Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Margo Klaar, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
23.12.2014, Tallinn
Kohtuasja number
2-09-24706
Kohtuasi
OÜ Creditmarket hagi JS vastu võla, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.09.2014 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
JS määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja: OÜ Creditmarket (registrikood 11445484, asukoht Tornimäe 7-137 Tallinn) Kostja: JS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXX XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal
Resolutsioon:
24.04.2013 esitas kostja kaja tagaeljaotsuse peale. Kostja märkis, et sai tema suhtes tehtud tagaseljaotsusest teada alles 16.04.2013 läbi kohtutäituri. Kaja põhjenduste kohaselt ei ole kostja hagi aluseks olevat laenulepingut hagejaga sõlminud ega laenu saanud. Samuti leidis kostja, et väljamõistetud viivise summa ei ole proportsionaalne ega mõistlik. 15.05.2013 määrusega määras maakohus kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning jättis esitatud kaja käiguta ja andis kostjale 14 päeva määruse kättetoimetamisest kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 18.06.2013 kõrvaldas kostja kajas puudused. Kaja kohaselt kostja sai kostja tagaseljaotsusest teada 16.04.2013 läbi kohtutäituri. Kohtuotsus oli saadetud lihtkirjaga ja kostja elas sel ajal kodutute varjupaigas ja viibimised seal olid ebakorrapärased. Laenulepingut ei ole ta sõlminud ega laenu saanud. Kontole kantud raha on samal päeval kantud inimesele, keda ta ei tunne. Samuti on seda skeemi kasutatud korduvalt. Elu oli tal ebakorrapärane ning ligipääs tema dokumentidele ei olnud välistatud. Tol perioodil elas ta kodutute varjupaigas XXXX-XXXX XXX ja seal oli paljudel võimalik võtta salaja kostja dokumendid laenu vormistamiseks nii, et kostja puudumist ei märganud. Hiljem selgus, et IV oli isik, kes korduvalt kasutas laenude võtmiseks kostja dokumente. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, et hageja oleks kasutanud tema isikusamasuse tuvastamisel sel ajal kehtinud seaduse kaudu nõutavaid hoolsusmeetmeid. Välja on mõistetud jooksev viivis. Seega on viivise summa käesolevaks ajaks 28 575 krooni. Selline tagasimakse ületab igasuguse proportsionaalsuse. Kostja sai küll hagiavalduse kätte, kuid arvestades tema isikut ei pidanud vajalikuks hagiavaldusele vastata. Hageja kohtule kaja osas seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 26.09.2014 määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata kostja poolt 24.04.2013 esitatud kaja ja jättis tsiviilasja menetluse taastamata. Tagaseljaotsus antud asjas on tehtud 18.12.2009. Sel ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 13.11.2009, kuid hagile ei vastanud. Kostjale oli antud tähtaeg 20 päeva hagile vastamiseks, mis on piisav aeg. Vastusenõudes hagile oli kostjat hoiatatud, et kohus võib hagile mittevastamisel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on hagis nõudnud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvatest põhjustest hagile vastamata jätmiseks. Kostja ei ole ka kajas esile toonud mõjuvaid põhjuseid hagile mittevastamiseks. Kajas on märgitud ainult, et kostja sai hagiavalduse kätte, kuid arvestades tema isikut ei pidanud vajalikuks hagile vastata. Kostja isik või isikuomadused ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile mitte vastata. TsMS § 422 lg-s 1 sätestatu kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Tegemist on küll lahtise loeteluga, kuid kajas toodud põhjendust ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks. Samuti ei teatanud kostja kohtule mittevastamise mõjuvatest põhjustest.
Kui kostja leiab, et tagaseljaotsusega %-na väljamõistetud viivis kuni täitmiseni on ülemäära suur, on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastavalt TMS § 221 lgle 2. TMS § 221 lg 2 alusel võib esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Selline on ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-09). Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et otsus asjas on tehtud seaduse alusel, järgitud on kõiki menetlusnorme ning TsMS § 417 lg 1, 2 ja 4 alusel tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile kohus kaja lahendamisel ei hinda. Määruskaebus 15.10.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 26.09.2014 määruse ja saata asja tagasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Samuti palus kostja vabastada teda riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Kaebuse kohaselt esitas kostja määratud esindaja 24.04.2013 Pärnu Maakohtule kaja 18.12.2009 tagaseljaotsusele. Kohus jättis 15.05.2013 määrusega esitatud kaja käiguta ja määras kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 18.06.2013 kõrvaldas kostja kajas puudused. Kaja kohaselt kostja sai tagaseljaotsusest teada 16.04.2013 läbi kohtutäituri. Kohtuotsus oli saadetud lihtkirjaga ja kostja elas sel ajal kodutute varjupaigas ning tema viibimised seal olid ebakorrapärased. Laenulepingut ei ole ta sõlminud ega laenu saanud. Kontole kantud raha on samal päeval kantud inimesele, keda kostja ei tunne. Seda skeemi on kasutatud korduvalt. Kostja eluviis varjupaigas oli ebakorrapärane ning ligipääs tema dokumentidele tema enda teadmata ei olnud välistatud. Tol perioodil kui ta elas kodutute varjupaigas aadressil XXXX-XXXX XXX, Pärnu, oli paljudel võimalik võtta salaja tema dokumendid laenu vormistamiseks nii, et kostja ei märganud dokumentide puudumist. Hiljem selgus, et IV oli isik, kes korduvalt kasutas laenude võtmiseks kostja teadmata tema dokumente. Kostja vastu esitatud hagiavaldusele ei olnud lisatud ühtegi tõendit, et hageja oleks kasutanud tema isikusamasuse tuvastamisel sel ajal kehtinud seaduse kaudu nõutavaid hoolsusmeetmeid. Välja on mõistetud ka viivis, milline ületab igasuguse proportsionaalsuse. Kostja sai küll hagiavalduse kätte, kuid kuna ta elas asotsiaalset elu, ei pidanud ta vajalikuks ega osanudki hagiavaldusele vastata või sellele vastamiseks abi otsida. 26.09.2014 määruses põhjendab kohus kaja rahuldamata jätmist sellega, et kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 13.11.2009, kuid hagile ei vastanud. Kostja hinnangul on kohtu taoline käitumine kostja suhtes ebaaus. Kohus ise andis tähtaja esitatud kajas puuduste kõrvaldamiseks. Kostja parandas kajas esinevad puudused tähtaegselt. Sellega kostja eeldas ja arvas, et kohus siiski menetleb esitatud kaja, vastasel juhul oleks koheselt jäetud esitatud kaja läbi vaatamata. Vastus määruskaebusele Hageja määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik 24.10.2014 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 26.09.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 13.11.2009 (tl 41). Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjal on kaja esitamiseks vajalik põhistada mõjuv põhjus, mis takistas tal hagile kirjalikult vastamast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt ei saa kostja poolt esiletoodud asjaolusid pidada mõjuvateks hagile vastamata jätmiseks ega pea selles osas TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu vastavaid põhjendusi korrata. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, nagu oleks kohus vaidlustatud määruses kaja rahuldamata jätmisega käitunud kostja suhtes ebaausalt, kuna kohus andis tähtaja kajas esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kostja kõrvaldas puudused tähtaegselt. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vaatamata kohtu 15.05.2013 määruses antud suunistele ei toonud kostja ka 18.06.2013 esitatud kajas esile mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Seega ei saa selles osas asuda seisukohale, et kostja kõrvaldas 24.04.2013 kajas esinenud puudused. Samuti on põhjendamatu kostja väide, mille kohaselt kostja eeldas kajas puuduste kõrvaldamisega, et kohus asub kaja menetlema, kuna vastasel juhul oleks kohus koheselt jätnud esitatud kaja läbi vaatamata. Maakohus on 15.05.2013 määruses TsMS § 3401 lg 1 alusel õigesti jätnud esitatud kaja käiguta ja määranud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Toodud põhjendustel on maakohus kaja menetlemise tulemusena õigesti leidnud, et esitatud kaja tuleb jätta rahuldamata ja tsiviilasja menetlus taastamata. Alust käesoleva tsiviilasja menetluse taastamiseks ei anna ka määruskaebuse väide, mille kohaselt sai kostja hagiavalduse kätte, kuid kuna ta elas asotsiaalset elu, ei pidanud ta vajalikuks ega osanudki hagiavaldusele vastata või sellele vastamiseks abi otsida. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolusid pidada sellisteks, mis takistanuks kostjal hagile vastamast. Maakohtu 30.06.2009 kirjaliku vastuse nõudes oli kostjale selgitatud hagile vastamise kohustust ja vastamata jätmise tagajärgi ning samuti olid nimetatud nõudes märgitud kohtu kontaktandmed. Juhul kui kostjal puudusid teadmised hagile vastamiseks või selleks abi otsimiseks, saanuks kostja vastavate küsimuste korral võtta ühendust kohtuga, mida kostja ei teinud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mille alusel oleks võimalik kaja lahendamise osas jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.