Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-25-10 Tartu, 19. aprill 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik OÜ EURONURK LOGISTIK hagi AS-i ATEKA RESOURCE ja OÜ BOLLTEC vastu 72 151 krooni 5 sendi ja intressi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34423 OÜ Euronurk Logistik kassatsioonkaebus 72 151 krooni 5 senti Hageja OSAÜHING EURONURK LOGISTIK (registrikood 10573435), esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kostja Osaühing BOLLTEC (registrikood 10127658) Kostja AS ATEKA RESOURCE (registrikood 10569675) 22. märts 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34423 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le EURONURK LOGISTIK kassatsioonkaebuselt 23. novembril 2009. a tasutud kautsjon 722 (seitsesada kakskümmend kaks) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
OÜ EURONURK LOGISTIK (hageja) esitas 16. novembril 2006. a Harju Maakohtule hagi AS-i ATEKA RESOURCE (endine ärinimi AS Ateka Transport) (kostja I) ja OÜ BOLLTEC (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt välja mõista 72 151 krooni 5 senti ja intressi 1966 krooni 12 senti. Hagiavalduse kohaselt oli Läti äriühing SIA DTM-S hagejaga sõlminud kaubaveolepingu. Hageja sõlmis 10. oktoobril 2005. a kostjaga I kaubaveolepingu, mille kohaselt kostja I pidi võtma kauba peale Lätis Valkas 11. oktoobril 2005. a ja toimetama selle saajale Venemaal ajavahemikul 14.-17. oktoobrini 2005. a. 15. oktoobril 2005. a toimus kaupa vedava autoga liiklusõnnetus, mille tagajärjel osa kaupa sai kahjustada. 18. oktoobril 2005. a kostjalt I saadud dokumentide kohaselt oli liiklusõnnetuse toimumise ajal tegelikuks vedajaks kostja II. 27. oktoobril 2005. a toimetati kaup saajale. Kostja I saadetud kirja kohaselt oli kahju suurus 5433 USA dollarit 5 senti, mis Eesti Panga kursi järgi on 72 151 krooni 5 senti. Võlaõigusseaduse § 800 lg-te 1 ja 3 kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 27 järgi tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvalt summalt intressi 5% aastas. Hageja saatis kostjatele kirjaliku pretensiooni
30.märtsil 2006. Intress sellest ajast kuni 16. novembrini 2006. a on 1966 krooni 12 senti. Kostja I on keeldunud hageja nõuet rahuldamast, põhjendades seda sellega, et ta on hageja nõude tasaarvestanud R. Laose nõudega hageja vastu. Hageja tagastas R. Laosele laenu 19. veebruaril 2001. a.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I leidis, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda nõuetega hageja vastu. R. Laos loovutas 1. septembril 2005. a kostjale I oma 50 000 krooni suuruse nõude hageja vastu. Hageja pidi tasuma veo eest kostjale I 27 000 krooni. Seega olid kostja I nõuded hageja vastu kokku 77 000 krooni. 5. jaanuaril 2006. a esitas kostja I hagejale avalduse, millega tasaarvestas oma nõuded hageja vastu hageja nõudega.
3.Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et tema ei olnud vedajaks. Veolepingu poolteks on hageja ja kostja I. Alates 2003. a kasutab kostja I lepingu alusel kostjale II kuuluvat TIR-märkmikku (TIR carnet).
4.Harju Maakohus jättis 8. septembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kohaselt tuli kaup tasu eest vedada Lätist Venemaale. Seega asuvad kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmise koht eri riikides ning on täidetud CMR art 1 lgs 1 toodud eeldused CMR-i kohaldamiseks. Kostja I kasutab alates 2003. a lepingu alusel kostja II TIR-märkmikku. Kostja I tasub vedaja vastutuskindlustuse maksed. Praeguses asjas on esitatud rahvusvaheline kaubaveo saateleht, mille jaotistes 16 ja 23 on märgitud vedajaks kostja II. Seega tuleb tegelikuks kauba vedajaks lugeda kostja II. Pooled ei vaidle selle üle, et 15. oktoobril 2005. a toimus liiklusõnnetus, milles sai kaup kahjustada. Kostja II vastutab CMR art 3 ja art 17 lg 1 järgi kauba kahjustamise eest. CMR art 23 lg 1 järgi, kui vedaja on CMR-i kohaselt kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Esitatud tõenditest nähtub, et vigastatud kauba vastuvõtmise kohas koostati ekspertiisiakt nr MO 05-3162. AS Inges Kindlustus on hinnanud kahju suuruseks 70 973 krooni, millest on maha arvatud omavastutus 7823 krooni. Kahjuhüvitis maksti välja kostjale I. Seega on kahju suurus määratud kooskõlas CMR-iga. CMR art 37 kohaldamise eelduseks on kahju eest hüvitise tasumine kahju saajale, mille järel tekib regressiõigus teiste veos osalenud vedajate vastu. Hagejalt tellis kaubaveo SIA DTM-S. Seega on võimalik, sellele äriühingule tekkis kahju. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et SIA DTM-S on esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude ja hageja on talle kahju hüvitanud. Liiklusavariis kauba kahjustumine ei ole otseselt seotud hagejale kahju põhjustamisega. Kolmandate isikute vara hävimine ja rikkumine ei saa põhjustada hagejale kahju enne, kui kolmas isik, kellega hageja on lepingulistes suhetes, nõuab temalt kahju hüvitamist. Seega ei ole hageja tõendanud talle tekkinud kahju. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, siis puudub alus viivise nõudmiseks.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. oktoobri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tugines õigesti vaidluse lahendamisel CMR art-le 37. Hageja ei
ole kauba omanik ning ei ole saanud kahju kauba kahjustumisest. Hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt on hageja üks vedajatest. Hageja kahjuks saab praegusel juhul olla hüvitise väljamaksmine kauba kahjustumise eest. Sel juhul on tal regressiõigus teiste vedajate vastu. Kuna hageja ei ole tasunud kahju eest kellelegi hüvitist, ei ole tal kahju hüvitamise nõuet teiste vedajate vastu. Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet tekkinud, ei ole tähtis, kas kostja II oli tegelik vedaja. Samuti ei ole asjassepuutuvad väited tasaarvestuse kohta. Kuna hagejal ei ole kostja I vastu kahju hüvitamise nõuet, ei ole võimalik seda ka teiste nõuetega tasaarvestada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja ja kostja I olid sõlminud rahvusvahelise veolepingu, milles hageja oli saatjaks ja kostja I vedajaks. Tegelikuks vedajaks oli kostja II. CMR art 34 kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui ühe lepinguga veavad veost mitu vedajat järgemööda. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist mõlemalt kostjalt. Ringkonnakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 2. Kostja I tunnistas hageja nõudeid enne kohtumenetluse algust ning tegi seetõttu tasaarvestuse. Kostja I võttis tasaarvestuse tegemisega hageja nõuded omaks. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis tähelepanuta hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast hageja esitatud tõendeid, põhjendades seda hageja kohustusega esitada tõendid maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja sai need tõendid enda käsutusse pärast maakohtu lahendi tegemist.
9.Kostjad kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Maakohus on tuvastanud, et lepingu kohaselt tuli vedada kaup tasu eest Lätist Venemaale. Seega on kohtud leidnud õigesti, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada CMR-i sätteid.
12.Kolleegium leiab, et kohtud on asja lahendamisel kohaldanud valesti CMR art-t 37. See säte reguleerib, kuidas jaguneb vastutus tekitatud kahju eest CMR art 34 mõttes järjestikuste vedajate sisesuhtes. CMR art 37 on seega regressinõude esitamise aluseks vedajale, kes on kahju hüvitanud, teiste vedajate vastu, kes CMR art 34 järgi vastutavad temaga solidaarselt. Praeguses asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et tema ja kostjad on CMR art 34 mõttes järjestikused vedajad, vaid on tuginenud sellele, et tema ja kostja I on sõlminud rahvusvahelise veolepingu, milles hageja on saatjaks ja kostja I vedajaks, ning selle lepingu alusel veetud kaup sai kahjustada. Kohtud ei ole
tuvastanud ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostjad olid järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes. Selle sätte kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui nad veavad veost ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused.
13.Vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest sätestab CMR art 17. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. Maakohus on tuvastanud, et 15. oktoobril 2005. a toimus liiklusõnnetus, milles kaup sai kahjustada. Kauba tegelik vedaja oli sel ajal kostja II. CMR art 17 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja. Nõude esitamise eelduseks ei ole see, et saatja on kahjustatud kauba omanik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht hageja väite kohta, mille kohaselt kaupa veeti lepingu alusel, mille poolteks olid hageja saatjana ning kostja I vedajana. Sellisel juhul vastutab kostja I CMR art 3 järgi kauba kahjustamise eest ka juhul, kui õnnetuse hetkel vedas kaupa mõni teine isik, kelle teenuseid vedamisel kostja I kasutas. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hagejal on veolepingust tulenev kahju hüvitamise nõue kostja I vastu, tuleb anda hinnang ka kostja I väitele, et ta on tasaarvestanud hageja nõuded enda nõuetega hageja vastu.
14.Hageja on tuginenud kostja II vastu esitatud nõude õigusliku alusena nii VÕS § 800 lg-tele 1 ja 3, CMR-i sätetele kui ka lepinguväliselt kahju tekitamisele. Faktilise asjaoluna on hageja tuginenud ainult sellele, et kostja II oli kauba vigastamise ajal tegelik vedaja. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt tuleb eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama välja, kas hageja nõue kostja II vastu põhineb lepingurikkumisel või lepinguväliselt kahju õigusvastasel tekitamisel. CMR-i alusel nõude esitamise eelduseks on see, et hagejal oli leping kostjaga II näiteks juhul, kui kostja II on muutunud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu pooleks. Selleks peaksid kostjad olema järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes (vt otsuse p 12). Kuna lepingulise vastutuse osas tuleb kohaldada CMR-i, siis ei ole kohaldatav VÕS § 800. Juhul kui hagejal lepingut kostjaga II ei olnud, võib tema nõue olla lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab
hageja tõendama kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja II põhjustas talle õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja II vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust hageja väited selle kohta, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei arvestanud kostja I enne kohtumenetluse algust tehtud tasaarvestuse avaldust kui omaksvõttu ning jättis tähelepanuta hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast hageja esitatud tõendeid. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega saab omaksvõtt toimuda vaid kohtumenetluses kohtule adresseeritud avaldusega. TsMS § 652 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamise lubatavust põhjendada. Praegusel juhul jättis ringkonnakohus hageja esitatud taotlused tõendite esitamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata seetõttu, et hageja ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid juba maakohtus ei esitanud. Apellatsioonkaebusest ega ringkonnakohtu istungi protokollist hageja sellekohaseid põhjendusi ei nähtu.
16.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Euronurk Spedition. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Seetõttu tuleb hagejal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.
17.Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.