OSAÜHINGU EURONURK LOGISTIK hagi AS-i ATEKA RESOURCE ja Osaühingu BOLLTEC vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. septembri menetluskulude kindlaksmääramiseks
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHINGU EURONURK LOGISTIK määruskaebus
OSAÜHING
EURONURK
LOGISTIK
Menetlusosalised ja nende Hageja: (registrikood 10573435, asukoht Mustamäe tee 5, 10116 esindajad ringkonnakohtus Tallinn), hageja lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: AS ATEKA RESOURCE (registrikood 10569675, asukoht Kaupmehe 10-2, Tallinn), kostja lepinguline esindaja Svetlana Bilden Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. septembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 08.09.2008 otsusega OSAÜHINGU EURONURK LOGISTIK (hageja) hagi AS-i ATEKA RESOURCE (endine ärinimi Aktsiaselts Ateka Transport) (kostja I) ja Osaühingu BOLLTEC (kostja II) vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.10.2009 otsusega Harju Maakohtu 08.09.2008 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Riigikohus tühistas 19.04.2010 otsusega Harju Maakohtu 08.09.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2009 otsused ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohus jättis 26.09.2013 otsusega hageja hagi kostja II vastu rahuldamata. Kostja I vastu rahuldas maakohus hagi osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.06.2014 otsusega osaliselt Harju Maakohtu 26.09.2013 otsuse. Ringkonnakohus jättis hageja menetluskuludest maakohtus 31,5% kostja I kanda ja kostja I menetluskuludest maakohtus 37% hageja kanda. Kostja II menetluskulud maakohtus jäid tema enda kanda. Hageja ja kostja I apellatsiooniastme menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
2.Hageja esitas 25.08.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 6 180,11 eurot ning palub määrata kostjalt I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1 946,73 eurot (31,5%).
3.Kostja I esitas 25.08.2014 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja I kandnud menetluskulusid kokku summas 1 840 eurot ning palub määrata hagejalt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 680,80 eurot (37%).
4.Menetlusosalised vaidlesid teineteise menetluskulude hüvitamise taotlusele osaliselt vastu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
Harju Maakohus rahuldas 29.09.2014 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt I välja hageja menetluskulud summas 700,85 eurot. Samuti rahuldas maakohus kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt välja kostja I menetluskulud summas 246,86 eurot. Ühtlasi tasaarvestas maakohus vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 453,99 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja seaduses sätestatud viivise. Määruse põhjenduste kohaselt on hageja kohtukuludeks 15.11.2006 tasutud riigilõiv summas 255,65 eurot, 08.10.2008 tasutud riigilõiv summas 255,65 eurot, 23.11.2009 tasutud riigilõiv summas 46,14 eurot, 21.01.2013 tasutud ekspertiisitasu summas 282 eurot, 14.10.2013 tasutud ekspertiisitasu juurdemakse summas 77 eurot ja 28.10.2013 tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtukuludena sätestanud lisaks maakohtu menetluskuludele ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud (08.10.2008 riigilõiv, 23.11.2009 riigilõiv ja 28.10.2013 riigilõiv), mistõttu jätab kohus nimetatud menetluskulud kostjalt I välja mõistmata. Ülejäänud hageja kohtukulud (15.11.2006 riigilõiv summas 255,65 eurot, 21.01.2013 ekspertiisitasu summas 282 eurot ja 14.10.2013 täiendav ekspertiisitasu summas 77 eurot,
kokku 614,65 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning samuti kohtutoimikust kontrollitavad.
7.Järgnevalt analüüsis maakohus hageja lepingulise esindaja menetluskulusid. 21.12.2009 väljastatud arve nr 111-AA alusel teostatud toimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd tegemist on kassatsiooniastme kuluga (mitte maakohtu kuluga). Samuti ei ole 30.12.2009 ja 29.04.2010 väljastatud kassa sissetulekuorderitel hageja lepingulise esindaja teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd tegemist on kassatsiooniastme kuluga (mitte maakohtu kuluga). 16.11.2006 ja 31.05.2007 väljastatud kassa sissetulekuorderitel hageja lepingulise esindaja teostatud toimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd hagejat esindas antud menetlusstaadiumis seaduslik esindaja (mitte lepinguline esindaja). 30.12.2008 ja 28.07.2014 väljastatud kassa sissetulekuorderitel hageja lepingulise esindaja teostatud toimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd tegemist on apellatsiooniastme kuluga (mitte maakohtu kuluga). Samuti ei esindanud hagejat 30.12.2008 toimingu läbiviimisel lepinguline esindaja.
8.Maakohtu hinnangul on 31.01.2012 väljastatud kassa sissetulekuorderil hageja lepingulise esindaja teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning nende ajakulu toimingutele vastav. 31.01.2012 kassa sissetulekuorderil on kajastatud lepingulise esindaja tunnitasu määraks 108 eurot (90 eurot + käibemaks), mis on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määr. Hageja lepinguline esindaja on eksinud kassasissetulekuorderil tunnitasude kokkuarvutamisel (0,33 tundi + 0,33 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 1,5 tundi) ja arvel kajastatud summadega. Kohtu hinnangul on 31.01.2012 kassa sissetulekuorderi alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 665,28 eurot (6,16 tundi x 108 eurot).
9.31.12.2012 väljastatud kassa sissetulekuorderil hageja lepingulise esindaja teostatud toimingutest ei ole põhjendatud ja vajalik toiming hageja 30.01.2012 taotlus 24.01.2012 eelistungi protokolli parandamiseks (ajakuluga 30 minutit). Kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tlk 132-133) jättis kohus hageja eelnimetatud taotluse rahuldamata. Ei saa olla põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus 31.12.2012 hageja poolt esitatud taotluse menetluskulu põhjendamatuks ning mittevajalikuks. Ülejäänud 31.12.2012 kassa sissetulekuorderil kajastatud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning nende ajakulu toimingutele vastav. Seega kujuneb 31.12.2012 kassa sissetulekuorderil kajastatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (0,75 tundi + 2 tundi + 0,25 tundi + 0,5 tundi + 2,5 tundi). 31.12.2012 kassa sissetulekuorderil on kajastatud lepingulise esindaja tunnitasu määraks 108 eurot (käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määr. Seega on 31.12.2012 kassa sissetulekuorderi alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 648 eurot (6 tundi x 108 eurot).
10.23.09.2013 väljastatud kassa sissetulekuorderil märgitud hageja lepingulise esindaja teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, kuid kohus ei nõustu ekspertiisiakti nr 13E-DM0004 tutvumise ajakuluga (1 tund). Nimetatud ekspertiisiakt on 1,5 lehekülge pikk, millega tutvumise põhjendatud ajakuluks on 15 minutit. Seega kujuneb 23.09.2013 kassa sissetulekuorderil kajastatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2,25 tundi (0,25 tundi + 2 tundi). 23.09.2013 kassa sissetulekuorderil on kajastatud lepingulise esindaja tunnitasu määraks 110 eurot (käibemaksuta) (132 eurot käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määr. Seega on 23.09.2013 kassa sissetulekuorderi alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 297 eurot (2,25 tundi x 132 eurot).
11.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuludeks kokku 2 224,93 eurot (255,65 eurot + 282 eurot + 77 eurot + 665,28 eurot + 648 eurot + 297 eurot). Tallinna Ringkonnakohtu
26.06.2014 otsuses sätestatud menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb kostjal I hüvitada hagejale menetluskulud summas 700,85 eurot ( 31,5% 2 224,93 eurost).
12.Kostja I lepingulise esindaja poolt arvel nr 031211 läbiviidud toimingud (toimikuga tutvumine, vastuse koostamine) on kirja pandud nö kobarkirjena, st mitu erinevat toimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Kohtutoimikust (II kd, tlk 94) nähtub kostja I lepingulise esindaja kiri kohtule, mille kohaselt kostja I lepinguline esindaja palub kohtul teada anda, millal oleks kostja I lepingulisel esindajal võimalik toimikuga tutvuda. Toimikuga tutvumist kohtutoimikust ei nähtu, seega ei ole kohtule teada, kas kostja I lepinguline esindaja käis kohtus toimikuga tutvumas ning milline oli nimetatud toimingu ajakulu. Seega on kohtu hinnangul tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga. Kohtutoimiku (II kd, tlk 96-99) vahendusel on kontrollitav kostja lepingulise esindaja poolt 08.12.2012 kohtule edastatud menetlusdokument 4-l lehel (vastus hageja 28.11.2011 kirjalikele teesidele), mistõttu on kohtu hinnangul vastuse koostamise toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul on 4 tundi. Lähtudes eeltoodust tuleb kostja I lepingulise esindaja poolt arve nr 031211 alusel läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalikuks tasuks lugeda 320 eurot (4 tundi x 80 eurot/tund).
13.Kostja I lepingulise esindaja poolt arvel nr 060112 läbiviidud toimingud (24.01.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine (kirjalikud teesid), kohtuistungil osalemine ja kostjate seisukoht hageja ekspertiisi läbiviimise taotluse osas) on kirja pandud nö kobarkirjena, st mitu erinevat toimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Kohtutoimikust ei nähtu kostjate teeside esitamist kohtule seoses 24.01.2012 kohtuistungiga, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kirjalike teesidega seonduva toimingu põhjendatust ja vajalikkust ning hinnata antud toimingu ajakulu. Kohtutoimikust (II kd, tlk 116-118) nähtub 24.01.2012 toimunud kohtuistungi protokoll, mille kohaselt kestis kohtuistung 55 minutit (kella 11-st kuni 11.55-ni). Kohtuistungil osalemise puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, mille põhjendatud ajakuluks on 0,92 tundi (55 min). Kohtutoimikust nähtub (II kd, tlk 138-139) kostja I lepingulise esindaja poolt kohtule 31.01.2012 edastatud menetlusdokument (seisukoht hageja ekspertiisi läbiviimise taotluse osas), millise toimingu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga. Kuivõrd nimetatud menetlusdokument on sisuliselt 1 lk pikk, loeb kohus nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks 1 tund. Lähtudes eeltoodust tuleb kostja I lepingulise esindaja poolt arve nr 060112 alusel läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalikuks tasuks lugeda 153,60 eurot (1,92 tundi x 80 eurot/tund).
14.Kostja I lepingulise esindaja poolt arvel nr 040913 läbiviidud toimingud (23.09.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine (teesid) ning istungil esindamine) on kirja pandud nö kobarkirjena, st mitu erinevat toimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Kohtutoimikust nähtub (II kd, tlk 180-182) kostja lepingulise esindaja poolt kohtule 23.09.2013 edastatud menetlusdokument (kostjate kirjalikud teesid), millise toimingu puhul on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga. Kuivõrd nimetatud menetlusdokument on sisuliselt 1,5 lk pikk, loeb kohus nimetatud toimingu põhjendatud
ajakuluks 1,5 tundi. Kohtutoimikust (II kd, tlk 184-185) nähtub 23.09.2013 toiminud kohtuistungi protokoll, mille kohaselt kestis kohtuistung 55 minutit (kella 11-st kuni 11.55ni). Kohtuistungil osalemise puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, mille põhjendatud ajakuluks on 0,92 tundi (55 min). Lähtudes eeltoodust tuleb kostja I lepingulise esindaja poolt arve nr 040913 alusel läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalikuks tasuks lugeda 193,60 eurot (2,42 tundi x 80 eurot/tund).
15.Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskuludeks kokku 667,20 eurot (320 eurot + 153,60 eurot + 193,60 eurot). Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2014 otsuses sätestatud menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjale I menetluskulud summas 246,86 eurot ( 37% 667,20 eurost).
16.Maakohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 453,99 eurot. Määruskaebus
17.Hageja vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus tõlgendas vääralt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2014 otsust, kui jättis apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud kostjalt I välja mõistmata. Väljamõistmisele ei kuulu nn teise apellatsioonimenetluse kulud. Nn esimese apellatsioonimenetluse ja kassatsioonimenetluse menetluskulud on aga vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt I välja mõista.
18.Samuti on maakohus kohelnud menetlusosalisi ebavõrdselt. Maakohus luges hageja põhjendatud ajakuluks ekspertiisiaktiga tutvumisel 15 minutit, kuna ekspertiisiakti pikkus oli 1,5 lk. Samal ajal pidas maakohus põhjendatuks kostja I ajakulu 1 tunni ulatuses seisukoha koostamisele hageja taotlusele ekspertiisi läbiviimiseks, kusjuures kostja I koostatud dokument oli 1 lk pikk. Vastus määruskaebusele
19.Vastuses määruskaebusele leidis kostja I, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tulenevalt TsMS § 659 ja § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
22.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis põhjendatult mõlema apellatsioonimenetluse ja kassatsioonimenetluse kulud kostjalt I välja mõistmata, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2014 otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuses ei ole neid kulusid kostja I kanda jäetud. Selle lahendi kohaselt pidi kostja I kandma 31,5 % hageja maakohtu menetluskuludest. Muudes kohtuastmetes hageja kantud menetluskulud kostja I kanda ei jäänud. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses vaidlustada menetluskulude jaotust.
23.Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et maakohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Tuleb eristada menetlusdokumendiga tutvumist ja selle koostamist. Menetlusdokumendi koostamine on ajaliselt mahukam tegevus, kui sellega tutvumine. Seega pidas maakohus õigesti hageja poolt ekspertiisiaktiga tutvumise põhjendatud ajakuluks 15 minutit ning kostja I poolt seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund.
24.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.