Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kokkuleppel olnud kostja kanda ning neid ei ole hageja kostjale kunagi hüvitanud. Praktika on olnud aastate vältel muutumatu. 2011.a. juunis viidi hagejale kuuluvad tuurakalad kostja kalamajandisse, kokku 24 078 kg. Kokku tagastas kostja 2011.a. sügisel hagejale üleantust vähem ehk 21 212 kg tuurakala, mis toodi Xxxx kalakasvandusse. Kokku jättis kostja hagejale tagastamata 2 866 kg saadud tuurakala, samuti jäi kostjale 2011.a. juurdekasv, mida kostja hagejale välja ei andnud ning mille väljaostmise võimalust hagejal ei tekkinud. Pooltevahelise praktika kohaselt on hageja tasunud kostjale tuurakala juurdekasvu eest arvestusega 90.- krooni (5,75 eurot) kilogrammi kohta. See on tuurakala kilo tavapäraseks maksumuseks. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale väiksemas ulatuses tagastatud tuurakala koguse eest (2 866 kg) 16 479,50 eurot. Lisaks on hageja ostnud kostjale üleantud tuurakalale sööta, mille eest väljastati kostjale arve summas 12 150.- eurot. Võlgnevust on kostja tunnistanud omakäelise võlatunnistusega. Hageja saab nõuda kostjalt 12 150.- euro ja viivise tasumist. 16.01.2013.a. esitas hageja kostjale võlanõude, milles nõudis kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmist. Kostja palus hagejal esitada nõude aluseks olevad dokumendid. Hageja esitas kostjale võlgnevuse aluseks oleva dokumentatsiooni ning palus võlgnevuse viivitamata likvideerida. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole kostja kahju hüvitanud ega võlgnevust tasunud. Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 16 479,50 eurot ja 12 150.- eurot; viivis seadusjärgses määras põhinõudelt summas 16 479,50 eurot alates 29.09.2011.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni; viivis seadusjärgses määras põhinõudelt summas 12 150.- eurot alates 31.09.2011.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

saatelehed koostati tagantjärele, on vale. Kostja väide, et kostjale arve-saatelehti üle ei antud, pole asjakohane, sest kostja esindaja on ise kinnitanud kalade vastuvõtmist. Seega oli kostja teadlik dokumentide sisust. Kostja väide, et tal puuduvad arve-saatelehed on ebausutav. Arusaamatuks jääb, miks kostja ei nõudnud arve-saatelehtede üleandmist, kui ta neid koheselt enda kätte ei saanud. Absurdne on väide, et kuna kostja poolt esitatud arve-saatelehel nr 68 ei ole kostja allkirja, on kõik aktid ebausaldusväärsed või tõendusliku väärtuseta. Kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi puhul on olulisim, et asja üleandjale jääks asja vastuvõtja kinnitus asja kättesaamise kohta. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisades kostja poolt allkirjastatud aktid. Kostja väidab, et ta ei osalenud 2011.a. septembris tagastatud tuurakala koguse kohta vormistatud akti koostamise juures ning seetõttu "ei oma akt tõenduslikku jõudu". Kostja ei soovinud olla kaalumise juures ja põhjus seisnes selles, et kostja teadis, et hagejale tagastatud kalakogus on väiksem kui hageja oli üle andnud. Tegemist oli teadliku pahatahtliku käitumisega ja kostja on asunud üleandmise juures mitteviibimist ära kasutama. Kostja käsitluse omaksvõtmisel puuduks hagejal igasugune mõte tuurakala kostja juures hoida. Kostjal oli kohustus tagastada hagejale 2011.a. sügisel vähemalt sama palju tuurakala, kui hageja 2011.a. juunis kostjale üle andis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja lasi viia tuurakala kostja kalamajandisse, sest hageja enda kalamajandi temperatuuritingimused ei ole suvisel perioodil sobivad. Eesmärk oli tagada tuurakala kasvamiseks sobiv elukeskkond. Tegemist oli pideva koostööga hageja kalade suvel elushoidmise eesmärgil. Sobivas elukeskkonnas kala kui tavaline elusorganism kasvab. Kui kostja oleks taganud tuurakalale sobiva elukeskkonna, poleks kalade kogus vähenenud. Sellega on ümber lükatud, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet kalade juurdekasvu tagamise kohta. Kostja pidi tagastama hagejale vähemalt sama koguse tuurakala, kui hageja talle üle andis. Vastupidist peab tõendama kostja. Hageja ei nõustu, et on sisustanud pooltevahelise käsunduslepingu töövõtulepingu regulatsiooniga. Samuti vaidleb hageja vastu väitele, et kuna tegemist on käsunduslepinguga, ei pidanud kostja andma hagejale tagasi vähemalt sama koguse tuurakala. Pooltevahelise lepinguga kohustus kostja kasvatama kalu perioodil juuni – september 2011.a., sh toitma, ja tagama, et kostja annaks hagejale tagasi vähemalt sama koguse tuurakala, kui hageja kostjale üle andis. Kui kostja hoolika tegutsemise korral oleks toimunud tuurakala juurdekasv, oleks hageja tasunud kostjale juurdekasvu eest vastavalt kokkuleppele. Poolte praktikast tuleneb, et perioodil 2008.a. – 2010.a andis kostja hagejale tagasi vähemalt sama palju tuurakala, kui ta oli hagejalt saanud. Kui kostjal puudus tuurakala koguse säilitamise kohustus, siis puudus poolte koostööl igasugune majanduslik sisu. Kostja vastutas hageja tuurakala transpordi eest. Kostja peab tõendama, et tuurakala kogus ega kaal ei vähenenud temast tulenevatel asjaoludel. Kostjal on kohustus tasuda arve nr 59. Kostja on arve nr 59 tasumise kohustust kirjalikus vormis tunnistanud. Kostja ei saa tõendada arve tasumise kohustuse puudumist enda raamatupidamise „õiendiga”. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on andnud kinnituse võlgnevuse summas 12 150.- eurot kohta. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 12 150.- eurot, ning kostja peab tõendama, et ta antud summa hagejale tasunud. Hageja edastas kostjale arve nr 59 03.07.2011.a. kostja epostiaadressile. Kostja on arve kätte saanud, kuid jätnud selle lihtsalt tasumata. Hageja jääb viivisenõude juurde.

minutit. Pärast sihtkohta saabumist toimub kalade teistkordne kaalumine, kalad asetatakse elektronkaalul asuvasse aukudega plasttünni, milles ei ole vett. Pärast kalade kaalu ja arvu fikseerimist kallatakse kalad sumpadesse. Kuni 2011.a. ei ole OÜ-l Stõrfisch esinenud märkimisväärset kalade kadu transpordi käigus. On ette tulnud 1-3 kala kadumine, see on mõistetav kadu. OÜ Simuna Ivax poolne kalade osaline tagastamata jätmine 2011.a. oli esmakordne olukord, kus üle antud ja tagasi saadud kalade arv ja kaal ei ühtinud ning tegemist ei ole ka loomuliku kaoga, sest tagasi saadi 2 866 kg (463 tk) vähem kalu kui üle anti. Kostja seaduslik esindaja väitis 19.06.2013.a. kohtuistungil, et 7,7 kg on täiskasvanud Siberi tuura emaskala keskmine kaal ja rohkem kalad ei kasvagi. Hageja küsis 01.07.2013.a. arvamuse xxxx kalakasvatuse professor T P, kes selgitab, et Siberi tuura kaal ulatub tavaliselt kuni 100 kg-ni. Suguküpsed kalad on 10-20 kg raskused. Kusjuures emased kalad on 25% raskemad. Kuna soojaveelistes kalakasvandustes on kalade kasv ja suguline küpsemine 2 korda kiirem, saavad kalad suguküpseks 5-10 aastaselt. Arvamusega on ümber lükatud kostja väide, et 7,7 kg kaaluv emane tuur rohkem ei kasvagi ja et juurdekasvu ei saanud tekkida. 2011.a. viidi xxxx kalamajandisse 24 078 kg emast Siberi tuura. Arvestades varasemat praktikat oleks pidanud juurdekasvuks olema vähemalt 2 453 kg ehk 10,19%. Hageja ja kostja olid kokku leppinud, et kostja tasuks on juurdekasv ehk hageja ostab kostjalt juurdekasvu hinnaga 5,75 eurot kg. Seega kostja oleks juurdekasvu hagejale võõrandamiselt teeninud 14 104,75 eurot. Kostja väitis 19.06.2013.a. kohtuistungil, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping. Hageja osundab, et õige on, et kostja transportis hageja kalad Xxxx kalamajandisse. Transpordi eest vastutas täielikult kostja. Samas ei saa nõustuda väitega, et pooled sõlmisid veolepingu. Kalade vedamine oli käsunduslepingu üheks osaks, mitte ei moodustanud eraldiseisvat lepingut. Hageja hüvitas kostjale kantud transpordikulud. Transpordikulude hüvitamise osas poolte vahel vaidlust ei ole, hageja on need kostjale tasunud. Kala kaalumine toimus ja selle kohta on hageja tõendid esitanud. Kui kostjale üleandmisel toimus kaalumine, siis miks seda kostja väitel kalade tagastamisel ei toimunud. P.P arvamus konkreetsetel asjaoludel ei tugine ja seetõttu on tegemist asjakohatu tõendiga.

le 2 seetõttu, et kostja väitel ta ei vastuta eeltoodud normi tõttu saatelehtedele kantud andmete eest. VÕS § 781 lg 2 ei reguleeri saatelehtedele kantud andmeid ja nende õiguslikku tähendust. Kostja töötajatele tööülesannete jagamise õigus on üksnes kostjal endal. 23.09.2014.a kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad ütlesid, et viibisid peale- ja mahalaadimisel juures. Kuna aga kostja töötajate töökohustuste hulka ei kuulunud kaalumine ega ülelugemine, siis nad ei kontrollinud kalade kogust ega kaalu. Hagejale ei saa teha etteheiteid seoses kostja töötajatega. Tunnistaja G J selgitas, et kalade koguse üle peeti täpset arvestust ja kalad kaaluti alati ühtemoodi ning kaalumistulemused fikseeriti. VÕS § 801 lg-tes 1 ja 2 ei sisaldu aegumistähtajad ning kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. II Kostja vastuväited:

Hageja töötajad tõid kalad tünnides kohale ning valasid need kostja konteineritesse. Kostja juures mahalaadimisel ei kaalutud kalu üle, kalad valati kostja kalamajandis kanalisse. Samuti septembrikuus kalade tagasiveol ei loetud ega kaalutud kalu hageja kalamajandis üle. Kalad valati konteineritest vastavatesse vannidesse, millistest hageja töötajad kalad tünnidega ära viisid. Hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Hageja ei koostanud arve-saatelehti ning 28.09.2011.a kauba tagastamise koondakti dokumentides märgitud ajal. Sellele osundab asjaolu, et kostja ei osalenud dokumentide koostamisel ning neid ei väljastatud koheselt kostjale. Hageja väljastas kostjale 2011.a. sündmuste kohta nõude 16.01.2013.a. Kostja sai saatelehed kätte alles 31.01.2013.a. hageja vastuskirjaga. Seega on võimalus, et kuni 2013.a. jaanuarini ei olnud saatelehti ja koondakti veel koostatud. Sellele võimalusele viitab, et kostjale 28.09.2011.a. koondakti ei väljastatud, hageja edastas koondakti alles koos hagiavaldusega. Hageja ei nimeta esimeses nõudekirjas koondakti; samuti hageja ei nimeta koondakti vastuskirjas; hageja ei väljastanud kostjale koondakti koos muude nõude aluseks olnud dokumentidega. Mingit tuurakala ülekaalumist 2011.a. septembris ei toimunud; 28.09.2011.a. koondakti ei koostatud hageja töötaja A K juuresolekul. Kostja töötajad ei näinud koondaktis märgitud juhatuse liiget tuurakala vastuvõtmise ajal. Selgitada tuleb, kas tuurakala lühiajalise hoidmisega sai kaasneda kaalu muutumine. Kostja konsulteeris kalakasvatuse asjatundja P P, kes andis kirjaliku arvamuse, selgitades, et kalade transportimisel ühest kalakasvatusest teise on oht tekitada kaladele tervisekahjustusi. Ohtudeks on ammoniaagi autiontaksikatsioon või külmašokk, mis tekib veetemperatuuride vahest. Tuurakala on pärast vedu seisundis, milles kalad kehakaalu juurde ei võta, peamiselt toidu omastamise häirete tõttu. Seisundi tulemusena võivad kalad kaotada kehakaalust 8-12% kuus ning normaalne kasv võib taastuda alles 1,5 kuu möödumisel. Samuti võib tuura kaal langeda sugurakkude resorptsiooni käigus. Kuivõrd kostjale anti üle emased kalad, vanuses 4+ aastat, siis on sellises vanuses ja soojemas vees olnud kalad suguproduktid väljaarenemise järgus. Kaladele on see füsioloogiliselt kurnav protsess, mille käigus kala võtab pigem kaalust alla, samuti võib ette tulla kalade hukkumisi. Hageja tegeleb kalakasvatusega majandustegevuse raames, hagejale oli teada, et stressi möödumisel hakkab kalade kehakaal tõusma. Tõenäoliselt saavutasid tuurakalad hagejale tagasitoomisest lühikese aja jooksul kaalu ning algas juurdekasv. See välistab kahju tekkimise. Käsundisaaja ei vastuta tulemuse saavutamise eest. 2011.a. lepingu kohaselt oli kostja poolt osutatavaks teenuseks hageja tõukarja paari kuu vältel kostja kalamajandis hoidmine ning hiljem selle tagastamine. Tasus pooled kokku ei leppinud. Kostja täitis kohustuse, hageja sai tuurakalad tagasi. Hageja väidab, et kostja pidi tagama osutatava teenuse käigus tulemuse, milliseks oli tuurakala kaalu säilimine ning eeldatav juurdekasv. Sellistes tingimustes kokkuleppe olemasolu ei ole hageja tõendanud, ka seadus ei sea kostjale tulemuse saavutamise kohustust. Kostja täitis tuurakala hoidmise kohustust ettenähtud hoolsusega, hageja ei ole tõendanud kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Poolte vaheline leping oli suunatud teenuse osutamisele. Seega ei ole tulemuse saavutamata jäämine käsitletav lepingu rikkumisena. Isegi kui kostja varasemas lepingulises suhtes müüs hagejale saavutatud juurdekasvu, ei tähenda see, et pooltevaheline leping oli suunatud sellise tulemuse saavutamisele. Hageja kahjunõue on tervikuna tõendamata. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja võtab hageja tuurakala hoiule ja maksab ka sööda kinni. Arvel nr 59 on kajastatud tuurakala sööt, mis sobib emase tuurakala tõukarja toitmiseks. Hageja andis kostjale sööda üle, mida kostja kasutas hageja tõukarja toitmiseks. Söödakulu pidi jääma hageja kanda. Pooled ei leppinud kokku, et kostja osutab hagejale kalade hoidmise teenust ning kannab ka söödakulud. Hageja ei ole tõendanud sellise kohustuse olemasolu. Hageja ei ole kostjale arvet nr 59 tasumiseks üle andnud, kostja ei ole arvet raamatupidamises arvele võtnud. Väide kostja omaksvõtu kohta on väär. Kostja andis allkirja hageja raamatupidamisväljavõttele seetõttu, et hageja selgitustel

oli see tarvilik tasaarvestuse lõpuni viimiseks ning kulu mahakandmiseks. Hageja ei ole tõendanud kostjale arvest nr 59 tulenevat kohustuse teket ja olemasolu. Kuivõrd hageja nõuded on alusetud, ei ole hagejal õigust viivist nõuda. Siiski esitab kostja vastuväited viivisearvestusele. Hageja esitas kostjale esimese nõude alles 16.01.2013.a. andes täitmise tähtajaks 14 päeva. Seega võisid nõuded muutuda sissenõutavaks alles 30.01.2013.a. Kuid ka see aeg ei ole õige. Hageja ei ole põhjendanud, mille alusel muutus tema nõue 16 279,50 eurot sissenõutavaks 28.09.2011.a. Hageja koostas 28.09.2011.a. akti, millest nähtub, et kostja tõi viimase koguse kala 27.09.2011.a. ning millega hageja tuvastas tagastatud kalade koguse. Koondaktis märgitud kuupäevadel kostja juuresolekul kala üle ei kaalutud ega loetud, hageja ei ole seda koondakti kostjale enne hagi esitamist üldse väljastanud. Seega ei tuvastatud 28.09.2011.a. koguse vähenemist. Hageja viivisenõude puhul on tegemist sisuliselt kohustuse rikkumise leppetrahviga, mida saab kokkuleppe puudumisel maksma panna üksnes seaduses märgitud tingimustel. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja sai kahju tekkimisest teada juba 28.09.2011.a. koondakti koostamisel, kuid viivisenõude esitas alles 26.03.2013.a. hagiavalduses. Hageja nõudeõigus oli selleks ajaks lõppenud. Hageja ei nõustu arve nr 59 osas esitatud viivisenõudega. Hageja väidab, et see arve muutus sissenõutavaks maksetähtpäeval 30.08.2011.a. See on väär, sest 30.08.2011.a. oli nõude õigeaegse täitmise aeg. Kostja vaidleb arvele vastu, puudub poolte kokkulepe arvel märgitud sööda kostja poolt tasumise kohta, lisaks ei ole hageja seda arvet kostjale üle andnud.

et kalad tulid mingi suuruseni kasvatada. Hageja on ka ise veendunud, et kasvatus ei pea alati kaasa tooma lisakilosid, eesmärgiks oli kalade ellujäämine. Hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud kahju tekkimine. Hageja esitas Eesti Elektrijaama jahutusvee kanali temperatuuri 1999 - 2006.a. mõõtmisaruande. Kostja leiab, et tõend ei ole asjakohane ega tõenda pooltevahelist praktikat. Perioodil 1999 - 2006.a. pooled koostööd ei teinud ja see periood ei oma vaidlusega puutumust. Hageja avaldatud asjaolu iga aasta suvel oma kalade erinevatesse kalamajanditesse toimetamise kohta osundab, et hageja ja kostja koostöö 2008-2010.a. vastas kostja kirjeldatule: hageja tõi kalad kostja juurde pikaajaliseks kasvatamiseks. Kui hageja väidab, et toimetas kalu 2008-2010.a lühiajaliselt mitmesse kalamajandisse, peab ta tõendama, palju hagejal sel perioodil kalamajandis kalu oli, kui palju neist viidi lühiajaliselt hoiule kolmandate isikute kalamajanditesse ja kui palju kostja kalamajandisse. T P arvamuses toodud asjaolude osas on hagejal tõendamata 2011.a. juunikuus kostjale juurde toimetatud kalade vanus. Hageja ei seosta oma selgitust kostja juurde kohaletoimetatud kalade vanusega, seega ei saa hageja väita, millise kaaluga kalu kostja juurde toimetas. Saatelehtedel on märgitud numbrid 3+ - 5+, mis võiksid olla kalade vanused aastates. Kui see on nii, ei olnud kostja juurde toimetatud kalad veel suguküpsed. Hageja ei ole tõendanud, kas kõik kostja juurde viidud kalad kasvasid kogu oma kasuaja vältel iga päeva ja iga aasta soojaveelises keskkonnas; millisest temperatuurinäidikust alates arvatakse vesi soojaveeliseks ja kas hageja kalakasvatuses on kaladele tagatud selline temperatuur. Samas hageja selgitas vastuoluliselt, et pidi iga aasta suvel kalad ära viima jahedama veega keskkonda. Järelikult ei viibinud hageja kalad aastaringselt soojaveelises keskkonnas. Kostja selgitas viitega P P arvamusele, et vaheldumisi külm ja soe vesi mõjutavad tuurakalade kasvu. Hageja ei ole seda mõju ümber lükanud. Hageja ei ole tõendanud oma kalamajandis tuurakalade tegelikku kasvu ning tegelikult suguküpseks saamisele kuluvat aastate arvu. Lisaks kostja selgitab, et väitis 19.06.2013.a. kohtuistungil, et tuura emaskala keskmine kaal on 7,7 kg ning sellise kaalu juures lühikese perioodi jooksul kala enam juurde ei võta. Kostja rõhutas korduvalt, et kalade juurdekasv oleks tekkinud vaid juhul, kui kalad oleks kostja juures olnud pikema ajaliselt. Juurdekasvu võimalikkuse tõendamiseks esitas hageja kaks aruannet, mis on hageja enda poolt koostatud ja allkirjastatud. Kostja leiab, et hageja esitatud aruanded ei tõenda juurdekasvu. Kostja kahtleb tõendite ehtsuses. Hageja väidab, et hüvitas kostjale transpordikulud. Kostja on teatanud, et arvestus toimus tasaarvestamise teel. Hageja väide, et kostja ei tahtnud kalade kaalumise juures olla, kuna teadis, et kalu on vähem, ei ole asjakohane. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on varem kaalumise juures olnud. Poolte vahel ei olnud praktikat, et kala kaalutakse mõlema poole asukohas ja juuresolekul. Kui hageja väidab, et varasemalt toimus kaalumine mõlema poole juuresolekul ja 2011.a. erandlikult ainult hageja juuresolekul, peab hageja tõendama 2008-2010.a koostatud kalade kaalumist hageja ja kostja esindajate juuresolekul; hageja esitas kostjale 2011.a nõude olla kalade kaalumise juures, kuid kostja keeldus ja seetõttu pidi hageja kalad kaaluma selleks moodustatud komisjoni poolt. Kostja on kalade üleandmisel toimunud kaalumisele esitanud vastuväiteid leides, et üleandmisel koostatud arve-saatelehtedel märgitud andmed ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud.

RPS § 7 lg 1 kohaselt peab algdokumendis olema kajastatud dokumendi nimetus, number, koostamise kuupäev ning ka arvnäitajad (kogus, hind, summa). Vastuolus RPS § 7 lg 1 p 4 nõuetele puudusid kõigil hagiavaldusele lisatud arve-saatelehtedel hind ja summa, mõnel ka koguse või selle ühiku andmed. Hinna puudumine on oluline puudus, hageja ei saa selle tõttu oma nõudes välja arvutada väidetava kalade puudujäägi rahalist väärtust. See väärtus saaks tuleneda hageja raamatupidamisandmetest, kuid hageja ei avalda neid. Arve-saatelehtedel avaldatud koguste aluseks võisid eelduslikult olla tuurakala kaalumise tulemused, seega peaksid need andmed hagejal alles olema. Kui hageja väidab, et tal ei ole kaalumise tulemusi esitada, leiab kinnitust kostja väide, et tegelikkuses 2008-2010.a tuurakala üle ei kaalutud, samuti ei kaalutud tuurakala üle 2011.a. juunis toomisel ja septembris hageja juurde tagasi viimisel. 2008-2010.a. tõi hageja tuurakalad kostja juurde pikemaks ajaks kalade hilisema müügi eesmärgil. Tuurakala pikemaajalisel kostja kalamajandis viibimisel jõudsid kalad ümberpaigutamisest toibuda ning kaalus juurde võtta. Kuid 2011.a. tõi hageja kostja kalamajandusse lühiajaliseks emase tuurakala karja, millise osas oli hageja eesmärgiks tagada kalade ellujäämine. Kostja soovib hageja arvetega tõendada asjaolu, et tegelikult tõi hageja kostja kalamajandisse tuurakala aastaringselt. Selle tõendiga on ümber lükatud hageja väide, et ta toimetas 2008-2010.a. tuurakala kostja kalamajandisse üksnes suvisel ajal lühiajaliselt. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagis nõutavat kahjuhüvitist summas 16 479,50 eurot, samuti ei ole tõendanud kohustuse olemasolu, selle sissenõutavaks muutmist ning selle täitmisega viivitamise nõude põhjendatust.

veod järgmistel kuupäevadel: 02., 12., 13., 26. ja 27.09.2011.a. Järelikult aegusid need nõuded 2012.a. septembrikuu vastavatel kuupäevadel. Hageja esitas kohtule hagi 26.03.2013.a., seega hilinemisega. Hagi esitamise ajaks oli möödunud üheaastane hagi aegumise tähtaeg. Hageja kaotas kostja suhtes nõudeõiguse juba varem. VÕS § 801 sätestab saaja või saatja poolt vedajale kahjust teatamise tähtajad. Nende järgimata jätmisel kaotab saaja õiguse väita veose kaotsiminekut. Hageja teatas, et tema tellis kostjalt 2011.a. septembris tuurakala veo. Tellija esineb vedaja suhtes alati saatjana. Antud juhul langesid saatja ja saaja kokku, kuna hageja tellis veo, mille ta pidi ise saajana vastu võtma. VÕS § 801 lg 1 ja lg 2 on toodud saaja poolt vedajale kahjust teatamise kaks tähtaega: Saaja peab vedajale kahjust teatama mahalaadimise käigus, kui veose osaline kaotsiminek on välisel vaatlusel arusaadav. Antud juhul oli tegemist pakendamata veosega, seega pidanuks hageja teatama tuurakala puudujäägist vastavalt 02., 12., 13., 26. ja 27.09.2011.a. toimunud vastuvõtmise kuupäevadele. Hageja ei teatanud kostjale veose osalisest kaotsiminekust. Saaja võib vedajale kahjust teatada veose üleandmisest seitsme päeva jooksul juhul, kui veose osaline kaotsiminek ei olnud veose saajale üleandmisel väliselt arusaadav. Kui kohaldada hageja suhtes soodsamat sätet ja lugeda hüpoteetiliselt, et hageja võis tuurakala üle kaaluda seitsme päeva vältel ja kui võtta seitsmepäevase tähtaja kulu arvestamise aluseks viimasena saadud veose kuupäev 27.09.2011.a., siis sellisel juhul oleks hageja pidanud kostjale puudujäägi esinemise teate esitama hiljemalt 04.10.2011.a. Kui teade esitatakse pärast veose üleandmist, peab see olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teade loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on § 801 lg-2 nimetatud tähtajal ära saadetud. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi teadet ei VÕS § 801 lg-s 1 ega lgs 2 märgitud tähtaja jooksul. Hageja esitas teate alles 16.01.2013.a. nõudekirjas. Selleks ajaks oli hageja kaotanud veolepingu alusel veose osalisest kaotsiminekust tuleneva nõude esitamise õiguse. III Maakohtu seisukoht:

Selline praktika toimus aastatel 2008-2010.a. Kokkulepped olid sõlmitud suuliselt. Kirjalik leping puudus. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja kohustus oli tuurakala kasvatamine. Eesmärgiks oli tuurakala jahedas vees hoidmine, vajadusel selle müük. Seoses tuurakala hoidmisega kaasnes loomulik vajadus ka neid toita. Toidu hankis hageja. Pooled tegid eelnimetatud tegevuses tasaarvestuse ja sellega poolte varasem koostöö saab lugeda lõppenuks.

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

/digitaalselt allkirjastatud/

M.Roots

Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2015 kohtuotsuse

RESOLUTISOON:

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.