lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-31771/91

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-31771/91
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1672
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕÕS § 21 lg 1, 2Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotluselTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 65 lg 1, 2SolidaarvõlgnikudÕÕS § 19Õppelaenu tagamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-31771/72Viru Maakohus Narva kohtumaja26.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-31771

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Alexey Krashenkovi vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 033,72 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alexey Krashenkov

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Alexey Krashenkov (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

esindajad

Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (HaridusTeadusministeeriumi kaudu), esindaja Hardi Rikand

ja

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Ksenia Shulga (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Alexey Krashenkovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 145Käendaja vastutus
VÕS § 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) (hageja) esitas 22. novembril 2013 hagi Alexey Krashenkovi (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Ksenia Shulga (endine Bolotova) 14. märtsil 2005 õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S050000556 ja 7. septembril 2005 lepingu lisa nr 1. Lepingu ja selle lisa alusel laenas pank laenusaajale 35 000 krooni (s.o 2 236,91 eurot). Laenusaaja kohustus tasuma intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab käendusega vastavalt õppeteotuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 19 lg-le 1 ning kostja ja panga vahel sõlmitud käenduslepingule lisaks teistele isikule ka kostja. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank ÕÕS § 21 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik 25.11.2009 täitis. Riigil tekkis ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 21.11.2013 seisuga on hageja nõue 1 423,72 eurot (s.o põhinõue 1 411,40 eurot ja intress 12,32 eurot). 4. juuni 2014 menetlusdokumendis palus hageja mõista kostjalt välja 1 033,72 eurot.
2.A. Krashenkov vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saab kostja vastutus saabuda solidaarselt koos K. Shulgaga. Kostjale teadaolevalt on K. Shulga osaliselt laenu tagastanud. Hageja nõue on vastuolus alusetu rikastumise keeluga (VÕS § 127). Kui selgub, et on olemas Pärnu Maakohtu maksekäsk K. Shulga suhtes, siis tuleb menetlus kostja suhtes TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
3.K. Shulga (kolmas isik) selgitas, et tema ning hageja vahel on sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, mida K. Shulga täidab. Kolmas isik ei soovinud, et tema võlgnevus mõistetakse kostjalt välja.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus rahuldas 26. juuni 2014 otsusega hagi ja mõistis välja A. Krashenkovilt Eesti Vabariigi kasuks 1 033,72 eurot. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis välja A. Krashenkovilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu summas 200 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Maakohus tugines ÕÕS § 19 lg-le 1, § 18 lg-dele 1, 2 ja 4, § 21 lg-dele 1 ja 2, VÕS § 69 lg-dele 2, 6 ja 7, § 145 lg-le 1, §-le 150. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et K. Shulgal tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma ning et K. Shulga ei täitnud oma kohustusi täielikult, ka käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi. Kuna riik on kohustuse panga ees täitnud, tekkis tal ÕÕS § 21 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kuna Pärnu Maakohus tegi 07.11.2013 maksekäsu K. Shulga, S. Shulga ja A. Bolotovi suhtes, oli hagejal õigus pöörduda kohtusse hagiavaldusega ainult käendaja (antud juhul kostja) A. Krashenkovi vastu. Asjaolu, et K. Shulga tasub graafiku alusel makseid, ei võta hagejalt õigust nõuda kohustuse täitmist ka kostjalt hagimenetlusse korras, kuna nad on solidaarvõlgnikud. Kui K. Shulga ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on hagejal õigus pöörata käesolev otsus täitmisele. Maakohus jättis riigilõivu summas 200 eurot TsMS § 173 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A. Krashenkov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohtu otsus kooskõlas Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 29 p-ga 2. Otsusega rikutakse oluliselt apellandi õigusi; 2) saabub solidaarne vastutus siis, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. Antud juhul täidab Ksenia Shulga oma kohustusi. Antud tsiviilasjas raames on Ksenia Shulga hagi tunnistanud; 3) määrates kindlaks, et kohtuotsus kuulub kohesele täitmisele, lõi maakohus tingimused hageja ebaseaduslikuks rikastumiseks kostja arvel; 4) kuivõrd maakohus ei lubanud otsust vaidlustada, on otsusel repressiooni tunnused; 5) rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t 1.
6.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse võetud. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 637 lg 21 ja § 643 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata; 2) ei täitnud laenusaaja oma kohustusi panga ees, millest tulenevalt rakendas pank riigitagatist. Laenusaajaga sõlmiti maksegraafik alles pärast seda, kui vastustaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui nõue on muutunud kõigi võlgnike osas sissenõutavaks, siis solidaarvõlgnike puhul on võlausaldaja otsustada, kelle vastu kui suures ulatuses ta nõude esitab. Võlgnik ei saa ise otsustada, kellelt mis summat võib võlausaldaja nõuda; 3) on maakohus kostjalt välja mõistnud riigilõivu, mis tuleb kostjal kanda sõltumata sellest, kas täitedokument tema osas antakse täitmisse või mitte. Täitedokumendi hagis nõutud summa osas annab vastustaja vajadusel täitmisse üksnes juhul, kui laenusaaja ei täida maksegraafikut ning üksnes summa osas, mis on laenusaaja poolt tasumata.
7.K. Shulga nõustus apellatsioonkaebusega. Kolmas isik täidab vabatahtlikult kokkuleppe alusel oma kohustusi. 15.09.2014 seisuga on võlgnevus 840 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et K. Shulga sõlmis 14. märtsil 2005 õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank õppelaenulepingu nr S050000556 ja 7. septembril 2005 lepingu lisa nr 1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas käendusega vastavalt ÕÕS § 19 lg-le 1 ning kostja ja panga vahel sõlmitud käenduslepingule lisaks teistele isikule ka kostja. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank ÕÕS § 21 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik 25.11.2009 täitis. Riigil tekkis ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses ning esitas 28.06.2013 maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgniku ja käendajate vastu. A. Krashenkov käendajana esitas vastuväite ning tema suhtes muutus kiirmenetlus hagimenetluseks. Võlgnik K. Shulga ja teised käendajad maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet ei esitanud ja nende suhtes tehti 07.11.2013 maksekäsk (tl 45). Asja materjalide hulgas olev maksegraafik võlgnevuse tasumiseks (tl 59) on käsitletav maksekäsuga sissenõutud võlgnevuse tasumise kokkuleppena, s.o sisuliselt on tegemist kokkuleppega, mis on sõlmitud kohtulahendi täitmiseks.
10.A. Krashenkovi kui käendaja vastutus tuleneb VÕS §-st 145, mille lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, ning lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt on A. Krashenkov kui käendaja ja K. Shulga kui põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg-s 2 sisalduva lause algusosa järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud lauseosa mõte on eelkõige vältida olukorda, mil võlausaldaja nõue rahuldatakse mitmekordselt. Materiaalõiguse kohaselt on võlausaldajal seega õigus nõuda täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses, mitte saada oma nõudele rahuldust kõikidelt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses. Solidaarkohustuse olemusest ning ka nimetatud sättest ei tulene, et võlausaldaja peaks esitama hagi samaaegselt kõigi solidaarvõlgnike vastu korraga. Seega antud juhul tuleb maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsku arvestada A. Krashenkovi vastu tehtud otsuse tegemisel ja/või täitemenetluses. Solidaarkohustus eksisteerib sel juhul üksnes ulatuses, milles nõue on põhivõlgniku poolt täitmata ning antud juhul on maakohtu otsuse tegemisel arvestatud seda seisu, millises oli nõue põhivõlgniku poolt rahuldatud.
11.Iseenesest õige on apellandi väide, et solidaarne vastutus saabub siis, kui võlgnik ei täida oma kohustusi, s.o nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Antud juhul ongi nõue muutunud sissenõutavaks ja asjaolu, et K. Shulga on maksekäsu täimiseks sõlminud hagejaga kokkuleppel maksegraafiku, ei anna alust asuda seisukohale, et nõue ei ole sissenõutav. Samuti ei välista nõude sissenõutavust asjaolu, et põhivõlgnik täidab maksekäsu täitmiseks sõlmitud kokkulepet. Nagu ringkonnakohus on märkinud käesoleva otsuse eelmises punktis (punkt 10), tuleb arvestada

põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust juhul, kui hageja esitab antud otsuse täitmiseks täitemenetluses, s.o hageja ei saa nõuda oma nõue rahuldamist mitmekordselt. Eelnevast tulenevalt on alusetu apellandi väide, et maakohus lõi tingimused hageja ebaseaduslikuks rikastumiseks kostja arvel.

12.Asjakohatu apellandi väide Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 29 p 2 rikkumisele ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väite selle kohta, nagu oleks maakohtu otsuse kirjeldav osa ja otsuse resolutsiooni juures olev selgitus lahendi täitmise kohta vastuoluline, kuna on tegemist asjakohatu väitega.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval