4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.02.2014.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 3120 eurot, samuti palub hageja täpsustatud nõudes kohustada kostjat avalikult ümber lükkama Maardu kohaliku ajalehe ja televisiooni kaudu kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed. Hagiavalduse kohaselt jagas kostja 04.10.2013.a Maardus lendlehti, kus oli kirjas „Ära vali varast! BOP! Kandidaat nr. 186 LM Volikogu Maardu Linnavolikogu. Omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“. Hageja oli kandidaat nr 186. Kuna kostja oli hagejat valimiste eel süüdistanud vargustes ja jagas flaiereid valijate vahel, ei jätkunud hagejal valijate hääli, et olla volikogu liige. Hageja on asendusliikmete nimekirjas kümnendal kohal. Volikogu tööst osavõtu eest on määratud liikmele tasu 65 eurot, nelja aasta jooksul oleks hageja saanud volikogus seega tasu 3120 eurot. Kostja käitumine mõjus halvasti hageja tervisele ning on tekitanud füüsilist ning hingelist valu ja kannatusi. Õhtuleht avaldas artikli „Kandidaati nimetati vargaks“, samuti levis info kiiresti Maardus. Vastuseks kostjale märkis hageja, et hageja ja valijate seisukohast tuleneb, et just hagejat nimetatakse vargaks, kuna lendlehel on märgitud nii hageja nimi kui ka kandidaadi number. Mitmed valijad soovisid hääletada hageja poolt, kuid pärast lendlehtede lugemist ei läinud valima või valisid kellegi teise. Hageja leidis, et lendlehtedel toodu osas on tegemist ebaõigete andmetega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt jagas kostja 04.10.2013.a lendlehti, kuid nendel ei olnud hagejat nimetatud vargaks. Asjaolu, et lendlehel on lause „Ära vali varast!“, ei tähenda, et lehel on nimetatud hagejat vargaks. Lehelt pole aru saada, kelle kohta lause käib. Hageja ei ole tõendanud, et ükski mööduja oleks lendlehega kostja juurest lahkunud või et kolmandad isikud oleks lendlehtede sisu näinud. Hageja valimistulemus võis olla selline ka ilma kostja tegevuseta. Õhtulehes avaldatud artikkel ei ole seostatav konkreetse intsidendi ega isikutega. Ka juhul, kui oletada, et lendlehtedel nimetati hagejat vargaks, on tegu väärtushinnanguga, mitte andmetega. Lause „Ära vali varast!“ viitab autori negatiivsele hinnangule isiku aususe osas. Väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Tegemist ei ole andmetega, kuna lendlehel esitatu ei viita ühelegi asjaolule, mis oleks karistusseadustiku (KarS) kohaselt karistatav tegevus, samuti ei viita see sellele, et hagejat oleks KarS-i alusel karistatud, kuna KarS ei sätesta mõistet varas. Lisaks ei saa olla varas keegi, kes omandab kinnisvara juriidiliselt korrektselt. 25.03.2014.a istungil selgitas kostja, et jagas lendlehti kolmandatele isikutele, kokku umbes kümnele inimesele.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904
Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 22.04.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudub vaidlus, et kostja jagas 04.10.2013.a Maardus lendlehti, millel oli järgnev tekst: „Ära vali varast! BOP! Kandidaat nr. 186 LM Volikogu Maardu Linnavolikogu. Omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“ (t lk 4-5). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja oli kandidaat nr 186 ning et hagejat ei valitud Maardu Linnavolikogusse (t lk 6-20). Kohus luges need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohus käsitles esmalt nõuet mõista kostjalt välja 3120 eurot. Nimetatud nõue kujutab endast varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu näol. Tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043 tuleneva nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse; kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-13). Vaidlus puudub nii kostja tegevuses (kostja jagas lendlehti) kui ka kahju olemasolus (hageja ei osutunud valituks Maardu Linnavolikogusse ning seega ei saa ka volikogu liikme tasu). Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab aga ka nimetatud asjaolude vahel põhjusliku seose olemasolu (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose olemasolu tuvastamiseks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17312). Antud juhul leidis kohus, et põhjusliku seose olemasolu ei ole tõendatud. Ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kostja tegevuse tulemusena ei osutunud hageja volikogusse valituks. Isikute väidete pinnalt, kuidas nad valimistel hääletasid või soovisid hääletada, ei ole võimalik antud asjaolu tuvastada, sest hääletamine on salajane. Ei ole ka mõeldav, et tunnistajate ütluste ja kirjalikult fikseeritud hääletamistulemuse kaudu tuvastaks kohus, kes kuidas hääletas ja kas sellisel hääletamisel oli põhjuslik seos kostja tegevusega. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) kohaselt on nii Riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu hääletamine salajane (PS § 60 lg 1, § 154 lg 1), st hääletajal on võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta hääletas. Seetõttu võib tunnistajate ülekuulamine hääletamise osas kujutada endast salajase hääletamise põhimõtte rikkumist. Kuivõrd lendlehtede jagamise ning valimistulemuste vaheline põhjuslik seos ei ole tõendatud, ei saa kohus asuda seisukohale, et kui kostja poleks lendlehti jaganud, oleks hageja osutunud valituks Maardu Linnavolikogusse ning seega saanud volikogu liikme tasu. Nõue kostjalt 3120 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on ka esitanud nõude kohustada kostjat avalikult ümber lükkama tema poolt levitatud lendlehtedel ebaõiged andmed hageja kohta Maardu kohaliku ajalehe ning televisiooni kaudu. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12). Seega tuleb selgeks teha, kas tegu on ebaõigete andmetega ning kas need andmed on avaldatud. Eelnevalt toodud lendlehtedel oleva teksti sisu osas ei ole vaidlust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 selgitanud andmete (faktiväidete) ning väärtushinnangute kohta järgnevat: „faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904 olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav. Ka tõeste andmete avalikustamine allub kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane (mh kohatu väärtushinnangu andmise tõttu).“ Kohtu hinnangul on lendlehtedel avaldatud faktiväiteid (andmeid). Lendlehtedel on nimetatud isikut vargaks ning märgitud, et isik „omastab vara juriidiliselt korrektselt“. Mõlemad nimetatud asjaolud on tõendatavad. See, et KarS ei kasuta mõistet „varas“ on küll õige, kuid seaduses sisaldub varguse koosseis (KarS § 199). Tuleb arvestada, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldati. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene mõistest „varas“ aru, et tegu on inimesega, kes on midagi kellelegi kuuluvat ebaseaduslikult ära võtnud (toime pannud varguse). Väide „omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“ viitab samuti kriminaalkorras karistatavale tegevusele – omastamisele (KarS § 201). Ka juhul, kui väide oleks kinnisvara omandamise kohta, saaks seda pidada iseenesest neutraalseks, kuid antud kontekstis negatiivse alatooniga väiteks, so viitega ebaseaduslikule (karistatavale) tegevusele. See, et keegi on kasutanud juriidiliselt ebakorrektseid termineid, ei tähenda, et väidetu on selle tõttu väärtushinnang. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul esitatud lendlehtedel andmed, mitte väärtushinnangud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lendlehtedelt pole aru saada, kas väited on esitatud hageja või näiteks Maardu Linnavolikogu suhtes, kuna lendlehel on konkreetselt välja toodud ühe kandidaadi nimi ja kandidaadinumber. Kui kostja ei tahtnud esitada väiteid hageja kohta, siis ei ole arusaadav, miks hagejat puudutavad andmed lendlehtedel on. Kohus leidis, et mõistlikule inimesele jäi mulje, et väited on esitatud just hageja, mitte Maardu Linnavolikogu või kellegi teise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kohta esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et andmed on ebaõiged. Vaidlus puudub, et lendlehti jagati kolmandatele isikutele, seega on andmed ka avaldatud (tehtud teatavaks kolmandatele isikutele). Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07). Kostja hinnangul jagas ta lendlehti umbes kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on hageja nõue ümber lükata andmed Maardu linna kahe kohaliku ajalehe ning kohaliku televisiooni vahendusel, ebaproportsionaalne, arvestades andmete avaldamise viisi. Sellise otsuse täitmine võib osutuda ka võimatuks, kui meediaväljaanded ei võimalda kostjal avaldatud väiteid ümber lükata. Kohus ei saa ise määrata alternatiivset viisi andmete ümberlükkamiseks, kuivõrd tegu oleks haginõude piiride ületamisega TsMS § 439 mõttes. Ka Riigikohus on nentinud haginõude piiride ületamist olukorras, kus kohustati kostjat andmeid ümber lükkama telekanalil, kuigi hagis ei olnud andmete ümberlükkamise viisi märgitud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05). Kuna hageja nõue on ebaproportsionaalne ning otsus ei pruugi olla täidetav, jättis kohus nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks Maardu linna kohalikes meediaväljaannetes rahuldamata.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904
Otsuses nimetamata tõendid jättis kohus arvesse võtmata, kuna need on asjassepuutumatud. Õhtulehe artiklis ei ole märgitud hageja ega kostja nime, seega ei ole see antud juhtumiga seostatav. Töövõimetusleht on asjassepuutumatu, kuna hageja nõuded ei ole seotud hageja tervisliku seisundiga. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 19.05.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega vastav nõue rahuldada, kohustades kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama Maardu linna kahe kohaliku ajalehe vahendusel, ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kahju hüvitamise nõudest hageja loobub. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud seadust ja hinnanud tõendeid. Hageja märgib, et loobub ka ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas sellest, et kohustada kostjat avalikult ümber lükkama ebaõiged andmed televisiooni („Maardu uudised TV“) kaudu. Hageja leiab, et arvestades asjaolusid, et tema sai kostjapoolse lendlehtede jagamise tulemusena nii materiaalset kui ka moraalset kahju, samas kui kostja kannab ebaõigete andmete ümberlükkamisega kahes kohalikus ajalehes vaid materiaalseid kulusid ligikaudu 60 eurot, siis on proportsionaalne kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama Maardu linna kahe kohaliku ajalehe kaudu. Absurdne oleks kohtult taotleda, et kohus kohustaks kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama hageja uut ümberlükatavat teksti sisaldavate lendlehtede jagamise teel.
Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas hageja maakohtu otsust ei vaidlusta.
7.Maakohus leidis, et kuigi hageja avaldas kostja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, tuleb jätta hagi rahuldamata ka ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes, sest hageja nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist viisil, mida maakohus pidas sobimatuks. Hageja esitas viimase nõude rahuldamata jätmise osas apellatsioonkaebuse, loobudes andmete Maardu televisioonis ümberlükkamise nõudest ning leides, et ebaõigete andmete kohalikes ajalehtedes ümberlükkamine on kohane. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, märkides, et kuigi kostja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust põhjusel, et kostja oli maakohtu otsuse resolutsiooniga nõus, ei nõustu kostja sellega, et tema poolt avaldatut saaks lugeda faktiväideteks.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid hagi tuleb jätta rahuldamata teistel põhjustel.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt hageja suhtes avaldatut ei saa lugeda faktiväiteks. See, mille avaldamist hageja kostjale ette heidab, on kajastatud hagiavalduse lisas nr 2 (t lk 5). Lendlehelt nähtub, et hageja avaldas üleskutse „Ära vali varast“ ja et hageja omastab kaasinimeste kinnisvara juriidiliselt korrektselt. Seda, et kostja nimetas hagejat vargaks, tuleb vaadata koos lausega, et hageja omastab kinnisvara juriidiliselt korrektselt. Nende kahe väite „varas“ ja „hageja omastab teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“ pinnalt võib järeldada, et kostja väitis, et hageja puhul on tegemist ebaausa inimesega, kelle ebaausus seisneb võõraste isikute kinnisvara omastamises, mis toimub küll juriidiliselt korrektselt, kuid ilmselt viisil, mida tuleks muudel põhjustel lubamatuks pidada. Kuigi lendlehel oli kiri „ära vali varast“ ei saa seda mõista viisil, et kostja väidaks, et hageja on midagi sõna otseses tähenduses varastanud, st et hageja oleks võtnud ebaseaduslikult ära teisele isikule kuuluva vallasasja, sest samal lendlehel, kus on vähe informatsiooni, on selgitatud, miks nö varast valida ei tohi – sest hageja omastab kinnisvara juriidiliselt korrektselt. Teisele isikule kuuluva kinnisvara juriidiliselt korrektselt omastamine viitab sellele, et kostja väitis, et hageja on tegelenud kinnisvara omandamisega viisil, mis ei ole küll õigusvastane, kuid mingil muul põhjusel taunitav. See, kas hageja on omandanud kinnisvara õiguspäraselt, kuid viisil, mida tuleb lugeda sellegipoolest taunitavaks, ei ole faktiväide, vaid sellist väidet tuleb lugeda väärtushinnanguks. See, kas mingile tegevusele tuleb anda positiivne hinnang või mingit tegevust, mida ka lendlehe väidete kohaselt tuleb lugeda juriidiliselt korrektseks, tuleb taunida, on väärtushinnangu küsimus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et lendlehte tuleks mõista viisil, et sealt nähtub, et hageja suhtes väidetakse, et hageja on midagi varastanud, st võtnud endale ebaseaduslikult teisele isikule kuuluva vallasasja. Üleskutset „Ära vali varast!“ kasutati lendlehel koos etteheitega juriidiliselt korrektselt kinnisvara omastamisest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et kostjale saaks ette heita seda, et kostja oleks hageja suhtes väitnud, et hageja oleks midagi omastanud KarS-i tähenduses. Omastamine on õigusvastane tegu, mida ei saa toime panna juriidiliselt korrektselt. Juhul, kui tegu on juriidiliselt korrektne, ei saa tegemist olla omastamisega. Eespool toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et hageja poolt ette heidetud lendlehtede raames ei ole avaldatud hageja kohta faktiväiteid. VÕS §-de 1046 ja 1047 kohaselt saab aga ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda üksnes siis, kui avaldati faktiväiteid. Eespool toodud põhjustel on maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, lõppjäreldustes õige.
Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-6904
allkirjastatud digitaalselt Reet Allikvere
allkirjastatud digitaalselt Ülle Jänes
allkirjastatud digitaalselt Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.