Osaühingu Kuressaare Elamute Hooldus hagi H-ML vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H-ML apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
915,79 eurot
Istugi toimumise aeg
15.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Kuressaare Elamute Hooldus (registrikood 10373222), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass Kostja H-ML (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm
Resolutsioon
1.Jätta H-ML apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendustega.
2.Täpsustada Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsuse resolutsiooni viivise nõude rahuldamise osas ja mõista kostjalt välja viivis põhivõla ulatuses.
3.Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt:
1.Hagi rahuldada.
2.
Välja mõista H-ML-lt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks põhivõlg 511.73 eurot ja viivis 511.73 eurot.
3.Poolte menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad H-ML kanda.
5.Välja mõista H-ML-lt riigilõiv 100 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
6.Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamatult Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4). Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.03.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles kostjalt hooldusteenuse tasu ja viivise väljamõistmist. Kuna võlgnik esitas maksekäsule vastuväite, anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kuressaare linnas aadressil XXXXX XX XX asuva korteri nr X omanik. Korteriomandi reaalosa suuruseks on 37,8 m2. Elamu kaasomanikud korraldavad kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) korteriomandiseaduse alusel. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kaasomandi eseme haldamise korraldamiseks 14.11.2007 leping. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel igakuiselt elamu hoolduse, halduse, remondi, renoveerimise ja ostetud teenuste tasu, mille suuruseks lepingu sõlmimisel oli 7,20 krooni (0,46 eurot) 1 m2 maksustatava pinna kohta kuus. Hiljem on tasude suurust korrigeeritud korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavadega, samuti on muudatused tasudes tingitud riiklike maksude ning jäätmekäitluse hindade muutumisest. Kostja on tasunud majandamiskulude eest osaliselt. Alates jaanuarist 2011 kuni maini 2012 on kostja korteriomandi majandamiskulude eest tasunud kokku 9,20 eurot. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 511,73 eurot. Lepingu punktis 5.2 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 511,73 eurot ning viivise 404,06 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga (12.06.2012) sissenõutavaks mittemuutunud viivise TsMS § 367 alusel protsendina tasumata põhinõudelt 0,3 % päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja seisukohtade järgi oleks kostja hoolduskulu 6,83 x 37,8 = 258,17 krooni (16,50 eurot) kuus käibemaksuta, seega käibemaksuga 19,80 eurot. Hagimaterjalidele lisatud õiend/tabelis on hoolduskulu kuude lõikes erinev – jaanuaris 2011 - 19,81 eurot, veebruarist 2011 kuni
veebruarini 2012 - 19,66 eurot ja veebruar – mai 2012 – 20,79 eurot. Hageja pole põhjendanud tasu erinevust kuude lõikes. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud miks peaks kostja maksma vee ja prügikäitluse eest, kui ta pole vett tarbinud ja prügi tekitanud alates 2009. Kostja on 14.07.2009 avaldusega lepingu üles öelnud. Hageja rikkus lepingut, mistõttu ei saa kostja oma korterit kasutada. Hageja on lubanud kostja korteris elektritarbimist, mis ületab oluliselt elektrijuhtmestiku võimaluse pinget taluda, mistõttu hageja korteris on juhtmed kuumenenud ning ei võimalda elektritarbimist; hageja on andnud loa AS-le Starman ehitada hageja omandile televisiooni ülekande liin, mis tarbib elektrit ning mille mõjuväljad ei võimalda hagejal oma korterist helistada; kostja ei luba kleepida postkastile reklaami edastamise keeldu, kui ta on kleepinud, siis see võetakse ära. Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 511,73 eurot ning viivise 404,06 eurot ning alates 12.06.2012 viivise protsendina tasumata põhinõudest 0,3% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlasumma. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Korteriomanikul on kohustus hüvitada tavalised maja hooldamise kulud (KOS § 13 lg 1, 2 ja 3). Hageja ja kostja on sõlminud elamuhalduslepingu, mille p 4.6 on elamu hoolduse, halduse, remondi, renoveerimise ja osutatud teenuste eest võetava tasu suuruseks on määratud 7,20 krooni ehk 0,46 eurot põrandapinna ruutmeetri kohta. Võla põhisumma arvestamisel seda summat ületatud ei ole. Lepingu p 4.10 kohaselt omaniku ajutine äraolek ei vabasta teda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Hageja on elamu valitsejana temale pandud ülesannete täitmiseks sõlminud elamu majandamiseks vajalikud lepingud, sealhulgas AS-ga Kuressaare Vesi ja Prügimees. Hageja nõuabki AS Kuressaare Vesi poolt kehtestatud hindade alusel kostjalt sisse tasu vastavalt kostja tegelikule vee- ja kanalisatsiooni teenuse tarbimisele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse abonenttasu suurus on elamute lõikes kinnitatud AS Kuressaare Vesi poolt. Sama on prügiveoga. Maksmise kohustusest ei vabasta kostjat tema kaebused AS Starman oletatava loata elektritarbimise, kostja toas olevate elektrijuhtmete ülekoormatuse ja elamu koridoris asuvale postkastile reklaami keelu panemise keelamise kohta. Kostja eelnimetatud vastuväited väljuvad käesoleva haginõude piirest. Hageja on kohtule esitanud teatise, millest nähtub, et majas ei paikne ühtegi AS-le Starman kuuluvat elektrienergiat tarbivat seadet ja OÜ Saare-Sanlux poolt inspekteerimise käigus koostatud kontrollakti, milles märgitakse, et ehitise elektripaigaldises on 19.04.2013 tehtud kasutuselevõtule eelnev tehniline kontroll ja kõik on korras. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal on korteriomanikuna eeltoodud alustel kohustus tasuda korteriomandi majandamiskulude eest. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 14.11.2007 lepingu nr 299 punktis 5.2 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 404,06 eurot. Hageja esitatud viivisearvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Viivise vähendamine alla
põhinõude suurust ei ole põhjendatud, kuna antud juhul ei ületa viivise nõue põhivõlga ning kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendanud hoolduskulus suurust. 12.10.2010 üldkoosoleku otsusega määrati selle suuruseks 6.83 kr ruutmeetri kohta. Seega oleks see kostja korteri suurust 37.8 ruutmeetrit arvestades 19.80 eurot (koos käibemaksuga). Hoolduskulu on hageja arvestustes aga kuude lõikes erinev ja ületab keskmiselt seda summat 0.13 eurot kuu kohta. Kohus ei ole põhjendanud, miks on 14.11.2007 sõlmitud leping käesoleval ajal kehtiv. Kostja on esitanud vastuväited selle kohta, et leping hagejaga on üles öeldud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostja, olles hagejaga lepingu üles öelnud, peab tasuma vee ja prügi eest kui pole alates 2009 vett tarbinud ega prügi tekitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi lepingu erakorralise ülesütlemise osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja võlgneb hagejale hagiavalduses nimetatud teenuste osutamise eest tasu, kas kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud ja kas kostja peab tasuma osade teenuste eest ka siis, kui ta eluruumi pidevalt ei kasuta. I
7.Maakohus on käsitlenud lepingut kehtivana, kuid ei ole põhjendanud, miks ei saa kostjapoolset 14.07.2009 avaldust pidada lepingu ülesütlemiseks. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
8.Vaidlust ei olnud poolte vahel, et 14.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja vaidlusaluse eluruumi osas lepingu, millega reguleeriti poolte vahel korteri ja elamu haldamisega seotud teenuste osutamist ja nende eest tasu maksmist (I kd, tl 23-24). Kostja on tuginenud asjaolule, et ta on 14.11.2007 lepingu 14.07.2009 erakorraliselt üles öelnud, kuna hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine) (VÕS § 196 lg 1).
9.Eelnevalt on kostja 27.032.2009 saatnud hagejale kirja, milles selgitab, miks ta hoolduskulusid ei tasu: Starmani seadmed tekitavad kostja elukohas häireid, kostja soovib saada ETV vaatamiseks antenni pööningule ja üldelektrit ei soovi kostja tasuda, kuna ta seda ei tarbi (kõrvaltrepikoja valgusti põleb ööpäevringselt). Nimetatud etteheited ei ole omistatavad hageja tegevusele maja valitsejana ja kostja lepingupartnerina. Hageja ei vastuta lepingu kohaselt AS Starmani tegevuse eest seadmete või kaablite paigaldamisel, samuti kostja tele- või telefoniühenduse toimimise eest. Hageja on edastanud kostja pretensiooni AS-le Starman ja teavitanud ka kostjat AS Starmani vastusest (I kd, tl 110) Samuti ei tulene hagejale lepingust kohustust kustutada teise trepikoja tulesid. Nimetatud kirjas ei sisaldub
kostja selgitus, miks ta keeldub tasumast hoolduskulusid, kuid puudub tahteavaldus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
10.Kostja käsitleb ülesütlemisavaldusena 14.07.2009 hagejale tehtud avaldust (I kd, tl 38). Kostja annab teada, et soovib lõpetada lepingu ja heidab hagejale ette, et hageja ei ole põhjendanud võlgnevuse arvestust ja pole informeerinud kostjat, kas, milliseid ja millise summa eest remonttöid on hageja elamus teinud. Hagejal ei ole lepingust tulenevat üldist aruandekohustust kostja ees. Hageja annab maja kaasomanike ees aru vastavatel üldkoosolekutel. Remondifondi kogutakse raha remonttööde teostamiseks. Kostja pole esile toonud, et majaühisus oleks võtnud vastu otsuse midagi majas remontida, teinud selle või selle organiseerimise ülesandeks valitsejale, kuid hageja ei ole seda teinud.
11.Kostjal võib olla nõue VÕS § 1015 alusel tutvuda hageja arvete aluseks olevate alusdokumentidega, kui tal on põhjendatud huvi (nt kahtlused hageja arvestuste õigsuses), kuid vastavaid asjaolusid ega nõuet kostja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja oma lepingust tulenevaid õigusi rikkunud, kostjal puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja 14.07.2009 avaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi (on tühine). II
12.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 2011 - mai 2012. Kostja pole tasunud hageja poolt nõutavas määras igakuise hoolduskulu, remondifondi, maja üldvee, biojäätmete äraveo, üldelektri ning kindlustuse eest. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja peab hagejale hüvitama põhivõla 511.73 eurot ja viivise kuni põhivõla summani.
13.Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et kaasomanike üldkoosolek ei saa majandusaasta kava kinnitamisega tõsta lepingus märgitud haldus- ja hooldusteenuse tariife. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 12.10.2010 kaasomanike üldkoosoleku otsusest majandusaasta kava kinnitamise kohta tuleneb hoolduskulu suurus 2011 aastaks 6.83 eur/m2. Seega oleks see kostja korteri suurust 37.8 ruutmeetrit arvestades 19.80 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on esile toonud, et temale arvestatud hoolduskulu suurus kajastub arvetel keskmiselt 0.13 senti suuremana. Seejuures on kostja jätnud tähelepanuta hageja väited ja tõendid, et 28.05.2012 kinnitas kaasomanike üldkoosolek majanduskava, millest tuleneb hoolduskulu suurus 2012-2013 aastaks 17.01 eurot ruutmeetri kohta käibemaksuta, koos käibemaksuga 20.82 eur/m2 (I kd, tl 53-54). Arveid on kostjale hooldustasu eest esitatud õiendi kohaselt (I kd, tl 30) suuruses kuni 20.79 eur/m2. Seega ei ole hageja arvestanud kostjale hooldustasu majandusaasta kavas märgitud suuremas summas. III
14.Hageja on selgitanud, et on esitanud kostjale arveid vee eest kostja enda edastatud näitude alusel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et on edastanud hagejale näidud tarbitud vee kohta ja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et on üksikutel kordadel korteris viibides vett tarvitanud. Asjaolu, et kostja korterit ei kasuta, ei ole hageja omaks võtnud. Korteri ajutine kasutamine ei anna kostjale alust keelduda maja üldvee ja biojäätmete eest tasumisest. Hageja ja kostja vahelises lepingus on kostja võtnud kohustuse tasuda hageja ostetud teenuste eest (lepingu p 4.6). Lepingu p 4.10 kohaselt ei vabasta omaniku ajutine äraolek teda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Korteriomanikud kaasomanikena ei ole võtnud vastu otsust, et isikud, kes korterit ei kasuta, biojäätmete ja maja üldvee eest tasuma ei pea. Sellest tulenevalt tuleb kostjal lepingut täita. IV
15.Kohtuotsuse resolutsiooni tuleb täpsustada viivise väljamõistmise osas. Viivise arvestuse osas tulnuks kohtul arvestada viivis välja TsMS § 367 alusel hagiavalduse esitamisest 11.06.2012 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 04.04.2014, edasi protsendina põhivõlast. Viivise summa päevas on 511.73 x 0.3 : 100 = 1.54 eurot. Hageja on viivitanud alates 12.06.2012 kuni 04.04.2014 kokku 722 päeva. Seega oleks viivise summa 722 x 1,54 =1 111.88. Maakohus on viivise välja mõistnud kuni põhivõla summani. Viivise osas tuleb kohtuotsuse resolutsiooni muuta ja mõista kostjalt välja võlgnevus 511.73 eurot ja viivis 511.73 eurot.
16.Apellandile anti menetlusabi ringkonnakohtu määrusega 16.06.2014 riigilõivu tasumiseks 100 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel.
17.Maakohus on jätnud poolte menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.