Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja käitumine mõjus halvasti hageja tervisele ning on tekitanud füüsilist ning hingelist valu ja kannatusi. Õhtuleht avaldas artikli „Kandidaati nimetati vargaks“, samuti levis info kiiresti Maardus.

Kostja vastus Kostja jagas 04.10.2013 lendlehti, kuid nendel ei olnud hagejat nimetatud vargaks. Asjaolu, et lendlehel on lause „Ära vali varast!“, ei tähenda, et lehel on nimetatud hagejat vargaks. Lehelt pole aru saada, kelle kohta lause käib. Hageja ei ole tõendanud, et ükski mööduja oleks lendlehega kostja juurest lahkunud või et kolmandad isikud oleks lendlehtede sisu näinud. Hageja valimistulemus võis olla selline ka ilma kostja tegevuseta. Õhtulehes avaldatud artikkel ei ole seostatav konkreetse intsidendi ega isikutega. Ka juhul, kui oletada, et lendlehtedel nimetati hagejat vargaks, on tegu väärtushinnanguga, mitte andmetega. Lause „Ära vali varast!“ viitab autori negatiivsele hinnangule isiku aususele. Väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ja valijate seisukohast tuleneb, et just hagejat nimetatakse vargaks, kuna lendlehel on märgitud nii hageja nimi kui ka kandidaadi number. Mitmed valijad soovisid hääletada hageja poolt, kuid pärast lendlehtede lugemist ei läinud valima või valisid kellegi teise.

Kohtu põhjendused 25.03.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja selgitas, et jagas lendlehti kolmandatele isikutele, kokku umbes kümnele inimesele. Puudub vaidlus, et kostja jagas 04.10.2013 Maardus lendlehti, millel oli järgnev tekst: „Ära vali varast! BOP! Kandidaat nr. XXX XXX Volikogu Maardu Linnavolikogu. Omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“ (t lk 4-5). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja oli kandidaat nr XXX ning et hagejat ei valitud Maardu Linnavolikogusse (t lk 6-20). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohus käsitleb esmalt nõuet mõista kostjalt välja 3 120 eurot. Nimetatud nõue kujutab endast varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu näol. Hageja on seisukohal, et kostja poolt lendlehtede jagamise tõttu ei osutunud ta valituks Maardu Linnavolikogusse, mille liikmetele on volikogu tööst osavõtu eest määratud tasuks 65 eurot (t lk 21). Hageja hinnangul on tegu kuutasuga ning kostjalt nõutava summa suurus kujuneb nelja aasta jooksul saamata jäävast tasust. Hageja nõue kujutab endast lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse; kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend 3-2-1-106-13). Vaidlus puudub nii kostja tegevuses (kostja jagas lendlehti), kui ka kahju olemasolus (hageja ei osutunud valituks Maardu Linnavolikogusse ning seega ei saa ka volikogu liikme tasu). Kahju

hüvitamise nõude rahuldamine eeldab aga ka nimetatud asjaolude vahel põhjusliku seose olemasolu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose olemasolu tuvastamiseks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu lahend 3-2-1-173-12). Antud juhul leiab kohus, et põhjusliku seose olemasolu ei ole tõendatud. Ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kostja tegevuse tulemusena ei osutunud hageja volikogusse valituks. Isikute väidete pinnalt kuidas nad valimistel hääletasid või soovisid hääletada, ei ole võimalik antud asjaolu tuvastada, sest hääletamine on salajane. Ei ole ka mõeldav, et tunnistajate ütluste ja kirjalikult fikseeritud hääletamistulemuse kaudu tuvastaks kohus kes kuidas hääletas ja kas sellisel hääletamisel oli põhjuslik seos kostja tegevusega. Kohus märgib, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) kohaselt on nii Riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu hääletamine salajane (PS § 60 lg 1, § 154 lg 1), st hääletajal on võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta hääletas. Seetõttu võib tunnistajate ülekuulamine hääletamise osas kujutada endast salajase hääletamise põhimõtte rikkumist. Kuivõrd lendlehtede jagamise ning valimistulemuste vaheline põhjuslik seos ei ole tõendatud, ei saa kohus asuda seisukohale, et kui kostja poleks lendlehti jaganud, oleks hageja osutunud valituks Maardu Linnavolikogusse ning seega saanud volikogu liikme tasu. Nõue kostjalt 3 120 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on ka esitanud nõude kohustada kostjat avalikult ümber lükkama tema poolt levitatud lendlehtedel ebaõiged andmed hageja kohta Maardu kohaliku ajalehe ning televisiooni kaudu. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü (Riigikohtu lahend 3-2-1-166-12). Seega tuleb selgeks teha, kas tegu on ebaõigete andmetega ning kas need andmed on avaldatud. Ei ole vaidlust, et kostja lendlehtedel oli tekst „Ära vali varast! BOP! Kandidaat nr. XXX XXX Volikogu Maardu Linnavolikogu. Omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“. Hageja leiab, et tegu on ebaõigete andmetega. Kostja hinnangul ei ole aru saada lendlehelt, kas on silmas peetud üldse hagejat või näiteks Maardu Linnavolikogu, lisaks ei ole tegu andmetega, vaid väärtushinnanguga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-13 selgitanud andmete (faktiväidete) ning väärtushinnangute kohta järgnevat: „faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav. Ka tõeste andmete avalikustamine allub kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane (mh kohatu väärtushinnangu andmise tõttu).“ Kostja väitel ei ole tegu andmetega, kuna lendlehel esitatu ei viita ühelegi asjaolule, mis oleks karistusseadustiku kohaselt karistatav tegevus, samuti ei viita see sellele, et hagejat oleks karistusseadustiku alusel karistatud, kuna karistusseadustik ei sätesta mõistet varas. Lisaks ei saa olla

varas keegi, kes omandab kinnisvara juriidiliselt korrektselt. Kohtu hinnangul on lendlehtedel avaldatud faktiväiteid (andmeid). Lendlehtedel on nimetatud isikut vargaks ning märgitud, et isik „omastab vara juriidiliselt korrektselt“. Mõlemad nimetatud asjaolud on tõendatavad. See, et karistusseadustik ei kasuta mõistet „varas“ on küll õige, kuid karistusseadustikus sisaldub varguse koosseis (KarS § 199). Tuleb arvestada, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldati. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene mõistest „varas“ aru, et tegu on inimesega, kes on midagi kellelegi kuuluvat ebaseaduslikult ära võtnud (toime pannud varguse). Väide „omastab Teie kinnisvara juriidiliselt korrektselt“ viitab samuti kriminaalkorras karistatavale tegevusele – omastamisele (KarS § 201). Ka juhul, kui väide oleks kinnisvara omandamise kohta, saaks seda pidada iseenesest neutraalseks, kuid antud kontekstis negatiivse alatooniga väiteks, s.o viitega ebaseaduslikule (karistatavale) tegevusele. See, et keegi on kasutanud juriidiliselt ebakorrektseid termineid, ei tähenda, et väidetu on selle tõttu väärtushinnang. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul esitatud lendlehtedel andmed, mitte väärtushinnangud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lendlehtedelt pole aru saada, kas väited on esitatud hageja või näiteks Maardu Linnavolikogu suhtes, kuna lendlehel on konkreetselt välja toodud ühe kandidaadi nimi ja kandidaadinumber. Kui kostja ei tahtnud esitada väiteid hageja kohta, siis ei ole arusaadav, miks hagejat puudutavad andmed lendlehtedel on. Kohus leiab, et mõistlikule inimesele jäi mulje, et väited on esitatud just hageja, mitte Maardu Linnavolikogu või kellegi teise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kohta esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et andmed on ebaõiged. Vaidlus puudub, et lendlehti jagati kolmandatele isikutele, seega on andmed ka avaldatud (tehtud teatavaks kolmandatele isikutele). Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07). Kostja hinnangul jagas ta lendlehti umbes kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on hageja nõue ümber lükata andmed Maardu linna kahe kohaliku ajalehe ning kohaliku televisiooni vahendusel, ebaproportsionaalne, arvestades andmete avaldamise viisi. Sellise otsuse täitmine võib osutuda ka võimatuks, kui meediaväljaanded ei võimalda kostjal avaldatud väiteid ümber lükata. Kohus märgib, et kohus ei saa ise määrata alternatiivset viisi andmete ümberlükkamiseks, kuivõrd tegu oleks haginõude piiride ületamisega TsMS § 439 mõttes. Ka Riigikohus on nentinud haginõude piiride ületamist olukorras, kus kohustati kostjat andmeid ümber lükkama telekanalil, kuigi hagis ei olnud andmete ümberlükkamise viisi märgitud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05). Kuna hageja nõue on ebaproportsionaalne ning otsus ei pruugi olla täidetav, jätab kohus nõude ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes Maardu linna kohalikes meediaväljaannetes rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjassepuutumatud. Õhtulehe artiklis ei ole märgitud hageja ega kostja nime, seega ei ole see antud juhtumiga seostatav. Töövõimetusleht on asjassepuutumatu, kuna hageja nõuded ei ole seotud hageja tervisliku seisundiga. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.