lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-56228/38

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-56228/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( T ÄI EN D A V O TS U S )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. november 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse tegemise aeg

19. detsember 2014. a

Tsiviilasja number

2-13-56228

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu 1 492 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1 492 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei XXX Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15. oktoobril 2014 ja 20. novembril 2014, millest viimasel osalesid hageja lepinguline esindaja Sergei XXX, kostja XXX ja tema lepinguline esindaja Jüri XXX

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu AS-ga Eesti Krediidipank sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise katteks 1 492 euro saamiseks. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-56228 esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX(hageja) esitas 27. novembril 2013 Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses XXX(kostja) vastu. Kostja esitas avaldusele 6. jaanuaril 2014 vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi „kohus”) hagimenetluses. Kohus andis 17. veebruari 2014. aasta määrusega hagejale tähtaja vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt ja esitas 11. märtsil 2014 e-kirja teel kohtule hagiavalduse kostja vastu 1 492 euro nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse 14. märtsi 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 25. aprillil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 6. mai 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus kuulas pooled ära 15. oktoobri ja 20. novembri 2014 kohtuistungil, samal istungil kuulas kohus ära ka tunnistajate ütlused.
4.Kohus tegi 28. novembril 2014 avalikult teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas samal päeval kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Hageja nõuab kostjalt 1 492 euro maksmist. Hageja väitel sõlmisid pooled pangaga laenulepingu, millest tulenevaid poolte solidaarseid kohustusi täitis üksnes hageja tasudes pangale 2 984,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt sellest summa poole ehk 1 492 euro hüvitamist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid hiljem täiendava kokkuleppe, mille kohaselt hageja viidatud laenulepingust tulenevad kohustused pidi täitma hageja ainuisikuliselt. Seetõttu ei pea kostja hagejale hüvitama mingit osa pangale makstud summadest. Hageja nõue osamaksete osas enne 16. detsembrit 2010 on aegunud. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

2 (4)

2-13-56228

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − ühelt poolt AS Eesti Krediidipank (edaspidi „pank”) kui laenuandja ning teiselt poolt kostja kui laenusaaja ja hageja kui kaaslaenusaaja sõlmisid 29. juulil 2002 laenulepingu nr XXX (edaspidi „laenuleping”), mille kohaselt pank laenas pooltele 180 000 Eesti krooni, mille pooled kohustusid graafikujärgsete osamaksetega tagastama ja tasuma intressi (tl 94–100). Pooled ei vaidle selle üle, et nad vastutasid laenulepingust tulenevate laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt; − kostja võõrandas 1. juulil 2009 hagejale XXX asuva korteriomandi (tl 54–57 ja 80); − hageja tasus ajavahemikul 1. jaanuar 2010 – 6. juuni 2012 kostja arveldusarve kaudu ja otse pangale laenulepingust tulenevate poolte rahaliste kohustuste katteks 2 984,01 eurot (tl 27–32), mis hõlmas nii laenu tagastamise kui ka intressimakseid. Kostja sel ajal laenu tagamisemakseid ei teinud ja intressi ei tasunud.
10.Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Laenulepingust tulenevate poolte kohustuste osas on pooled panga ees solidaarvõlgnikud ja puudub alus hinnata nende omavahelist kohustuste jaotust laenulepingu põhjal erinevalt VÕS § 69 lg-s 1 märgitud eeldusest. Siiski tuleb solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks teha esmalt kindlaks, millises ulatuses vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel ehk sisesuhtes (vt selle kohta nt Riigikohtu 21. juuni 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13, p 11 neljas lõik). Seega oleneb haginõude edukus sellest, kas mõni kostja vastuväidetest on põhjendatud.
11.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on osaliselt aegunud. VÕS § 70 lg 1 näeb ette, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Järelikult tuleb solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades esmalt tuvastada, millal aegunuks võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati (Riigikohtu 21. juuni 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13, p 12 kolmas lõik). Panga nõuded poolte vastu tulenesid perioodilistest kohustustest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 154 on korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab alates 2010. aastast sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist solidaarvõlgnike vahelises suhtes. Vastavad panga nõuded oleks aegunud 2013. aasta lõppemisel, aga hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne seda. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega ei ole hageja nõue ka osaliselt aegunud.

3 (4)

2-13-56228

12.Kohus nõustub aga kostjaga selles, et pooled on omavahel kokku leppinud laenulepingust tulenevate kohustuste hageja kanda jäämises. VÕS § 69 lg 1 kohaselt võivad solidaarvõlgnikud omavahelist kohustuste jaotust lepinguga muuta. Sellele lepingule ei kohaldu samad vorminõuded, mis solidaarkohustust loovale lepingule. Õiguskirjanduses on märgitud, et kokkulepe solidaarvõlgnike sisesuhtes võib olla saavutatud ka kaudsete tahteavalduste tulemusena (vt Varul, P. jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, lk 210 p 4.1.2). Pooled said omavahelist sisesuhet laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise osas reguleerida TsÜS § 77 lg 1 alusel vormivabalt. Tunnistajate ütlustest (tl 104 ja 118) tuvastab kohus, et pooled sõlmisid 2008. aasta sügisel suulise kokkuleppe, mille tingimuste kohaselt jäid laenulepingust tulenevad kohustused poolte sisesuhtes edaspidi hageja kanda. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et hageja lubas tasuda laenu, vastav kohustus oli seotud (vanaema) korteris elamise võimaluse ja laenu tasumise ajal elatise mittetasumisega. XXX tunnistas, et laenu tasumise kohustus hageja poolt oli seotud korteriomandi hagejale võõrandamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi kostja hagejale vastavalt sellele kokkuleppele ka võõrandas. TsÜS § 85 tõttu ei mõjuta poolte kokkuleppe kehtivust VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sisalduv elatise nõude tasaarvestamise keeld. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja kohustus laenu tasuma korteri kasutamise võimaluse ja omandi saamise korral. Nende tingimuste kehtivuse ja täidetuse üle pooltel vaidlus puudub. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et poolte sisesuhtes vastutas laenulepingust tulenevate poolte rahaliste kohustuste täitmise eest alates 2008. aasta sügisest hageja. Seetõttu ei ole hageja nõue VÕS § 69 lg 2 alusel põhjendatud ja hagi jääb rahuldamata.
13.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 1492 eurot.
14.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidluse lahendamisel kohaldatud õigusnormide tõlgendamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi ja kohus järgis senist kohtupraktikat. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ja apellatsioonikohtu lahend ei ole maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Arvestades vaidluse ulatust ei ole selle lahendamine mitmes kohtuastmes maakohtu hinnangul põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja