lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-10-10822/179

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-10822/179
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-10822

Tsiviilasi

Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) pankrotimenetlus Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. juuli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (pankrotivõlgnik): Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) (rk: 10127859), juhatuse liikmed Alexey Simonenok ja Galina Kuzmina, lepinguline esindaja Oleg Nišajev Vastustaja: Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. juuli 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud solidaarselt Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) juhatuse liikmete Alexey Simonenoki ja Galina Kuzmina kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Viru Maakohus kuulutas 15.06.2010 määrusega välja Tulundusühistu (TÜ) IMPOST pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. 25.03.2011 määrusega määras maakohus pankrotihalduri esialgseks tasuks 428,21 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. 06.07.2011 määrusega kinnitas maakohus jaotusettepaneku. 25.06.2011 määrusega rahuldas maakohus pankrotihalduri taotluse kinnitada võlausaldajate 13.07.2010 üldkoosolekul vastu võetud otsus võlgniku lõpetamiseks. 08.05.2014 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille maakohus jättis 28.05.2014 määrusega kinnitamata ja tagastas pankrotihaldurile. 01.07.2014 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande koos pankrotitoimkonna 09.06.2014 koosoleku protokolliga. Lõpparuande koostamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.06.2014. Vastuväiteid lõpparuandele oli võimalik esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates teate avaldamisest. Kohtule vastuväiteid ei esitatud.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus kinnitas 9. juuli 2014 määrusega pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, lõpetas TÜ IMPOST (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja kinnitas pankrotimenetluses võlausaldajate teise rahuldamisjärgu tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Maakohus märkis (määruse resolutsiooni p 3), et TÜ IMPOST (pankrotis) maksejõuetus on põhjustatud TÜ IMPOST (pankrotis) raske juhtimisveaga. Maakohus jättis pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur T. Eipre pankrotihalduri kohustustest vabastamata, määras võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Alexey Simonenoki ning kinnitas pankrotihalduri lõpliku töötasu ning halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Määruse kohaselt esitatud lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu tuleb lõpparuanne kinnitada. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Pankrotitoimkond andis oma nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud võlgniku raske juhtimisveaga. Haldur esitas 10.08.2010 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse ja 03.02.2011 kuriteokaebuse täienduse. Lõpparuande esitamise seisuga ei ole kriminaalasja nr 10740000186 menetlus veel lõpetatud. Pankrotihalduri taotlusel kohus ei vabasta pankrotihaldurit tema kohustustest seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.TÜ IMPOST (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. juuli 2014 määruse p 3 või alternatiivselt määruse tervikuna tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa nõustuda kohtu paljasõnalise väitega, et pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud võlgniku raske juhtimisveaga. Lõpparuandes pole haldur kasutanud väljendit „raske juhtimisviga". Kohtumääruses pole ühtegi põhjendust ega viidet tõenditele (lõpparuanne ei saa olla tõendiks raske juhtimisvea toimepanemise kohta), mille alusel kohus tuvastas raske juhtimisvea toimepanemise võlgniku juhatuse liikmete poolt; 2) peaks haldur tulenevalt kohtumääruse p-st 3 ja pankrotiseaduse § 163 lg-st 5 esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Seda isikut pole konkretiseeritud. Lõpparuandele lisatud pankrotitoimkonna koosoleku protokollis loobuti nõuete esitamisest võlgniku juhatuse liikmete vastu. Ülesannetest vabastamata halduril säilib sõltumata määruse p-st 3 võimalus esitada nõue raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Ainuüksi määruse p 3 alusel ei saa lugeda võlgniku juhatuse liikmeid vastutavateks võlgniku pankroti eest; 3) on kohtud Riigikohtu nõusolekul tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, mille aluseks oli pankrotivõlgniku ühe võlausaldaja pöördumine otse võlgniku juhatuse liikmete vastu, asunud seisukohale, et raske juhtimisviga peab olema tõendatud ja ei piisa halduri konstateeringust, et pankrotiavaldust ei esitatud õigeaegselt. Samuti omab tähtsust, kas võlgnik võtab endale kohustusi juurde pärast püsiva maksejõuetuse saabumist. Tõendamiskoormus olukorras, kus võlgniku juhatuse liikmete vastu pöördub nõudega haldur, on väiksem võrreldes situatsiooniga, kus hagejaks on võlausaldaja, kuid hageja peab ikkagi tõendama (suure tõenäosusega eksperdi arvamusega), et võlgniku pankroti põhjuseks on raske juhtimisviga. Pankrotimenetlus on kestnud neli aastat, mis on piisav aeg, et teha kindlaks kõik tähtsust omavad asjaolud, esitada kõik vajalikud hagid ja saada kriminaalkohtu lahendid. Halduri kõige tõsisemad kahtlused (mis tingisid kriminaalmenetluse avalduste esitamise) ei leidnud kinnitust (kriminaalmenetlused on lõpetatud). Halduri väidete kohaselt käimasolev kriminaalmenetlus on perspektiivitu: selleks, et tuvastada raamatupidamisnõuete rikkumist ja/või pankrotiavalduse kuritegelikku esitamata jätmist on vaja teha mitmeid eriteadmisi nõudvaid toiminguid (finants-tehnilised, finantsehituslikud ekspertiisid), mida haldur ega ükski võlausaldaja rahastada ei kavatse; 4) kinnitavad A. Simonenok ja G. Kuzmina, et pole rikkunud ühtegi seaduse sätet selliselt, et võiks rääkida kuriteo või raske juhtimisvea tunnustest nende tegevuses. Üldteada on asjaolu, et suur osa pankrottidest 2008-2012 oli põhjustatud 2008. a finantskriisist, mida ei osanud ette näha ükski hoolas ettevõtja. A. Simonenok ja G. Kuzmina on valmis rahastama erapooletute ekspertiiside läbiviimist enda rehabiliteerimise eesmärgil isegi siis, kui selle saavutamiseks on vaja maakohtu 09.07.2014 määrus tühistada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.TÜ IMPOST (pankrotis) pankrotihaldur T. Eipre vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on pankrotihaldur lõpparuande p-des X ja XI märkinud, et perioodil 30.09.2010 kuni 17.12.2010 Accounting Audiitorbüroo OÜ audiitori Peep Parmaksoni läbiviidud erikontrolli ning halduri poolt võlgniku raamatupidamis-ja muude dokumentide uurimise käigus selgus, et võlgniku juhatus tegi äriühingule kahjulikke tehinguid veidi enne tema suhtes pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja poolt, st sõlmis kahjulikke lepinguid, võõrandas vara alla turuhinna ja endaga seotud isikutele, andis välja alusetuid ja äriühingule kahjulikke garantiisid (olukorras, kui puudus majandustegevus ja müügitulu), arvestas ning maksis välja töötajatele palka, tasusid juhatuse ja nõukogu liikmetele ning dividende juhatuse liikmele A. Simonenokile. Võlgniku juhatuse liikmete A. Simonenoki ja G. Kuzmina tegevuses esinevad KarS §-s 3811 nimetatud teo tunnused ehk raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine ning

sellega raamatupidamiskohustuslase (võlgniku) varalisest seisundist ülevaate saamise oluline raskendamine. Samuti võivad võlgniku juhatuse liikmete A. Simonenoki ja G. Kuzmina tegevuses esineda KarS § 385 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tegude tunnused ehk juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamine või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine ja sellega kaasnenud valevande andmine. Ühtlasi võivad võlgniku juhatuse liikmete A. Simonenoki ja G. Kuzmina tegevuses esineda KarS §-s 3851 nimetatud teo tunnused, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Nimetatud kahtlustuste kohta esitas haldur Viru Ringkonnaprokuratuurile 10.08.2010 kuriteokaebuse ja 03.02.2011 kuriteokaebuse täienduse. Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.05.2013 määrusega on lõpetatud kriminaalasjas nr 10740000171 menetlus. Pooleli on menetlus kriminaalasjas nr 10740000186, mis on algatatud G. Kuzmina ja A. Simonenoki suhtes KarS § 3851 järgi. Kriminaalasja nr 11740000025, mis algatati seoses sellega, et G. Kuzmina ja A. Simonenoki tegevuses esinevad KarS §-s 3811 nimetatud teo tunnused, materjalid on edastatud kriminaalasja nr 10740000186 juurde ühtses menetluses kohtueelse uurimise teostamiseks. Kohus asus eeltoodut arvestades põhjendatult seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud võlgniku raske juhtimisveaga; 2) on võlgniku pankrotitoimkond kinnitanud, et on tutvunud lõpparuandega ning nõustub lõpparuande esitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega. Toimkond nõustus sellega, et täiendavaid hagisid ja nõudeid võlgniku juhatuse liikmete vastu ei esitata üksnes seetõttu, et pankrotimenetluses puuduvad vahendid hagide esitamise finantseerimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6.Määruskaebuses esitatud põhjendustest nähtuvalt vaidlustatakse maakohtu määruse resolutsiooni p 3, mille kohaselt TÜ IMPOST (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga.
7.PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt PankrS § 163 Ig-le 5 pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis PankrS § 163 lg 5 kohaselt peab kohus seda pankrotimenetluse lõpetamise määruses märkima ning seda sõltumata sellest, kas haldur on seda lõpparuandes märkinud või mitte. Käesoleval juhul on haldur lõpparuandes märkinud, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga ning määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ebaõige. TÜ § 55 lg 6 sätestab, et kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühistu nimel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Haldur on nimetatud pankrotimenetluse sättele lõpparuandes tuginenud (V kd, t.l 67 pöördel). Samuti nähtub lõpparuandest (V kd, tl 68), et TÜ § 55 lg-s 6 sätestatud kohustuse

mittetäitmisega panid võlgniku juhatuse liikmed A. Simonenok ja G. Kuzmina toime KarS §-s 3851 ettenähtud süüteo (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Lõpparuandest nähtub ka see, et kriminaalmenetlus A. Simonenoki ja G. Kuzmina suhtes KarS § 3851 järgi on käesoleval hetkel pooleli ning kohtueelset uurimist teostatakse A. Simonenoki ja G. Kuzmina suhtes ka KarS §-s 3811 nimetatud teo tunnustel. Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud see väide, et maakohtu määruses puuduvad viited tõenditele, millised kinnitaksid raske juhtimisvea toimepanemist võlgnike juhatuse liikmete poolt. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust maakohtu määruse tühistamiseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 15.06.2010 määrusest, millega kuulutati välja TÜ IMPOST pankrot, nähtub, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Accounting Audiitorbüroo OÜ vandeaudiitori P. Parmaksoni aruandest TÜ IMPOST (pankrotis) erikontrolli kohta (IV kd, t.l 111-114) nähtub muu hulgas, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu 2009. a lõpuks. 2010. a ei ole tehtud pankadest ühtegi ülekannet. Juhtkond ei teinud 2010. a midagi, et läbi majandustegevuse püüda võlausaldajate nõudeid rahuldada, vaid vastupidi - tegevuse puudumise olukorras tekitati suurel hulgal lisakulusid, sealhulgas arvestades ja makstes endale tasu. Haldur on nimetatud vandeaudiitori seisukohale lõpparuandes tuginenud ning vandeaudiitori järeldused kinnitavad üheselt, et võlgniku juhatuse liikmed rikkusid raskest hooletusest TÜ § 55 lg-s 6 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus leiab, et juhatuse liikmete poolt TÜ § 55 lg-s 6 sätestatud kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Määruskaebuse esitajate väide, et TÜ § 55 lg-s 6 sätestatud kohustuse rikkumist tingis 2008. a finantskriis, ei ole põhjendatud. Riigikohus on 07.12.2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 märkinud, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on pankrotiseaduse mõistes raskeks juhtimisveaks.

8.PankrS § 163 lg 5 ei nõua, et kohus peab lõpparuande kinnitamisel konkreetselt märkima isikud, kes vastutavad raske juhtimisveaga tekitatud kahju eest. Raske juhtimisvea märkimine lõpparuande kinnitamisel on üksnes eelduseks halduri poolt kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Otsustamaks seda, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, ei ole kohus seotud käimasoleva kriminaalmenetlusega. Määruskaebuse esitajate väide, et kriminaalmenetlus on perspektiivitu, on paljasõnaline. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks asjaolu, kas võlgniku pankrotitoimkonna liikmed on nõus rahastama halduri poolt võlgniku juhatuse liikmete vastu esitatavaid kahju hüvitamise nõudeid või mitte.
9.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus-TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt A. Simonenoki ja G. Kuzmina kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.