Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul, kui pooled taotlevad menetlusabi, sealhulgas apellatsioonkaebuse esitamiseks, peab TsMS § 187 lg 6 järgi menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Omega Invest OÜ esitas 03.06.2014. a kohtule hagiavalduse Uxxxx Exxxxxxx vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 1895,06 eurot, millest moodustab 1365,34 eurot põhivõlg, 120,12 eurot viivis ja 409,60 eurot võla sissenõudmiskulude hüvitis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Uxxxx Exxxxxxx ja AS Sampo Pank (kelle õigusjärglane on Danske Bank A/S, kes tegutseb Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) 08.07.2006. a limiidilepingu nr 483JM20608850 15 000 krooni saamiseks. 28.01.2007. a sõlmisid pooled limiidilepingu lisa 1, millega muudeti limiidilepingu suurust 20 000 kroonini. Limiidi summa kuulus täies ulatuses tagastamisele 28.01.2011. a. Kostja rikkus kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. AS Sampo Pank edastas kostjale 28.11.2013. a lepingu ülesütlemise avalduse ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 17.12.2013. a. Kostja ei reageerinud nõuetele ja seetõttu loovutas AS Sampo Pank nõude Omage Invest OÜ-le 21.03.2014. a. Nõude võõrandamisest on teavitatud kostjat 21.03.2014. a. Omega Invest OÜ volitas OK Incure OÜ-d kostjat võlgnevust sisse nõudma. Hagiavalduse järgi moodustab kostja põhivõlgnevuse hageja ees hagi esitamise seisuga 1365,34 eurot. hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 120,12 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates 18.12.2013. a kuni 02.06.2014. a, s.o 166 päeva, viivise määr 0,053%, summast 1365,34 eurot. Kuna hageja tegevuseks ei ole võlgnevuste sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 409,60 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Kohus võttis 27.06.2014. a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 16.08.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 27.10.2014. a. Kohtuistungile ei ilmunud hageja ja kostja. Hageja esitas kohtule 27.10.2014. a täiendavad seisukohad ja taotluse pidada kohtuistung hageja osavõtuta ja kostja istungile mitteilmumise tõttu lahendada hagi tagaseljaotsusega. Täiendavates seisukohtades kordas hageja hagiavalduses märgitut.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on kohtule esitanud põhivõlgnevuse suuruse tõendamiseks kostja limiidikonto väljavõtte ajavahemikul 08.07.2006. a kuni 23.03.2014. a. Kuigi limiidikonto väljavõte peaks hõlmama ajavahemikku alates 08.07.2006. a, nähtuvad limiidikonto väljavõttest liikumised alates 01.01.2011. a. Limiidikonto väljavõttest nähtub, et limiidikonto lõppjääk, s.o kostja võlgnevus hageja ees on 1365,34 eurot (tl 21). Kohus leiab, et tegemist ei ole korrektse limiidikonto võlgnevuse summaga, kuna kostja kontot on debiteeritud intressi makse võrra ka ajal, kui leping oli Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt üles öeldud, s.o 07.01.2014. a, summas 2,39 eurot (tl 21). Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Krediidiandja ütles lepingu üles 17.12.2013. a (tl 22), seega alates nimetatud ajast ei olnud Danske Bank A/S Eesti filiaalil õigust kostja kontot debiteerida tuginedes pooltevahelisele lepingule (üldtingimused p 4.2). Lepingu lõppemise aja seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees limiidikonto väljavõtte kohaselt 1362,95 eurot (tl 21). Kostja hagejale võlgnetavat summat tasunud ei ole. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1362,95 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb menetluskuludest 78,14% jätta kostja kanda ja 21,86% hageja kanda. Kohus otsustas rakendada käesolevas tsiviilasjas TsMS § 405 p-s 3 ettenähtud lihtsustust määrata menetluskulude suurus ette juba menetlus lõpetavad lahendis. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Kohus määras hagejale tähtaja esitada õigusabikulusid tõendavad dokumendid. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks menetluskuluna välja hagilt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel on tasutud riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks taotleb hageja kostjalt tema kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 270 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4, mis nägi ette lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kehtestamise, on Riigikohtu üldkogu kohtumääruse alusel kehtetu alates 26.06.2014. a. Hageja on selgitanud esindajakulude töömahu ja tasumäära osas järgmist: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine 1,5 tundi, hagi kohtusse esitamine 0,5 tundi, kokku 3 tundi, 1 tunni hind 90 eurot. Kohus, hinnates hagiavalduse sisu, pikkust ja selles sisalduvaid argumente, aga ka tsiviilasja keerukust, on seisukohal, et hageja taotletud summas esindajatasu on ebamõistlik. Hagiavalduse tõenditeks on 3 dokumenti – 2 lepingut ja konto väljavõte. Hagiavaldus on sisuliselt paaril leheküljel ja kuna hageja esindaja järjepidevaks tegevuseks on võlgade sissenõudmine, on koostatud hagi näol tegemist kohtu arvates nn trafaretse hagiga, millede koostamistega hageja esindaja igapäevaselt tegeleb. Sellest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks esindajatasuks 3 töötundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindajatasuks 1,5 töötundi, s.o 135 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude suurus tsiviilasjas kokku 310 eurot (135 eurot + 175 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 242,23 eurot, ülejäänud menetluskulud summas 67,77 eurot tuleb jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.