Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-13-31771

tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 25.11.2013 määrusega (tl 48-49) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Kostja ja kolmanda isiku taotlusel kuulas kohus neid ära. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-13-31771

Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 423,72 eurot. Nõue tuleneb õppelaenu käenduslepingust. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  X B (praegune K S) sõlmis 14. märtsil 2005. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S050000556 (tl 20-22) ja 7. septembril 2005. aastal lepingu lisa nr 1 (tl 23-25). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas  lepingu ja selle lisa alusel laenas pank laenusaajale 35 000 krooni (2 236,91 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas 15.03.2005 summas 17 500 krooni ja 19.09.2005 summas 17 500 krooni (tl 26)  kostja ja panga vahel 07.09.2005 on sõlmitud käendusleping summas 35 000 krooni (2 236,91 eurot) (tl 27)  15.03.2005 esitas laenusaaja taotluse õppelaenu maksepuhkuseks seoses asjaoluga, et ta on alla 3-aastase lapse vanem (tl 29)  02.04.2007 edastas pank laenusaajale graafiku õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks (tl 3031)  laenusaaja ei täitnud oma kohustusi täielikult  03.09.2009 esitas pank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ära ka tagajärjed kohustuse täitmata jätmise korral (tl 32-33)  12.10.2009 esitas pank uuesti laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ka tagajärjed kohustuste täitmata jätmise korral (tl 34-35)  laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi  pank nõudis hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 25.11.2009  Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma kirjas 03.12.2009 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut (tl 36)  02.02.2010 teavitas hageja oma kirjas käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut (tl 36 pöördel-38)  26.02.2010 esitas laenusaaja avalduse maksegraafiku koostamiseks (tl 39)  24.03.2010 saatis hageja laenusaajale ja käendajatele „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ (tl 39 pöördel-41 pöördel)  võlgnikud oma kohustusi ei täitnud  hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nii laenusaaja K. S kui ka käendajate A. B, S. S ja A. K vastu (tl 43-44)  Pärnu Maakohus tegi 07.11.2013 maksekäsu, millega kohustas võlgnikke K S, S S ja A B solidaarselt tasuma avaldajale Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu põhinõudeid summas 1 411,40 eurot ja kõrvalnõudeid summas 122,32 eurot ning hüvitama menetluskulu 20,00 eurot (tl 45)  kostja A K esitas nõudele vastuväite, menetlus tema osas anti üle hagimenetlusse (tl 3). Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse {edaspidi lühend ÕÕS) § 19 lg-le 1 õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti 3(6)

Tsiviilasi nr 2-13-31771

kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kostja A K sõlmis 07.09.2005 käenduslepingu summas 35 000 krooni ehk 2 236,91 eurot. ÕÕS § 18 lg-st 1 tuleneb, et laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul; kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et K. S tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma ning et K. S ei täitnud oma kohustusi täielikult, ka käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 69 lg-le 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Sama paragrahvi lg-te 6 ja 7 kohaselt kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tulenevalt VÕS §-st 150 kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Tulenevalt ÕÕS § 21 lg-st 1, mille kohaselt kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib 4(6)

Tsiviilasi nr 2-13-31771

krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Vastavalt ÕÕS § 21 lg-le 2 kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kuna riik on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekkis tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 24.03.2010 saatis hageja laenusaajale ja käendajatele „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“, kuid võlgnikud kokkulepet ei allkirjastanud ja oma kohustusi ei täitnud. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna Pärnu Maakohus tegi 07.11.2013 maksekäsu, millega kohustas võlgnikke K S, S S ja A B solidaarselt tasuma avaldajale Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu põhinõudeid summas 1 411,40 eurot ja kõrvalnõudeid summas 122,32 eurot, oli tal õigus pöörduda kohtusse hagiavaldusega ainult käendaja (antud asjas kostja) A. K vastu, lähtudes VÕS § 65 lg-s 1 ja § 145 lg-s 1 sätestatust. Asjaolu, et K. S tasub graafiku alusel makseid, ei võtta hagejalt õigust nõuda kohustuse täitmist ka kostjalt hagimenetluse korras, kuna nad on solidaarsed võlgnikud. Kui K. S jätkab oma kohustuse nõuetekohaselt täitma, ei ole hagejal mõtet esitada kohtuotsus kostja suhtes täitmisele. Kui K. S ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on hagejal õigus pöörata käesolev kohtuotsus täitmisele. Seoses sellega, et seisuga 06.06.2014 on õppelaenulepingu nr S050000556, mida käendas kostja, võlgnevus on 1 033,72 eurot, palus hageja oma 09.06.2014 vastuses kohtule mõista kostjalt 1 033,72 eurot. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt 1 033,72 EUR väljamõistmist. Ülal nimetatust lähtudes hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, s.o summas

1 033,72 EUR.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja teatas, et tal ei tekkinud menetluskulusid, kuna ta on vabastatud kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vastavalt TsMS § 145. Kostja ega kolmas isik ei esitanud kulude nimekirja.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-13-31771

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 145 sätestab, et riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus menetluskulud riigilõivu näol kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.