väited veenvad. Hageja on tuvastanud liikluskahju suuruse, teostanud kannatanutele väljamakseid (t lk 29, 38, 46, 51, 53, 58, 60, 62, 67) ning esitanud kohtuväliselt kirjalikke tagasinõuded kostja vastu (t lk 75 ja 76). Hageja nõuab ka põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras arvestatud viivise väljamõistmist alates 20.10.2012.a (t lk 25-26). Hageja on lähtunud viivisenõude määratlemisel hagiavalduse esitamise hetkel kehtivast seadusjärgse viivise määrast ning taotlenud mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 1,59 eurot (0,022% põhinõudelt) päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kuni 14.04.2013.a kehtinud redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013.a jõustunud redaktsiooni järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejal on seega iseenesest õigus

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582 tasumata põhinõudelt seadusjärgses määras viivist nõuda (kuna tagasinõue on kostja poolt täitmata). Samas on kohustuse kohane täitmine kostja poolt faktiliselt võimalik ka ositi (millisel juhul muutub täitmata põhinõude suurus), samuti on seadusjärgse viivise määr VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi (nende koostoimes) ajas muutuv. Seetõttu pidas kohus võimalikuks rahuldada hageja viivisenõue mitte konkreetselt määratletud summast (1,59 eurot päevas) lähtudes, vaid mõista viivise välja protsendina (seadusjärgses määras) põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt saab tagasinõudel vastutada ainult sõiduki omanik ja mitte liiklusõnnetuse põhjustanud juht (t lk 160). Kohtu hinnangul ei välista kahjunõude esitamine kindlustusvõtja vastu LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel tagasinõude esitamist kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu LKindlS § 48 lg 2 p 2 järgi. Riigikohus on 19.06.2006.a otsuses nr 3-2-1-55-06 (p 12) leidnud, et LKindlS §-s 48 alusel on kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinõue olenevalt asjaoludest kas ainult kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu (näiteks lg 2 p-d 1 ja 2), sõiduki valdaja või omaniku vastu (lg 2 p-d 3 ja 4), samuti ainult kindlustusvõtja vastu (lg 2 p 6). Samas ei kohusta liikluskindlustuse seadus kindlustusandjat esitama kohtu hinnangul tagasinõuet esmalt või üksnes kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu. Apellatsioonkaebus

5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 20.06.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid ühekülgselt, mis on viinud vastuolulise otsuse tegemiseni. Kostja ei nõustu regressnõude esitamisega kogu nõude ulatuses kindlustusvõtja so kostja vastu. Esimeses juhtumis kirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustanud juht SK oli narkojoobes. LKindlS § 5 lg 2 käsitab valdajana just sõiduki juhtinud füüsilist isikut. Kostja hinnangul, vaatamata asjaolule, et kindlustusmakse oli tasumata, ei saa kostja vastutada liikluskahju eest, mille on tekitanud narkojoobes juht, kuivõrd LS § 33 lg 11 p 2 keelab narkojoobes sõiduki juhtimise. Kostja vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-06. Nimetatud argument ei ole kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, samas ei selgu kaevatavast otsusest, miks kostja seisukohtadega ei nõustuta. Kostja on seisukohal, et kindlustusandja regressnõude esitamine ja rahuldamine LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel on võimalik üksnes selles sättes nimetatud isiku vastu. Kuna juriidiline isik ei saa juhtida autot keelatud ainete mõju all olles, pole see säte juriidiliste isikute suhtes kohaldatav. Kohus on selles osas kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi. Teises juhtumis kirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustanud juht SS oli sõiduki vastutav kasutaja ja kasutas sõidukit kasutuslepingu alusel. Mootorsõiduki vastutavale kasutajale laienevad täpselt samad kohustused nagu mootorsõiduki omanikule, mis tähendab mh ka seda, et tal oli kohustus tasuda liikluskindlustusmakseid ja ta on vastutav toimepandud liikluskahju tekkimises, mis aset leidis. Seega on põhjendatud kahjunõude esitamine LKindlS § 48 lg 2 p 1 alusel mitte omaniku, vaid sõiduki valdaja vastu. Kolmandas juhtumis kirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustanud juht EK oli sõiduki valdaja. Seega on põhjendatud kahjunõude esitamine LKindlS § 48 lg 2 p 1 alusel sõiduki valdaja vastu. Eeltoodust tulenevad on tuvastatud kahjutekitajad, seega tulnuks kahjunõue otse nende vastu esitada.

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582

Vastustaja seisukoht

6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses sisuliselt samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et kindlustusvõtjana tuleb käsitleda sõidukite omanikku. Maakohus kohaldas õigesti ka liikluskindlustuse seaduse (asjaolude aset leidmise ajal kehtinud redaktsioonis) § 48 lg-t 2. Vastav norm näeb ette, kelle suhtes võib kindlustusandja tagasinõude esitada. Lõikes 2 nähakse ette mitmed erinevad alused. Need alused võivad esineda ka samaaegselt. Vastavast sättest ei tulene, et juhul, kui kindlustusvõtja võib esitada tagasinõude näiteks lg 2 p-i 1 alusel, et siis järgnevates punktides sätestatud tagasinõuete esitamine oleks välistatud. Seega, lõikes 2 toodud loetelus olevad alused kohalduvad mitte üksteist välistavalt, vaid kumulatiivselt, st juhul, kui mitmes erinevas punktis toodud eeldused on täidetud, võib kindlustusandja valida, kas ta esitab tagasinõude ühe isiku vastu või mitme isiku vastu ning millise isiku suhtes ta tagasinõude esitab. Ühestki seadusest ei tulene, et sõiduki omanik vabaneb vastutusest juhul, kui sõidukit juhtinud isik oli narkojoobes. Joobes juhtimine võib luua täiendavaid vastutuse aluseid, kuid ei piira sõidukiomaniku vastutust, mis muidu seadusest tulenevalt sõiduki omaniku suhtes kehtib. Seadusest ei tulene ka seda, et sõidukiomanik, kes loeti kindlustusvõtjaks, vabaneks vastutusest siis, kui sõidukil on vastutav kasutaja. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja §171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldati ja kostja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-12-27582

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja