Menetlusosalised ja nende Hageja KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu esindajad (Advokaadibüroo Varul, Ahtri 6a, 10151 Tallinn, epost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata KÜ XXX hagi XXXvastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja (KÜ XXX) palub kostjalt (XXX) välja mõista kahju summas 17 371,21 eurot või muus kohtu poolt õiglaseks peetavas suuruses, seisuga 27.11.2014 viivise summas 1409,80 eurot, ja alates 28.11.2014 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-13-56965
2.Kostja oli kuni 06.11.2012 Tallinnas, XXX korteriomandi omanik ja hageja liige. 09.04.2012 toimus KÜ XXX üldkoosolek, kus päevakorra punkti 2 juures arutati ja võeti vastu otsus XXX hoone soojustamistöödeks ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamiseks võtta laenu kuni ühe miljoni euro ulatuses. Laenulepingu sõlmimiseks anti volitus hageja juhatusele. 09.04.2012 üldkoosolekul osales ka kostja. Vastuväidet, otsusele laenu võtmise kohta, kostja ei esitanud.
3.09.04.2012 üldkoosoleku otsusest lähtudes esitas hageja juhatus Swedbank AS-ile taotluse 641 250 euro suuruse laenu saamiseks 20 aastaks, millise taotluse AS Swedbank 05.07.2012 otsusega otsustas rahuldada ja väljastada hagejale laenu summas 641 250 eurot perioodiga kuni 20 aastat XXX hoone renoveerimiseks.
4.09.07.2012 esitas kostja Harju Maakohtusse hagi hageja 09.04.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna laenu võtmiseks peab KÜ XXX üldkoosolek vastu võtma otsuse iseseisvalt, mitte aga põhikirjavastaselt delegeerima hageja juhatusele. Hageja märgib, et hageja 09.04.2012 üldkoosolek otsustas laenu võtmise ja volitada laenulepingu sõlmimiseks hageja juhatust, mis ei ole õigusvastane. Õiguslikult ega faktiliselt ei ole võimalik, et üldkoosolek läheb laenulepingut sõlmima. Kooskõlas hageja põhikirjaga on olukord, kus hageja üldkoosolek seonduvalt laenu võtmise otsustamisega määrab kindlaks võetava laenu ülempiiri ja jäetakse hageja juhatusele õigus sõlmida laenulepinguid ülempiirist väiksemas summas. Nimetatu ei saa kuidagi kahjustada hageja liikmeid.
5.Kostja oma 09.07.2012 hagiavalduses ei taotlenud hagi tagamise korras keelata hagejal renoveerimiseks võetava laenu saamiseks laenulepingu sõlmimise keelamist. Hagi tagamise taotlemise asemel asus kostja kohtuväliselt nõudma nii hagejalt kui ka Swedbank AS-ilt laenulepingu sõlmimise peatamist.
6.Tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.08.2010 määruse nr 52 §-st 5 lg 3 ning pidades silmas Swedbank AS-i 05.07.2012 otsust hagejale laenu andmise kohta ja SA KredEx selgitust hagejale võimaliku toetuse saamise kohta, milline oli ajaliselt piiratud, ning SA KredEx 13.08.2012 XXX korterelamu rekonstrueerimise toetuse taotluse rahuldamise otsusest, milles hoone Sõstra 6 rekonstrueerimise toetamise projekti alguskuupäevaks määrati 09.07.2012,; sõlmis hageja 25.07.2012 töövõtulepingu nr XXXOÜ-ga XXX hoone küttesüsteemi reno-veerimiseks ning individuaalse küttekulude arvestussüsteemi rakendamiseks; 30.07.2012 töövõtu-lepingu nr 12/12 XXX OÜ-ga XXX hoone esiseina fassaadi soojustamiseks 3974 ruut-meetri ulatuses, parapeti ehitamiseks 159 jooksva meetri ulatuses, sokli soojustamiseks 95 ruutmeetri ulatuses, 216 ventilatsiooniklapi paigaldamiseks, 6 hoonesse sissepääsu renoveerimi-seks ja aknaplekkide vahetamiseks 925 jooksva meetri ulatuses; 03.08.2012 töövõtulepingu nr 1/08/2012 XXXOÜ-ga XXX hoone tagaseina fassaadi soojustamiseks 3325 ruutmeetri ulatuses, aknaplekkide vahetamiseks 760 jooksva meetri ulatuses, 306 ventilatsiooni-klapi paigaldamiseks, parapeti ehitamiseks 135 jooksva meetri ulatuses, tagaseina lodžade ümber-ehituseks. 18.06.2012 sõlmis hageja omanikujärelvalve teostamise lepingu nr XXX XXX OÜ-ga.
7.SA KredEx 13.08.2012 otsuse kohaselt oli toetavate rekonstrueerimistööde kogumaksumuseks 916 800 eurot, milles hageja omafinantseering moodustas 31 800 eurot, soodustingimustel antav renoveerimislaen moodustas 655 800 eurot ning SA KredEx poolt makstav toetus moodustas 229 200 krooni.
8.Kuigi 05.07.2012 oli Swedbank AS otsustanud hagejale väljastada laenu ning SA KredEx oli 13.08.2012 teinud otsuse toetuse andmiseks hagejale, siis hakkas laenulepingu sõlmimine hageja ja Swedbank AS vahel venima. 2012 augustis teavitas Swedbank AS hagejat, et tingituna kostja 09.07.2012 esitatud hagist kostja vastu tsiviilasjas 2-12-26395, ei ole Swedbank AS nõus laenu hagejale väljastama. Samas oli XXX OÜ alustanud XXX hoone esiseina fassaadi juures tööde teostamist. Läbirääkimiste tulemusena soostus Swedbank AS esialgu lubatud 641 250 euro suuruse laenu andmise asemel andma hagejale laenu esiseina fassaadi osalise soojustamise lõpule
2-13-56965 viimiseks 147 619 euro ulatuses, mille tulemusel soojustati üksnes 50% esiseina fassaadist ning 14 550 eurot akende vahetamiseks. Laenu saamise kohta sõlmisid hageja ja Swedbank AS 03.09.2012 laenulepingu nr XXX.
9.Samaaegselt kostja hagi menetlemisega tsiviilasjas nr 2-12-26395 raames, tegeles kostja aktiivselt endale kuuluva korteriomandi XXX , Tallinn müügiga ning 06.11.2012 kanti kinnistusraamatusse eelmärgitud korteriomandi uued omanikud.
10.Harju Maakohus 22.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26395 jättis kostja hagi hageja vastu rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 22.11.2012.
11.10.12.2012 sõlmisid hageja ja Swedbank AS korterelamu XXX renoveerimise laenu-lepingu nr XXX, millega anti hagejale täiendavalt laenu summas 493 631 eurot korter-elamu renoveerimiseks. Tingituna laenu andmise viibimisest Swedbank AS poolt hagejale pikenes ka XXX hoone juures renoveerimistööde teostamise aeg. Kui esialgu lubasid töövõtjad OÜ , XXX OÜ ning XXXOÜ lõpetada tööd XXX hoone juures 2012 lõpuks, siis tegelikkuses lõppesid tööd alles 2013 suvel.
12.Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju, olemas on põhjuslik seos kostja tegevuse ning hagejale kahju tekkimise vahel. Seoses tööde pikenemisest on hageja pidanud maksma täiendavat tasu seonduvalt aknaplekkidega AS-ile XXX summas 372,10 eurot; seonduvalt lodžapiiride demontaaži ja montaažiga XXXOÜ-le 614 eurot; seonduvalt omanikujärelevalvega XXX OÜ-le 2388 eurot. Kokku 3374,10 eurot.
13.Kuna XXX hoone renoveerimine lükkus edasi, lükkus edasi ka hoone renoveerimisega saavutatavast energiasäästlikkusest tulenev kokkuhoid, millega tekkisid hagejale kulutused. Hageja tellis XXXOÜ-lt IV kategooria energiaaudiitorilt I. Kulp’ilt asjatundja-arvamuse, mille kohaselt maksis hageja perioodil 01.12.2012-30.04.2013 XXX hoone kütmi-se eest 82 259,72 eurot. Kui hoone juures oleksid teostatud renoveerimistööd, oleks hageja tasunud perioodil 01.12.2012-30.04.2013 hoone kütmise eest 49 152,35 eurot ehk küttekulud oleksid olnud 33 107,37 eurot väiksemad. Nimetatud rahasummast tuleks maha arvata rahasumma, mille hageja oleks pidanud tasuma Swedbank AS-ile perioodil 01.12.2012-30.04.2013 641 250 euro suuruse laenu saamiseks sõlmitud laenulepingult. Kuna aga hageja laenu nimetatud perioodil ei saanud, siis esitab hageja järgnevad alternatiivsed summad, mis peaks kulutustest maha arvama:
13.1.Alternatiiv 1: hageja on laenulepingute nr. XXX ja XXX alusel tasunud AS-ile Swedbank perioodil laenu põhiosa tagasimaksete ja intressimaksetena kokku 16 341,64 eurot. Hageja ei ole laenulepingu nr. XXX alusel tasunud laenu põhiosa ja intressi tagasi-makseid 2012 detsembris ning 2013 jaanuaris ja veebruaris. Seega kui viimati nimetatud laenu-lepingu alusel oleks tasutud tagasimakseid ka 2012 detsembris ning 2013 jaanuaris ja veebruaris, siis oleks tagasimaksete kogusumma suurem kui 16 341,64 eurot. Hageja arvates on õigem lähtuda kostja poolt hageja põhjustatud kahju suuruse kindlaksmääramisel järgmisest arvutuskäigust: 641 250 eurot (hageja poolt soovitud ja AS-i Swedbank poolt 05.07.2012 lubatud laenusumma) on jagatud 240 (kalendrikuude arv 20 aastas, see on aeg, milleks hageja laenu soovis ning milliseks ajaks AS Swedbank oli nõus 05.07.2012 laenu andma) ning tulemuseks on 2671,87 eurot. Seega, kui 641 250 euro suuruse laenu põhiosa tagasimakse oleks toimunud igas kalendrikuus 20 aasta vältel võrdses osas, siis oleks hageja igakuiselt pidanud tagastama AS-ile Swedbank 641 250 euro suuruse laenu põhiosa makset summas 2671,87 eurot. Ajavahemikus 01.12.2012-30.04.2013 on kokku 4 kalendrikuud ning kui ühe kuu eest tagasi maksmisele kuuluva laenu põhiosa makseks on 2671,87 eurot, siis 4 kuu puhul oleks põhiosa makseks kokku 10 687,48 eurot. Seega oleks juhul, kui 641 250 euro suuruse laenu põhiosa tagasimakse oleks toimunud igas kalendrikuus 20 aasta vältel võrdses osas, siis oleks perioodi 01.12.2012-30.04.2013 eest tagasimaksmisele kuuluva laenu põhiosa suuruseks 10 687,48 eurot. Järgnevalt on hageja lähtunud laenulepingus nr. XXX sätestatud aastaintressi suurusest esimeseks viieks aastaks (3,177%) ja jagades 3,177 (laenulepingus nr. XXX sätestatud aastaintress) 365
2-13-56965 (kalendripäevade arv aastas) on tulemuseks 0,0087%, seega oleks iga kalendri-päeva eest tasumisele kuuluva intressi suuruseks 0,0087%, mis 641 250 eurolt (lihtsuse huvides arvutatud intressi laenu esialgselt põhisummalt arvestamata laenu põhiosa tagasimakseid) on 55,78 eurot ning seega tuleks iga 641 250 euro suuruse laenu kasutamise päeva eest tasuda intressi 55,78 eurot. Ajavahemikus 01.12.2012-30.04.2013 on 151 päeva. Olukorras, kus iga päeva eest tuleks tasuda intressi 55,78 eurot, tuleks 151 päeva eest kokku tasuda intressi 8422,78 eurot. Seega oleks ajaperioodi 01.12.2012-30.04.2013 eest tasumisele kuuluva intressi suuruseks kokku 8422,78 eurot, kui intressi arvestada 641 250 euro suuruselt summalt. Laenu põhiosa tagasimakse ning intressimakse perioodi 01.12.2012-30.04.2013 eest kokku on 19 110,26 eurot. Hageja arvates on 19 110,26 eurot vaadeldav perioodi 01.12.2012-30.04.2013 eest tasumisele kuuluva laenu põhiosa tagasimakse ning intressimakse hüpoteetilise summana. Lahutades 33 107,37 eurost kui rahasummast, mille võrra oleks hageja pidanud vähem tasuma küttekulude eest perioodil 01.12.2012-30.04.2013, kui küttekokkuhoidu andvad renoveerimistööd oleks lõpetatud seisuga 01.12.2012, 19 110,26 eurot, on tulemuseks 13 997,11 eurot. Hageja arvates on 13 997,11 euro suurune rahasumma vaadeldav kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna, kuna selle rahasumma võrra oleks hageja pidanud perioodi 01.12.2012-30.04.2013 kestel vähem tasuma Sõstra 6 hoone kütmise eest, kui Sõstra 6 hoone renoveerimistööd oleksid olnud lõpetatud seisuga 01.12.2012 ning säästetud küttekulude summast arvutataks maha laenu põhiosa ja intresside eelduslikud tagasimaksed.
13.2.Alternatiiv 2: Kui kohus ei peaks nõustuma alternatiivis 1 toodud kahjusuuruse käsitlusega, siis palub hageja, et kohus määraks ära kahju, mis tekkis seeläbi, et Sõstra 6 hoone renoveerimata jätmise tõttu ei õnnestunud saavutada perioodi 01.12.2012-30.04.2013 kokkuhoidu küttekuludelt, VÕS § 127 lg 6 alusel vastavalt oma õiglasele äranägemisele. Hageja on seisukohal, et kostja poolt hagejale põhjustatud kahju kokku on 17 371,21 eurot.
14.Hagejal on õiguslikult võimalik nõuda kostjalt 17 371,21 euro suuruse või kohtu poolt õiglaselt ära määratava suurusega kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 1044 lg 1 alusel. Hageja arvates on kostja rikkunud TsÜS §-is 138 sätestatud kohustusi järgmiselt: 1) 09.04.2012 hageja üldkoosoleku toimumisel ei esitanud kostja vastuväidet seonduvalt päevakorrapunkti nr. 2 juures vastuvõetava otsusega laenu võtmise kohta ning hageja juhatuse volitamisega laenulepingu sõlmimiseks. Jättes vastuväite esitamata 09.04.2012 üldkoosolekul ja esitades hiljem hagi 09.04.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti nr. 2 juures tehtud otsuse tühistamiseks, lõi kostja teadlikult olukorra, kus tegemist oli perspektiivitu hagiga; 2) kostja poolt esitatud hagi hageja 09.04.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti nr. 2 juures vastu võetud otsuse tühistamiseks oli sisuliselt täielikult põhjendamatu; 3)kostja ei taotlenud hageja 09.04.2012 üldkoosolekul päevakorra punkti 2 juures vastuvõetud otsuse vaidlustamisel hagi tagamise korras hagejaga laenulepingu sõlmimise peatamist või keelamist, mis tõttu ei olnud hagejal ka võimalik nõuda hagi tagamise sõltuvusse seadmist tagatise andmisest hageja hagi tagamise läbi tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning nõuda selle tagatise arvelt kahju hüvitamist; 4) hagi tagamise taotlemise asemel asus kostja kohtuväliselt nõudma AS-ilt Swedbank laenulepingu mittesõlmimist hagejaga, kusjuures reaalseid edulootusi tsiviilasja nr. 2-12-26395 menetletava hagi puhul ei olnud; 5) samal ajal kostja poolt algatatud kohtuasja toimumisega seonduvalt vaidlusega hageja 09.04.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti nr. 2 juures vastuvõetud otsuse üle müüs kostja temale kuulunud Sõstra 6-121 korteriomandit. Vaadeldes eeltoodud asjaolusid kogumis, on hageja arvates ilmne, et kostja ei ole toiminud heas usus ning seejuures viitab kostja käitumine sellele, et kostja eesmärgiks oli hagejale kahju põhjustamine.
2-13-56965
15.Hageja arvates on kostja samuti rikkunud TsÜS §-i 32. Kostja ei ole arvestanud 109 korteriomaniku, kes hääletasid 09.04.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 2 juures laenu võtmise ning juhatusele volituste andmise laenulepingu sõlmimiseks poolt, õigustatud huviga selle vastu, et Sõstra 6 elamu saaks renoveeritud ning et kulud elamu kütmisele väheneksid. Kuivõrd hagejale kostja poolt tekitatud kahju peavad kinni maksma hageja liikmed majandamiskulude tasumise kaudu, siis on kostja tekitanud kahju.
16.Puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid sellele nagu oleks TsÜS §-i 138 ja/või §-i 32 rikkumine tingitud vääramatust jõust või, et esineks muud seadusest tulenevaid põhjuseid, mis välistaksid kahju hüvitamise.
17.Alternatiivselt tugineb hageja kostjalt kahju hüvitamist nõudes VÕS §-ile 1043. Hageja arvates on kostja käitumine antud juhul õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-dest 5, 7 ja 8. Tekitades olukorra, kus AS Swedbank keeldus andmast 2012 augustis hagejale 641 250 euro suurust laenu, ei olnud võimalik hagejale liikmetele omandiõiguse alusel kuuluva Sõstra 6 hoone renoveerimine ning sellest johtuv küttekulude vähendamine alates 01.12.2012. Hageja leiab, et selline kahju tekitamine põhjustati hageja liikmete kui kannatanute omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Samuti esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ning hagejale ja/või hageja liikmetele kahju tekkimise vahel. Samuti tuleb eeldada kostja süüd.
18.Hageja esitab kostja vastu ka viivisenõude, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis 17 371,21 eurolt või muult kohtu poolt õiglaseks peetavalt kahjuhüvitise summalt, alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning seejärel VÕS §-is 113 sätestatud määras kuni kohtuotsusega väljamõistetava põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
19.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu ning palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
20.09.04.2012 toimus KÜ XXX (hageja) üldkoosolek, kus võeti vastu otsus anda juhatusele volitus võtta pikaajalist laenu kuni ühe miljoni euro ulatuses ühistu (Tallinnas, Sõstra tn. 6 elamu) soojustamistöödeks ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamiseks. Kostja märgib aga, et üldkoosolekul ega enne seda ei võimaldatud ühistu liikmetel vaatamata nende palvetele tutvuda dokumentidega, millest nähtunuks laenu eest kavandatavate tööde täpne iseloom ja ulatus ning kalkulatsioonid tööde maksumuse kohta. Mitmed ühistu liikmed (sealhulgas kostja) olid resoluutselt vastu suure laenu võtmisele olukorras, kus neil puudus võimalus kavandatavate renoveerimistööde vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Ka hageja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokollist nähtub, et eelnimetatud otsuse vastuvõtmisele eelnesid emotsionaalsed sõnavõtud nii maja renoveerimise poolt kui vastu. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et koguni 38 ühistu liiget hääletas otsuse eelnõu vastu. Otsuse eelnõu vastu hääletas ka kostja. 09.07.2012 esitas kostja Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis hageja 09.04.2012 üldkoosoleku otsuse p 2 (juhatusele laenu võtmiseks volituse andmine) kehtetuks tunnistamist. Harju Maakohus jättis 22.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26395 hagi rahuldamata, kuna kohus ei nõustunud kostja väidetega, et vastuvõetud üldkoosoleku otsus on vastuolus hageja põhikirjaga. 02.06.2012 saatis kostja koos veel kaheksa hageja liikmega AS-ile Swedbank ja SA-le KredEx kirja, milles selgitasid, et nemad on hageja poolt kuni ühe miljoni euro suuruse laenu võtmise vastu. 10.07.2012 saatis kostja esindaja teate Swedbank AS-le, milles palus peatada hageja laenutaotluse läbivaatamine kuni tsiviilasjas nr 2-12-26395 menetluse lõppemiseni.
21.Kostja küsis enne 09.04.2012 toimunud üldkoosolekut ja sellel üldkoosolekul juhatuselt laenu võtmise kohta aru. Kostja sõnavõttu üldkoosoleku protokolli ei kantud, vaatamata kostja palvetele. Kostja sai 09.04.2012 toimunud üldkoosoleku protokolli 23.04.2012, kuid vastuväidet protokolli
2-13-56965 kantud ei olnud. Kostja toonitab, et laenu võtmist, kui sellist, ei ole kostja takistanud ega püüdnud takistada. Kostja arvates ei olnud aga laenu võtmine kogusummas 641 250 eurot mõistlik ega hageja liikmete jaoks ka vajalik. Ka puudus kostjal sarnaselt teistele hageja liikmetele piisav informatsioon laenu vajalikkuse ja kavandatavate remonditööde põhjendatuse hindamiseks. Kostja leiab, et hageja poolt kavandatud ehitustööde puhul ei olnud tegemist vajalike kulutustega. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja poolt kavandatud ehitustööde maht ning selleks taotletav laenusumma ületas tavapärase valitsemise piire, mistõttu pidanuks ehitustööde tegemine ning laenu võtmine olema otsustatud korteriomanike kokkuleppega.
22.Hageja väited selle kohta, et kostja esitas kohtusse teadlikult perspektiivitu hagi, on põhjendamatu. Igal isikul on Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS § 15) tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja XXX pöördus kohtusse KÜ XXX üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ainuüksi asjaolu, et menetluse tulemusena jäi hagi rahuldamata, ei tähenda, et kohtusse pöördumine olnuks iseenesest hea usu põhimõtte vastane ning kohtusse pöördumise fakt iseenesest ei saa olla käsitatav kohustuse rikkumisena vastaspoole suhtes. Kohtupraktika põhjal ei ole vastuväite protokollimine kohustuslikuks eelduseks. Kostja jääb oma seisukohale, et hageja poolt kavandatavad renoveerimistööd olid olemuslikult sellised tööd, mille tegemine tulnuks otsustada korteriomanike kokkuleppega ehk kõigi korteriomanike nõusolekul ning renoveerimistöödeks vajaminev summa oli selline, mis ületas tavapärase valitsemise piire ning mida ei saanud otsustada hageja üldkoosolekul (KOS § 16 lg 1). Seega ei saa kostja hinnangul väita, et hageja 09.04.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsus hageja juhatusele soojustamistööde ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamiseks laenu võtmiseks volituste andmise kohta on kooskõlas seaduse ja hageja põhikirjaga.
23.Kostja ei eita, et 24.10.2012 on Harju Maakohtu kinnistusametile esitatud kinnistamisavaldus, mille alusel kanti Sõstra 6-121 korteriomandi omanikena kinnistusraamatusse uued omanikud, milline asjaolu ei anna hagejale alust väita, et kostja soovis hagejaga kohtuvaidlusi pidada pahatahtlikult, püüdes ise samal ajal majast välja kolida. Omanikul on õigus oma omandit vabalt käsutada. Kostja müüs talle kuulunud korteriomandi tõesti muu hulgas ka põhjusel, et hageja juhatus ei tegutsenud tema hinnangul korteriomanike parimates huvides ja ta ei soovinud enam elada majas, kus KÜ XXX juhatuse suhtumine ühistu liikmetesse oli kostjale vastuvõetamatu, ent muu seos kostja poolt algatatud vaidluse ja tema poolt oma korteri müümise vahel puudub.
24.Hageja on sõlminud erinevaid töövõtulepinguid enne, kui sõlmis laenulepingu, millest saadavatest vahenditest ta sai nimetatud töövõtulepinguid täita. Hageja poolt allkirjastatud töövõtu eellepingu punkt 8.1. sisaldas tingimust, et töövõtjal on õigus alustada tööde tegemisega 09.07.2012. Samas on eelleping koostatud ja hageja poolt allkirjastatud peaaegu kuu aega hiljem ehk 03.08.2012. Seetõttu on kostja seisukohal, et eellepingus sisalduv säte tööde alustamise kohta ei ole pooltele siduv, samuti eellepingut ei ole allkirjastanud selle teine pool ehk XXXOÜ. Eellepingus sisalduv punkt 8.1. ei ole mõistlik, kuna sisaldab juba algselt tegelikkusega vastuolus olevaid tööde alustamise ja tööde valmimise kuupäevi. Põhileping sõlmiti tunduvalt hiljem ja see sisaldas ka hilisemaid tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevi. Eellepingu sõlmimise hetkeks ehk 03.08.2012 ei saanud hagejale olla teada, kas Swedbank AS rahuldab tema laenutaotluse täies ulatuses või mitte, kuna hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt teatas Swedbank AS oma positiivsest laenuotsusest hagejale alles 06.08.2012.
25.Hageja ja OÜ vahel on 25.07.2012 sõlmitud leping, kus töövõtja kohustub küttesüsteemide renoveerimistöödega alustama hiljemalt 21.08.2012. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tehnilise arhiivi andmetest nähtuvalt on hageja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitanud küttesüsteemi uuendamise projekti ehitusloa taotlemiseks 10.07.2012 ja see projekt on kooskõlastuse saanud alles 06.09.2012. OÜ-ga on leping seega sõlmitud enne projektile ehitusloa saamist ja sellise tähtajaga, mis täitmiseks pole reaalne, kuna ehitusluba lepingus märgitud tööde alustamise ajaks
2-13-56965 hagejal ei olnud. Hageja juhatus ei teavitanud hageja liikmeid projektist enne, kui selleks kohustas teda korduvalt Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
26.Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu kostja vastutus saaks printsiibis rajaneda üksnes kahju õigusvastasel tekitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 53. peatüki järgi. Kostjale jääb samas arusaamatuks, millist kohustust on kostja hageja arvates rikkunud VÕS § 115 lg 1 mõttes.
27.Kostja leiab, et hagi tagamise taotlemine on vastavalt TsMS § 377 lg 1 hagi esitaja õigus, mitte kohustus. Seega ei saa hagi tagamise taotlemata jätmine isegi põhimõtteliselt olla õigusvastane ega hea usu põhimõttega vastuolus. Seega ei ole hageja etteheide kostja poolt tsiviilasja nr 2-12-26395 hagi tagamise taotlemata jätmise kohta, mis hageja KÜ XXX väitel võimaldanuks tal seada hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest KÜ-le XXX tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, asjakohane. Kostja saatis tõesti koos teiste hageja liikmetega 02.06.2012 selgitava e-kirja AS-ile Swedbank ja kostja esindaja saatis 10.07.2012 AS-ile Swedbank palve hageja laenutaotluse menetlemine peatada kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr. 2-12-26395. Sellise kirja saatmine ei kohusta ega saagi kohustada suurt krediidiasutust (AS Swedbank) oma ärilisi otsuseid muutma. Seega ei saa kostja hinnangul käsitada kostja poolt hageja suhtes (hea usu põhimõtte järgimise) kohustuse rikkumisena ka tema esindaja poolt AS-ile Swedbank teate saatmist 10.07.2012. Selline käitumine ei ole aga ühegi hageja viidatud õigusnormiga ega teiste seadusesätetega vastuolus.
28.Kostja leiab, et hea usu põhimõtte vastane ei ole mitte kostja, vaid hageja käitumine, sest hageja ei ole arvestanud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel vähemuse huvidega. Kostjal oli õigustatud huvi selle vastu, et hageja ei sõlmiks niivõrd koormavat laenulepingut, mis võib kostja asetada olukorda, kus tal ei ole võimalik igakuiseid suurenevaid rahalisi kohustusi tasuda. Seejuures on oluline tähele panna ka seda, et kostjal puudus võimalus hinnata kavatsevate kulutuste vajalikkust ja põhjendatust,. Sisuliselt leidis kostja end hageja tegevuse tõttu situatsioonist, kus tal tuli vastu võtta otsus – kas korterist loobuda ja see võõrandada või tasuda igakuiselt osa hageja võetud laenukohustusest. Nimetatud olukorras käitus kostja ainuvõimalikul viisil - pöördus oma huvide kaitseks panga ja kohtu poole. Hea usu põhimõtte vastane ei ole kostja tegevus seoses sellega, et kostja on teavitanud AS-i Swedbank kostja ja hageja vahel käivast kohtumenetlusest.
29.Kostja märgib, et kostjal puudus võimalus „nõuda pangalt laenulepingu mittesõlmimist hagejaga.“ AS Swedbank on Eesti suurim krediidiasutus, kes ei tee oma laenuotsuseid lähtuvalt temale saadetud kolmandate isikute kirjadest, vaid hindab laenuandmisega seonduvaid riske iseseisvalt tulenevalt konkreetsetest isikutest ja asjaoludest. Oluline on märkida, et AS-le Swedbank esmalt edastatud kiri ei sisaldanud mitte ainult kostja, vaid veel 8 hageja liikme (korteriomaniku) allkirju, mis tähendab, et isegi eeldades pöördumise õigusvastasust (mida see kostja hinnangul ei ole) ei oleks kostja pöördumiste saatmise eest ainuvastutav. Teiseks, ebaõige on väide, et kostja poolt tsiviilasjas nr 2-12-26395 esitatud hagi oli „edulootuseta“. Hagi ei jäetud läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 1 või lõike 2 alusel, vaid kohus menetles seda põhjalikult ja tegi alles seejärel kaalutletud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. Kolmandaks, hagi tagamise taotlemine või taotlemata jätmine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi hageja otsustada ja selle õiguse kasutamata jätmine ei saa isegi printsiibis olla õigusvastane.
30.Hageja väide, et kostja soovis hagejale tahtlikult kahju põhjustada, on meelevaldne. Kostjal puudus piisav informatsioon kavatsetavate remondikulutuste põhjendatuse hindamiseks ja soov end liialt suure põhjendamata laenukoormusega siduda. Kostja kulutused oma korteriomandile oleksid laenu võtmise tagajärjel võinud tõusta ebamõistlikult kõrgeks ning kostja rahalised vahendid laenukohustuse kandmiseks ei pruukinuks olla piisavad. Seega oli kostja käitumine seoses 09.04.2012
2-13-56965 toimunud hageja üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega ning hiljem pangale edastatud avaldusega põhjendatud, inimlikult mõistetav ja õiguspärane.
31.Kostja ei nõustu ka hageja väidetega, et kostja käitumine on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-dest 5, 7 ja 8. Kostja vaidleb hageja väidetele täies ulatuses vastu. VÕS § 1045 lg 1 p 5 antud juhul ei kohaldu, sest õigusalases kirjanduses peetakse omandi rikkumiseks asja kahjustamise või selle kaotsiminemise või hävimise põhjustamist. Antud juhul ei ole kostja midagi kahjustanud, hävitanud ega ka ära kaotanud. Valduse rikkumiseks peetakse õigusalases kirjanduses aga valduse äravõtmist või valdamise takistamist. Ka neid asjaolusid hageja poolt kostjale etteheidetavas tegevuses ei nähtu. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks tuleb paralleelselt vaadata ka VÕS § 1045 lg-t 3, mis näeb ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud oma tegevusega, mille tulemusena leiab hageja olevat endale tekkinud kahju, ühtegi õigusnormi.
32.Kui kohus siiski peaks leidma, et kostja on suhetes hagejaga rikkunud mõnd seadusest tulenevat kohustust, tuleb kostja hinnangul antud asjaoludel kohaldada VÕS § 1045 lõikes 3 sätestatut. Kostja hinnangul ei ole ühegi õigusnormi eesmärk kaitsta korteriühistut sellise võimaliku kahju eest, mis tekib seeläbi, et üks ühistu liige, üritades kaitsta omaenda vara ja õigusi, palub krediidiasutusel ühistu laenutaotluse menetlemine ajutiselt peatada. VÕS § 1045 lg 1 p 8 rakendamiseks on vaja tuvastada teotunnusena tahtlus ja teo heade kommete vastasus. Kostja on seisukohal, et tema tegevust hagi esitamisel ja panga poole pöördumisel ei saa käsitleda heade kommete vastasena. Hageja poolt väidetavalt kantud lisakulud ei olnud kostjale ettenähtavad, seega puudus kostja tegudes igasugune tahtlus hagejat kahjustada. Eelkõige ei saanud kostja ette näha, et hageja on vaatamata finantseeringu puudumisele (laenulepingu puudumisele) juba tellinud töid, mille eest tasumiseks tal endal vahendid puuduvad. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja väidetavate õigusvastaste tegude osas kostja tahtlus hagejat kahjustada VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõude esitamise korral lasub kahju tekitamise teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse tõendamiskoormis kannatanul ehk antud juhul hagejal.
33.Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja on õigusvastaselt käitunud, puudub hagejale väidetava kahju tekkimise ja kostja võimaliku õigusvastase tegevuse vahel põhjuslik seos. Hagiavalduses esitatud väidetest ja põhjendustest ei ole võimalik järeldada, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju on üksnes ja ainult kostjapoolse tegevuse tagajärg. AS-i Swedbank otsus hagejale mitte laenu anda enne tsiviilasjas nr 2-12-26395 lahendi jõustumist on otsus, mida kostja ei saanuks parimagi tahtmise korral lõpuni mõjutada. AS Swedbank teatas hagejale positiivsest laenuotsusest alles pärast kostja ja teiste isikute pöördumiste saamist, millest võib järeldada, et kostja pöördumised ei mõjutanud panga laenuotsuse sisu. Kohtumenetlus on Eestis avalik, seega võinuks AS Swedbank hageja üldkoosoleku otsuse üle käivast kohtuvaidlusest saada informatsiooni ka avalikest allikatest. Tegelikult oli AS-i Swedbank informeerimine käimasolevast kohtuvaidlusest hageja huvides, sest juhul, kui hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks oleks rahuldatud, osutunuks hageja poolt sõlmitud laenuleping (kui see oleks vahepeal sõlmitud) tühiseks ja kahtlemata oleks juba väljaantud laenu tagastamisega seoses hagejale tekkinud lisakulusid.
34.Jääb arusaamatuks, miks pidi XXX OÜ alustama ehitustöödega olukorras, kus hageja ei olnud saanud pangalt piisavat laenusummat ning miks vahetas AS XXX välja vanad puitaknad veel siis, kui ei leidunud fassaaditööde teostajat, kes oleks uued aknaplekid paigaldanud, rääkimata finantseeringu olemasolust vastavateks töödeks. Arusaamatuks jääb kostja jaoks ka see, mis põhjusel on hageja sõlminud OÜ-ga juba 25.07.2012 töövõtulepingu küttesüsteemi renoveerimis-töödeks, XXX OÜ-ga töövõtulepingu nr 12/12 juba 30.07.2012 ning XXXOÜ-ga töövõtu eellepingu juba 03.08.2012, kui hageja sõlmis esimese laenulepingu alles 03.09.2012. Hageja on pannud ennast ise olukorda, kus on allkirjastanud lepinguid, omamata vahendeid nende täitmiseks. Kui hageja on
2-13-56965 seeläbi kandnud kahju, on ta sellise kahju eest ilmselt vastutav ise. Olukorras, kus laenulepingud, millest saadavast rahast töövõtjatele tasuda, olid sõlmimata, pidi hageja ette nägema, et ehitustööd võivad edasi lükkuda, kuid hagiavaldusest nähtuvalt ei võtnud hageja töövõtulepingute muutmiseks ega parandamiseks midagi ette. Kostja seevastu ei teadnud, et töövõtulepingud on allkirjastatud ning vaatamata laenusumma saamise ebaõnnestumisele ning ehitusloa puudumisele alustatakse ehitustöödega. Kostja leiab, et hageja poolt kahjunõude esitamine sellistel alustel on alusetu, kuivõrd ehitustööde planeeritud ja tegelik ajaline diferents pidi hagejale enne laenulepingute sõlmimist olema ettenähtav. Kostja hinnangul on hageja enda poolt väljatoodud asjaoludel kogu hagejale väidetavalt põhjustatud kahju eest vastutav hageja ise.
35.Kuigi hagejal puudusid ehitustöödeks vajalikud rahalised vahendid, oli osa töödest XXXOÜ poolt juba teostatud. Kuivõrd hageja ei olnud ehitustööde alustamise ajaks veel pangast laenu saanud, siis pidi sügiseks 2012 olema ilmne, et ehitustöid kokkulepitud mahus teosta-da ei saa. Hageja oleks saanud hageja ehitussoojaku tarbetut transporti ennetada, kuna pidi olema teadlik, et sügisel 2012 ei ole võimalik ehitustöid kokkulepitud mahus teostada rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seega on tarbetu transpordikulu eest täielikult vastutav hageja ise, mitte kostja. Näidislodža paigaldati 350 euro eest enne töövõtulepingu allkirjastamist XXXOÜ-ga. Seega on arusaamatu, kas hagiavalduses nõutud 350 eurot on tegelikkuses XXXOÜ-le tasutud e-kirjas nimetatud kokkuleppe alusel või sisaldus põhilepingu hinnas. Samuti ei nähtu hagiavalduse lisadest, et hageja oleks tasunud nimetatud 350 eurot, seega on hageja nõue selles osas lisaks muudele puudustele ka tõendamata. Hagiavalduse lisast 24 ei nähtu, millisel ajavahemikul oli soojak Sõstra 6 ehitusobjektil, kuid arve on esitatud 22.11.2012 ning arvega kaasasolevast e-kirjast nähtub, et arve sisaldab kahe nädala renti. Kostja eeldab seega mõistlikult, et soojak transporditi hagejale novembri- või oktoobrikuus, mis annab tunnistust sellest, et hageja oli soojaku transpordi ajal teadlik ehitustööde viibimisest ning saanuks soojaku tarbetu transpordi hõlpsalt ära hoida.
36.Omanikujärelevalve teostamise leping on hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud 18.06.2012 ehk enne esimese laenulepingu allkirjastamist. Hageja tellis omanikujärelevalveteenust kokku 9 kuu ulatuses (augusti keskpaik kuni novembri keskpaik 2012 ja jaanuari lõpp kuni juuli keskpaik 2013). Hageja väidab, et hageja oleks pidanud tellima omanikujärelevalveteenust kokku 5 kuu ulatuses maksumusega 3300 eurot. Selline hageja väide on tegelikkuses kontrollimatu ja oletuslik. Ehitustööde edasilükkumine ei anna loogilist seletust väitele, et omanikujärelevalveteenust pidi hageja kasutama pikemat aega. Hageja on hagiavalduses läbivalt väitnud, et ehitustöid ei saanud alustada õigeaegselt ehk augustis 2012. Samas on omanikujärelevalveteenuse eest esitatud arve ajavahemiku 10.08-10.09.2012. Kostjale teadaolevalt alustas XXX OÜ tegelikkuses ehitus-töödega 06.08.2012. Seega ehitustööd venisid ilmselt selle tõttu, et hagejal tekkis probleeme vajaliku pangalaenu saamisega ehitustööde ajal.
37.Kulutuste, mis seonduvad sellega, et Sõstra 6 hoone renoveerimine lükkus edasi ning sellest tulenevalt lükkus edasi ka hoone renoveerimisega saavutatavast energiasäästlikkusest tulenev kokkuhoid, osas puudub kostja tegevuse ja hagejale sellise väidetava kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Hoone renoveerimine lükkus edasi hageja enda ebamõistliku käitumise tõttu. Samuti puudus hagejal õigustatud ootus renoveerimise tulemusel saavutatavale kokkuhoiule, kuna renoveerimistööde alustamisel ei olnud hagejal reaalseid rahalisi võimalusi renoveerimistööde lõpule viimiseks. Panga poolt e-posti teel edastatud teade laenutaotluse rahuldamiseks ei asenda laenulepingu sõlmimist ning ei ole pooltele siduv. Juhul, kui oleks, siis peaks hageja hagema AS-i Swedbank, kes taganes oma otsusest, mitte kostjat. Kostja vaidleb vastu ka 25.11.2013 koostatud XXXOÜ asjatundja arvamusele, nõustumata sellega üheski osas.
38.Hagejale ei ole tema poolt väidetavat kahju tekkinud. Hageja väidetav kahju seisneb Sõstra 6 hoone küttekokkuhoidu andvate renoveerimistööde valmimise väidetavas edasilükkumises (01.12.2012 asemel 30.04.2013), millest tingituna jäi nimetatud perioodil kokkuhoid saavutamata.
2-13-56965 Oluline on märkida, et tööde edasilükkumine ei ole üldse tõendamist leidnud. XXXOÜ ja KÜ XXX vahel sõlmitud töövõtu eellepingu kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 15.05.2013. Hinnates lepingu sisu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on põhilepinguga, mitte eellepinguga VÕS § 33 mõttes. Lepingu on märatud nii tööde maksumus, täpne sisu kui tööde teostamise tähtaeg. Tegemist ei ole lepinguga, milles lepitakse kokku tulevikus põhilepingu sõlmimises. Lepingust ei nähtu, et töövõtjal oleks kohustus lõpetada küttekokkuhoidu andvad tööd varem kui 15.05.2013, seega puudub hagejal mis tahes alus väita, et sellised tööd lõpetatuks varem ja ei saa rääkida tööde edasilükkumisest 01.12.2012 kuni 30-04.2013. Maakohtu otsuse põhjendused
39.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all ära poolte: hageja KÜ XXX juhatuse liikme XXX’i ja kostja XXX’i seletused ning tunnistajate XXX’i, XXX’i, XXX, XXX’i, XXX’i ja XXX’i ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama par ahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
41.Hageja Korteriühistu XXX esitas korteriühistu endise liikme, kostja XXX’i vastu nõude kahju summas 17 371,21 või muus kohtu poolt õiglaseks peetavas suuruses ja viiviste saamiseks põhjendusel, et kostja tegevuse tõttu (KÜ XXX 09.04.2012 üldkoosoleku päevakorra-punkti 2 juures vastuvõetud otsuste vaidlustamine kohtus) hakkas hageja ja Swedbank AS vahel venima laenulepingu sõlmimine (Swedbank AS 05.07.2012 otsustuse alusel soodustingimustel antav renoveerimislaen summas 655 800 eurot, millele lisaks SA KredEx 13.08.2012 otsuse alusel makstav toetus moodustas 229 200 krooni korterelamu XXX toetavate rekonstrueerimistööde kogumaksumusest summas 916 800 eurot) ja hageja sai laenu kahes osas; 03.09.2012 laenulepingu nr XXX alusel 147 619 eurot (I kd, tl 86-93) ning 10.12.2012 laenulepingu nr XXX alusel 493 631 euro (I kd, tl 99-106). Tingituna laenu andmise viibimisest Swedbank AS poolt hagejale pikenes ka XXX hoone juures renoveerimistööde teostamise aeg ning lükkus edasi ka hoone renoveerimisega saavutatavast energiasäästlikkusest tulenev kokkuhoid. Seega tekkisid hagejale kulutused ja/või kahju kokku summas 17 371,21 eurot, millede hageja põhjendused ja arvestused on esitatud käesoleva otsuse punktides 12, 13 ja 14. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
42.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu põhjendusel, et kostja ei ole suhetes hagejaga ühtegi kohustust rikkunud, on käitunud heauskselt, kostjale etteheidetava käitumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos ning hagejale ei ole tema poolt väidetavat kahju tekkinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
43.Antud asjas puudub vaidlus selles, et 09.04.2012 toimus KÜ XXX üldkoosolek, kus päevakorra punkti 2 juures arutati ja võeti vastu otsus XXX hoone soojustamistöödeks ning kütteja ventilatsioonisüsteemide uuendamiseks võtta laenu kuni ühe miljoni euro ulatuses. Laenulepingu sõlmimiseks anti volitus hageja juhatusele.
2-13-56965
44.Vaidlus on selles, kas kostja suhetes hagejaga on hageja suhtes kohustusi rikkunud või mitte; kas kostja on käitunud pahauskselt või heauskselt; kas kostja poolt on hagejale väidetavat kahju tekitatud ning kas kostjale etteheidetava käitumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
45.Hageja seadusliku esindaja, KÜ XXX juhatuse liikme XXX vande all antud seletuse kohaselt arutati laenu võtmist kolmel üldkoosolekul; 01.06.2011, 26.10.2011 ja 09.04.2012 ning üldkoosolekutele eelnesid volinike koosolekud, mille päevakorra punktid ja pärastised arvamused/otsused pandi trepikodade stendidele välja. 01.06.2011 ja 26.10.2011 üldkoosolekutel tutvustati korteriomanikele maja rekonstrueerimise projekti, selgitati, milliseid töid tehakse, näidati slaide. Renoveerimise projekti autor Taliaru tutvustas päris põhjalikult maja rekonstrueerimisega seonduvaid ehitustöid. 09.04.2012 üldkoosolekul ei soovinud korteriomanikud slaide enam vaadata, küsimusi esitati. 09.04.2012 üldkoosolekul osalesid ka KredexPanga ja Swedbanga esindajad ja soojustusprojekti autor ( VI kd, tl 21).
46.Kostja väitel 09.04.2012 üldkoosolekul ega enne seda ei võimaldatud ühistu liikmetel vaatamata nende palvetele tutvuda dokumentidega, millest nähtunuks laenu eest kavandatavate tööde täpne iseloom ja ulatus ning kalkulatsioonid tööde maksumuse kohta. Mitmed ühistu liikmed (sealhulgas kostja) olid resoluutselt vastu suure laenu võtmisele olukorras, kus neil puudus võimalus kavandatavate renoveerimistööde vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Ka hageja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokollist nähtub, et eelnimetatud otsuse vastuvõtmisele eelnesid emotsionaalsed sõnavõtud nii maja renoveerimise poolt kui vastu. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et KÜ XXX esindatud 150 korteriomanikust (kohtu märkus: Sõstra 6 majas on 226 korteriomandit ehk KÜ XXX liiget) koguni 38 ühistu liiget hääletas otsuse eelnõu vastu ja
ühistu liiget jäid erapooletuks (I kd, tl 31-32). Otsuse eelnõu vastu hääletas ka kostja, (kes oli XXX majas elanud juba 17 aastat) põhjendusel, et tal puudus vajalik informatsioon ühistu majandusolukorra ja renoveerimisplaanide kohta, mistõttu ei olnud nõus, et ühistu juhatus võtab ühistule suure laenu väga pikaks ajaks olukorras, kus ühistu liikmetel puudub võimalus plaanitavate renoveerimistööde vajalikkust ja finantseerimist hinnata (VI kd, tl 29-34). Sellest tulenevalt 09.07.2012 esitas kostja Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis hageja 09.04.2012 üldkoosoleku otsuse p 2 (juhatusele laenu võtmiseks volituse andmine) kehtetuks tunnistamist. Harju Maakohus jättis 22.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-26395 hagi rahuldamata, kuna kohus ei nõustunud kostja väidetega, et vastuvõetud üldkoosoleku otsus on vastuolus hageja põhikirjaga.
47.Kohus ei toeta hageja väidet, et kostja esitas kohtusse teadlikult perspektiivitu ja põhjendamatu hagi ning hagi tagamise taotlemise asemel asus kostja kohtuväliselt nõudma nii hagejalt kui ka Swedbank AS-ilt laenulepingu sõlmimise peatamist. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 sätestatule igal isikul on tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja XXXpöördus kohtusse KÜ XXX üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ainuüksi asjaolu, et menetluse tulemusena jäi hagi rahuldamata, ei tähenda, et kohtusse pöördumine olnuks iseenesest hea usu põhimõtte vastane ning kohtusse pöördumise fakt iseenesest ei saa olla käsitatav kohustuse rikkumisena vastaspoole suhtes. Eeltoodule tuginedes kohus toetab kostja seisukohta, et hagi tagamise taotlemine on vastavalt TsMS § 377 lg 1 hagi esitaja õigus, mitte kohustus. Seega ei saa hagi tagamise taotlemata jätmine isegi põhimõtteliselt olla õigusvastane ega hea usu põhimõttega vastuolus. Seega ei ole hageja etteheide kostja poolt tsiviilasja nr 2-12-26395 hagi tagamise taotlemata jätmise kohta, mis hageja KÜ XXX väitel võimaldanuks tal seada hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest KÜ-le XXX tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, asjakohane.
48.Kostja saatis koos hageja teiste liikmetega 02.06.2012 selgitava e-kirja AS-ile Swedbank ja kostja esindaja saatis 10.07.2012 AS-ile Swedbank palve hageja laenutaotluse menetlemine peatada kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr. 2-12-26395. Sellise kirja saatmine ei kohusta ega saagi kohustada suurt krediidiasutust (AS Swedbank) oma ärilisi otsuseid muutma. Kostjal puudus võimalus „nõuda pangalt laenulepingu mittesõlmimist hagejaga.“ AS Swedbank on Eesti
2-13-56965 suurim krediidiasutus, kes ei tee oma laenuotsuseid lähtuvalt temale saadetud kolmandate isikute kirjadest, vaid hindab laenuandmisega seonduvaid riske iseseisvalt tulenevalt konkreetsetest isikutest ja asjaoludest. Vastupidi, AS Swedbank kui finantsasutus, ise otsis pangale neid kliente (korteriühistuid), kellele pakkuda renoveerimislaenu ja oli igati huvitatud laenu andmisest, antud juhul KÜ-le XXX, milline asjaolu on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega (VI kd, tl 38-46). Kohtu hinnangul ei saa seega käsitada kostja poolt hageja suhtes (hea usu põhimõtte järgimise) kohustuse rikkumisena ka tema esindaja poolt AS-ile Swedbank teate saatmist 10.07.2012. Selline käitumine ei ole aga ühegi hageja viidatud õigusnormiga ega teiste seadusesätetega vastuolus.
49.Kohus märgib, et AS-le Swedbank esmalt edastatud kiri ei sisaldanud mitte ainult kostja, vaid veel 8 hageja liikme (korteriomaniku) allkirju, mis tähendab, et isegi eeldades pöördumise õigusvastasust (mida see ei ole), ei oleks kostja pöördumiste saatmise eest ainuvastutav. Teiseks, ebaõige on väide, et kostja poolt tsiviilasjas nr 2-12-26395 esitatud hagi oli „edulootuseta“. Hagi ei jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 või lõike 2 alusel, vaid kohus menetles seda põhjalikult ja tegi alles seejärel kaalutletud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. Kolmandaks, hagi tagamise taotlemine või taotlemata jätmine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi hageja otsustada ja selle õiguse kasutamata jätmine ei saa isegi printsiibis olla õigusvastane.
50.Kohus toetab kostja seisukohta, et hea usu põhimõtte vastane ei ole mitte kostja, vaid hageja käitumine, sest hageja ei ole arvestanud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel vähemuse huvidega. Kostjal oli õigustatud huvi selle vastu, et hageja ei sõlmiks niivõrd koormavat laenulepingut, mis võib kostja asetada olukorda, kus tal ei ole võimalik igakuiseid suurenevaid rahalisi kohustusi tasuda. Seejuures on oluline tähele panna ka seda, et kostjal puudus võimalus hinnata kavatsevate kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Sisuliselt leidis kostja end hageja tegevuse tõttu situatsioonist, kus tal tuli vastu võtta otsus – kas korterist loobuda ja see võõrandada või tasuda igakuiselt osa hageja võetud laenukohustusest. Nimetatud olukorras käitus kostja ainuvõimalikul viisil - pöördus oma huvide kaitseks panga ja kohtu poole. Hea usu põhimõtte vastane ei ole kostja tegevus seoses sellega, et kostja on teavitanud AS-i Swedbank kostja ja hageja vahel käivast kohtumenetlusest. Lisaks märgib kohus, et korteriühistu poolt laenu võtmine maja renoveerimistööde teostamiseks on finantstoiming, mis on äärmiselt tundlik teema ja puudutab absoluutselt igat korteriühistu korteriomanikku. Seetõttu on väga vajalik korteriomanike igakülgne, põhjalik ja vajadusel korduv ja korduv teavitamine korteriühistu majanduslikust olukorrast, teostatavate töödest ja nende mahust, tööde teostajatest, lepingutest, omaniku järelevalve teostajast jne, jne.
51.Meelevaldne on hageja väide, et kostja soovis hagejale tahtlikult kahju põhjustada. Kostjal puudus piisav informatsioon kavatsetavate remondikulutuste põhjendatuse hindamiseks ja soov end liialt suure põhjendamata laenukoormusega siduda. Kostja kulutused oma korteriomandile oleksid laenu võtmise tagajärjel võinud tõusta ebamõistlikult kõrgeks ning kostja rahalised vahendid laenukohustuse kandmiseks ei pruukinuks olla piisavad. Seega oli kostja käitumine seoses 09.04.2012 toimunud hageja üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega ning hiljem pangale edastatud avaldusega põhjendatud, inimlikult mõistetav ja õiguspärane. Kostja arvates ei olnud aga laenu võtmine kogusummas 641 250 eurot mõistlik ega hageja liikmete jaoks ka vajalik. Ka puudus kostjal sarnaselt teistele hageja liikmetele piisav informatsioon laenu vajalikkuse ja kavandatavate remonditööde põhjendatuse hindamiseks. Kostja leiab, et hageja poolt kavandatud ehitustööde puhul ei olnud tegemist vajalike kulutustega.
52.Hageja sõlmis erinevaid töövõtulepinguid enne, kui sõlmis laenulepingu, millest saadavatest vahenditest ta sai nimetatud töövõtulepinguid täita. Hageja poolt allkirjastatud töövõtu eellepingu punkt 8.1. sisaldas tingimust, et töövõtjal on õigus alustada tööde tegemisega 09.07.2012. Samas on eelleping koostatud ja hageja poolt allkirjastatud peaaegu kuu aega hiljem ehk 03.08.2012. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et eellepingus sisalduv säte tööde alustamise kohta ei ole pooltele siduv, samuti eellepingut ei ole allkirjastanud selle teine pool ehk XXXOÜ. Eellepingus sisalduv
2-13-56965 punkt 8.1. ei ole mõistlik, kuna sisaldab juba algselt tegelikkusega vastuolus olevaid tööde alustamise ja tööde valmimise kuupäevi. Põhileping sõlmiti tunduvalt hiljem ja see sisaldas ka hilisemaid tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevi. Eellepingu sõlmimise hetkeks ehk 03.08.2012 ei saanud hagejale olla teada, kas Swedbank AS rahuldab tema laenutaotluse täies ulatuses või mitte, kuna hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt teatas Swedbank AS oma positiivsest laenuotsusest hagejale alles 06.08.2012.
53.Hageja ja OÜ vahel sõlmiti 25.07.2012 leping, mille kohaselt töövõtja kohustub küttesüsteemide renoveerimistöödega alustama hiljemalt 21.08.2012. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tehnilise arhiivi andmetest nähtuvalt on hageja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitanud küttesüsteemi uuendamise projekti ehitusloa taotlemiseks 10.07.2012 ja see projekt on kooskõlastuse saanud alles 06.09.2012. OÜ-ga on leping seega sõlmitud enne projektile ehitusloa saamist ja sellise tähtajaga, mis täitmiseks pole reaalne, kuna ehitusluba lepingus märgitud tööde alustamise ajaks hagejal ei olnud. Hageja juhatus ei teavitanud hageja liikmeid projektist enne, kui selleks kohustas teda korduvalt Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
54.Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu kostja vastutus saaks printsiibis rajaneda üksnes kahju õigusvastasel tekitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 53. peatüki järgi. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millist kohustust on kostja hageja arvates rikkunud VÕS § 115 lg 1 mõttes.
55.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja käitumine on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-dest 5, 7 ja 8. Kohus toetab kostja vastuväiteid hageja väidetele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 antud juhul ei kohaldu, sest õigusalases kirjanduses peetakse omandi rikkumiseks asja kahjustamise või selle kaotsiminemise või hävimise põhjustamist. Antud juhul ei ole kostja midagi kahjustanud, hävitanud ega ka ära kaotanud. Valduse rikkumiseks peetakse õigusalases kirjanduses aga valduse äravõtmist või valdamise takistamist. Ka neid asjaolusid hageja poolt kostjale etteheidetavas tegevuses ei nähtu. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks tuleb paralleelselt vaadata ka VÕS § 1045 lg-t 3, mis näeb ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud oma tegevusega, mille tulemusena leiab hageja olevat endale tekkinud kahju, ühtegi õigusnormi.
56.Omanikujärelevalve teostamise leping on hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud 18.06.2012 ehk enne esimese laenulepingu allkirjastamist. Hageja tellis omanikujärelevalveteenust kokku 9 kuu ulatuses (augusti keskpaik kuni novembri keskpaik 2012 ja jaanuari lõpp kuni juuli keskpaik 2013). Hageja väidab, et hageja oleks pidanud tellima omanikujärelevalveteenust kokku 5 kuu ulatuses maksumusega 3300 eurot. Selline hageja väide on tegelikkuses kontrollimatu ja oletuslik. Ehitustööde edasilükkumine ei anna loogilist seletust väitele, et omanikujärelevalveteenust pidi hageja kasutama pikemat aega. Hageja on hagiavalduses läbivalt väitnud, et ehitustöid ei saanud alustada õigeaegselt ehk augustis 2012. Samas on omanikujärelevalveteenuse eest esitatud arve ajavahemiku 10.08-10.09.2012. Kostjale teadaolevalt alustas XXX OÜ tegelikkuses ehitus-töödega 06.08.2012. Seega ehitustööd venisid ilmselt selle tõttu, et hagejal tekkis probleeme vajaliku pangalaenu saamisega ehitustööde ajal.
57.Kulutuste, mis seonduvad sellega, et Sõstra 6 hoone renoveerimine lükkus edasi ning sellest tulenevalt lükkus edasi ka hoone renoveerimisega saavutatavast energiasäästlikkusest tulenev kokkuhoid, osas puudub kostja tegevuse ja hagejale sellise väidetava kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Hoone renoveerimine lükkus edasi hageja enda ebamõistliku käitumise tõttu. Samuti puudus hagejal õigustatud ootus renoveerimise tulemusel saavutatavale kokkuhoiule, kuna renoveerimistööde alustamisel ei olnud hagejal reaalseid rahalisi võimalusi renoveerimistööde lõpule viimiseks. Panga poolt e-posti teel edastatud teade laenutaotluse rahuldamiseks ei asenda laenulepingu sõlmimist ning ei ole pooltele siduv. Juhul, kui oleks, siis peaks hageja hagema AS-i Swedbank, kes taganes oma
2-13-56965 otsusest, mitte kostjat. Kostja vaidleb vastu ka 25.11.2013 koostatud arvamusele, nõustumata sellega üheski osas.
XXXOÜ asjatundja
58.Hageja väidetav kahju seisneb Sõstra 6 hoone küttekokkuhoidu andvate renoveerimistööde valmimise väidetavas edasilükkumises (01.12.2012 asemel 30.04.2013), millest tingituna jäi nimetatud perioodil kokkuhoid saavutamata. Oluline on märkida, et tööde edasilükkumine ei ole üldse tõendamist leidnud. XXXOÜ ja KÜ XXX vahel sõlmitud töövõtu eellepingu kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 15.05.2013. Hinnates lepingu sisu, toetab kohus kostja seisukohta, et tuleb asuda seisukohale, et tegemist on põhilepinguga, mitte eellepinguga VÕS § 33 mõttes. Lepingu on märatud nii tööde maksumus, täpne sisu kui tööde teostamise tähtaeg. Tegemist ei ole lepinguga, milles lepitakse kokku tulevikus põhilepingu sõlmimises. Lepingust ei nähtu, et töövõtjal oleks kohustus lõpetada küttekokkuhoidu andvad tööd varem kui 15.05.2013, seega puudub hagejal mis tahes alus väita, et sellised tööd lõpetatuks varem ja ei saa rääkida tööde edasilükkumisest 01.12.2012 kuni 30-04.2013. Eeltoodule tuginedes hagejale ei ole tema poolt väidetavat kahju tekkinud.
59.Kohus toetab kostja seisukohta, ei ole ühegi õigusnormi eesmärk kaitsta korteriühistut sellise võimaliku kahju eest, mis tekib seeläbi, et üks ühistu liige, üritades kaitsta omaenda vara ja õigusi, palub krediidiasutusel ühistu laenutaotluse menetlemine ajutiselt peatada. VÕS § 1045 lg 1 p 8 rakendamiseks on vaja tuvastada teotunnusena tahtlus ja teo heade kommete vastasus. Kostja on seisukohal, et tema tegevust hagi esitamisel ja panga poole pöördumisel ei saa käsitleda heade kommete vastasena. Hageja poolt väidetavalt kantud lisakulud ei olnud kostjale ettenähtavad, seega puudus kostja tegudes iga-sugune tahtlus hagejat kahjustada. Eelkõige ei saanud kostja ette näha, et hageja on vaatamata finantseeringu puudumisele (laenulepingu puudumisele) juba tellinud töid, mille eest tasumiseks tal endal vahendid puuduvad. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja väidetavate õigusvastaste tegude osas kostja tahtlus hagejat kahjustada VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõude esitamise korral lasub kahju tekitamise teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse tõendamiskoormis kannatanul ehk antud juhul hagejal.
60.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma , kohtu otsustust ei muuda ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
61.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
62.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2 alusel 18 847,76 eurot.