Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 08.03.2010.a esitas Aktsiaselts NARVA GEM pankrotiavalduse Tulundusühistu IMPOST pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud 27.01.2009.a ja 27.03.2009.a töövõtulepingud. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on 1 228 828, 10 krooni. Viru Maakohtu 18.03.2010.a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse. Viru Maakohtu 05.05.2010.a määrusega määrati Tulundusühistu IMPOST ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Ajutist pankrotihaldurit kohustati esitama kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 31.05.2010.a. 04.06.2010.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt:

III VARAD

AS-is Swedbank omab võlgnik - arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 13.05.2010.a. on 0 (null) EEK. Konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping. Kontole on seatud arestid kohtutäiturite Krista Järvet ́i ja Terje Taapis ́e aktide ning Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Konto käsutamise õigust omavad: A S, G K, S J (isikukood XXX), L P. Konto arestitud 10.05.2010 seisuga, sundtäitmine peatatud. Konto väljavõttest nähtub, et juhatuse liige G K on teostanud alates 15.06.2007 kuni 13.03.2008 (kord kuus, augustis 2007 isegi kaks korda) sularaha väljamakseid kogusummas 327 ́200 2(8)

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

krooni. Seletuses on märgitud tähtede ja numbrite kombinatsioonid, mis võivad olla kassa orderite numbrid, kuid kuna võlgnik ei esitanud haldurile kassaraamatut, et ole hetkel võimalik kindlaks teha, kas võlgniku raamatupidamises on kuludokumente välja võetud summa ulatuses või mitte. AS-is SEB Pank omab võlgnik - arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 24.05.2010.a. on 23,76 EEK. Konto väljavõttest nähtub, et kontot kasutati väga harva, alates 23.03.2009 kontol liikumised puuduvad. Arvelduskonto allkirjaõiguslik isik oli G K (isikukood XXX). Konto arestitud 10.05.2010.a. Arvelduskonto eelnevalt arestitud kohtutäiturite Terje Tšapis, Krista Järvet ning Maksu- ja Tolliamet ́i poolt. Kohustused panga ees puuduvad. Teenuslepinguid ASiga SEB Pank sõlmitud ei ole. Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik - arvelduskontot nr XXX, mille saldo 20.05.2010.a. seisuga on 1,48 EEK. Konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping. Nimetatud konto kasutusõigust omasid G K (isikukood XXX), L P, S J (isikukood XXX) ja I M (isikukood XXX). Nimetatud konto oli arestitud 10.05.2010.a. seoses pankrotimenetluse algatamisega. Konto väljavõttest nähtub, et juhatuse liige G K on teostanud üks kord 14.06.2007 ning alates 15.04.2008 kuni 31.12.2009.a. igakuiselt (kord või isegi kaks korda kuus) sularaha väljamakseid kogusummas 1 194 000 krooni. Seletuses on märgitud „deebet sularaha“ või „sularaha väljamakse“. Konto kasutusõigust omanud S J võttis välja juunis, juulis 2008.a. ning mail, augustis ja oktoobris 2009 sularaha kokku summas 135 000 krooni. Selgitused on märgitud samad – „deebet sularaha“ ja „sularaha väljamakse“. Kuna võlgnik ei esitanud haldurile kassaraamatut, et ole hetkel võimalik kindlaks teha, kas võlgniku raamatupidamises on kuludokumente välja võetud summa ulatuses või mitte. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on kassa jääk 8 ́641,55 krooni. Kassa asub Narvas, aadressil XXX (võlgniku kontoris), vastutav isik on G K. Kassa jääk ei olnud veel ajutisele haldurile üle antud. Nõuded, ettemaksed, varud Võlgniku poolt haldurile esitatud raamatupidamisbilansi (seisuga 31.12.2009) kohaselt, moodustavad nõuded ostjate vastu 2 ́378 ́667 krooni, nõuded sidusettevõtjate vastu – 183 ́919 krooni, ning muud lühiajalised nõuded – 62 ́771 krooni. Kuna võlgnik ei esitanud haldurile debitoorsete võlgnike ega võlgu olevate sidusettevõtete nimekirja, ei saa haldur hetkel hinnata, kui tõenäoline oleks debitoorsete nõuete sissenõudmine. Seega, ei ole haldur hetkel nõudeid ostjate ja sidusettevõtete vastu varana arvestanud. Eelpool nimetatud võlgniku bilansi kohaselt moodustavad võlgniku varud – tooraine ja materjal – 5 ́507 krooni. Kuna olemasolevate materjalide ja toorainete nimekirja ei ole võlgnik esitanud, ei saa haldur hetkel määrata varude potentsiaalset turuväärtust ning seega ei ole varusid hetkel varana arvestanud. Võlgniku Tulundusühistu Impost 2008.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt, äriühinguga enne ja/või praegu seotud äriühingud on: 1) OÜ Travel Balt – võlgniku TÜH Impost osamaks moodustas 4 ́991 ́000 EEK, alates 10.02.2010.a. kuulub antud osamaks OÜ-le Impost Pluss (registrikood 11879047).

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

esimesele järjekohale on kantud kehtiv hüpoteek summas 1 ́200 ́000,00 krooni Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Teisele järjekohale on kantud kehtiv kohtulik hüpoteek summas 500 ́000,00 krooni Jõhvi Kaubakeskuse AS (registrikood 10268844) kasuks. Hoone (XXX) asub Narva kesklinnas, see on 12-korruseline. Ajutine haldur hindab võlgnikule kuuluva korteriomandi võimalikuks turuhinnaks 273,40 krooni/m2 * 2 ́350 m2 = 642 ́490 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, annab võlgnik rendile ruume aadressil Puškini 20-39, Narva, kogupindalaga 109,4 m2. Rentnik on OÜ Metallitest, rendimaks on 131,30 krooni, lisaks tasub üürnik kommunaalmaksed. Võlgniku nimele seisuga 21.05.2010.a. registreeritud sõidukid: 1) Mercedes-Benz 814 furgoon, kategooria N2, esmase registreeringu aasta 1988, mootori tüüp – diisel, töömaht 5958 cm3, võimsus 100 kW, värv - beež. Registreerimismärk XXX, VIN-kood WDB67401215402440. Haldur hindab sõiduki võimalikuks turuhinnaks 25 ́000 krooni. 2) Mercedes-Benz 1117 madel, kategooria N2, esmase registreeringu aasta 1991, mootori tüüp – diisel, töömaht 5958 cm3, võimsus 125 kW, värv - punane. Registreerimismärk XXX, VIN-kood WDB67601315587882. Haldur hindab hetkel selle võimalikuks turuhinnaks u. 80 ́000 krooni. 3) Land Rover Defender universaal, kategooria M1G, esmase registreeringu aasta 2003, mootori tüüp – diisel, töömaht 2495 cm3, võimsus 90 kW, värv roheline. Registreerimismärk XXX, VIN-kood SALLDHM583A649843. Haldur hindab hetkel selle võimalikuks turuhinnaks u. 80 ́000 krooni. 4) Ekskavaator JCB, kategooria LM, tüüp ja kaubandusliik 1CX, esmase registreeringu aasta 2002, mootori tüüp – diisel, töömaht 2200 cm3, võimsus 34 kW, värv - kollane. Registreerimismärk XXX, VIN-kood SLP1CXSB2E0807922. Haldur hindab hetkel selle võimalikuks turuhinnaks u. 100 ́000 krooni. 5) Kraana ZIL, kategooria N3, tüüp ja kaubandusliik 133 GJA (KS-3575A), esmase registreeringu aasta 1988, mootori tüüp – diisel, töömaht 10 ́850 cm3, võimsus 154 kW, värv - sinine. Registreerimismärk XXX, VIN-kood 124732. Haldur hindab hetkel selle võimalikuks turuhinnaks u. 2 ́000 krooni. Kõikidele eelpool loetletud sõidukitele on 15.02.2010.a. seatud käsutamise piirangud Narva kohtutäitur Krista Järvet ́i taotlusel (täiteasjas nr 167/2010/34). Võlgniku vastutavas kasutuses olev sõiduk: 1) Ekskavaator CATERPILLAR, kategooria LM, tüüp ja kaubandusliik 432E, esmase registreeringu aasta 2006, mootori tüüp – diisel, töömaht 4400 cm3, võimsus 66 kW, värv - kollane.Registreerimismärk XXX. Omanik on AS Swedbank Liising. Maanteeameti poolt saadud registriandmetest nähtuvalt, võõrandas võlgnik TÜH Impost sellel aastal kaks sõidukit: a) 18.01.2010.a. kanti registrisse andmed MAZ kraana omanikuvahetuse kohta. Kraana kategooria on N3, tüüp ja kaubandusliik 5337 (KS-3577-2), esmase registreeringu aasta 1988. Registreerimismärk XXX. Uus omanik on OÜ Patruul. b) 11.02.2010.a. kanti registrisse andmed Citroen Jumper mahtuniversaal ́i omanikuvahetuse kohta. Citroen Jumper mahtuniversaal, kategooria on M1, esmase registreeringu aasta 2002. Registreerimismärk XXX. Uus omanik on võlgnikuga seotud äriühing OÜ Impost Pluss. Sõiduki kasutajana on hetkel sisse kantud ka võlgniku TÜH Impost juhatuse liige A S. Aruande koostamise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolev võlgniku vara moodustab kokku 1 ́360 ́462, 65 krooni.

IV KOHUSTUSED

Võlgniku bilansi (seisuga 31.12.2009) kohaselt, moodustasid seisuga 31.12.2009.a. võlgniku lühiajalised kohustused kokku 8 ́071 ́166 krooni, millest: - võlad töövõtjatele moodustasid 598 ́219 krooni; - muud lühiajalised võlad (täpsem info puudub) moodustasid 5 ́155 krooni; võlad tarnijatele (kreeditoride nimekirja pole võlgnik haldurile esitanud) moodustasid 4 ́360 ́233 krooni; - kohustused lühiajaliste laenude osas moodustasid 1 ́825 ́422 krooni; lühiajalised kohustused kapitalirendi tagasimaksete osas moodustasid 249 ́444 krooni; pikaajalised kapitalirendilepingust tulenevad kohustused moodustasid 200 ́232 krooni. Maksuja Tolliameti maksude saldo päringu vastuse kohaselt on võlgnikul seisuga 01.06.2010.a. maksuvõlg 1 ́073 ́944 krooni, millele lisandub sama kuupäeva seisuga maksusummadelt 4(8)

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

arvutatud arvestuslik intress 69 ́553,16 krooni. Kokku 1 ́143 ́497,16 krooni. Võlausaldaja Sampo Pank teatas ajutisele haldurile, et TÜH Impost on sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenulepingu nr AL-130509IM, nimetatud lepingust tulenev kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees seisuga 20.05.2010.a. on 20 ́775.84 EUR (ekvivalent 325 ́071,26 EEK). TÜH Impost on samuti sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga käenduslepingu nr KÄ290307TR maksimumsummas 447 ́381,54 EUR, millega käendab OÜ Travel Balt (registrikood 10972649) laenulepingust KL-290307TR tulenevaid kohustusi Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Kokku on võlgnikul ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt rahalisi kohustusi vähemalt summas 9 ́498 ́781,15 krooni. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta Arvestades, et võlgnikul on vara kokku maksimaalselt 1 ́360 ́462,65 krooni, kohustusi on aga vähemalt 9 ́498 ́781,15 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Kuna võlgnik ei esitanud haldurile praktiliselt mitte mingeid raamatupidamisdokumente, peale pooleaasta vanuse bilansi ja kasumiaruannet) ega lepinguid, ei saa haldur hetkel hinnata, mis oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ning millal maksejõuetus täpsemalt tekkis. See selgub peale võlgniku raamatupidamis- ja muude dokumentidega tutvumist ning nende analüüsi teostamist. Oma 2009.a. majandusaasta tegevusaruandes nendib võlgnik aga ise seda, et 2009.a. oli riigis „raske majandusolukord ja finantseerimisraskused. Ida-Virumaa ehitusturul alustasid oma tegevust ehitusfirmad teistest maakondadest ja linnadest (Tallinnast, Tartust)“ ning „/.../seoses sellega konkurents läks ägedamaks. Ülalmainitud põhjuste pärast TÜ-l impost olid negatiivsed majandustulemused aastal 2009“. Peamised finantssuhtarvud nii 2008 kui 2009 aastal olid negatiivsed, tendentsiga langusele. Müügitulu vähenes 28,6 miljonist kroonist 2008. aastal 16,6 miljoni kroonini 2009 aastal; tulu langes 42,1 % võrra. Kahjum suurenes 2,8 miljonist kroonist 2008. aastal 5,3 miljoni kroonini 2009. aastal. Tulundusühistu omakapital oli seisuga 31.12.2009.a. negatiivne ning moodustas 788 ́254 krooni. Võlgniku poolt haldurile esitatud kasumiaruande kohaselt (skeem 1, perioodi eest 01.01.2010 – 05.05.2010) moodustas äriühingu kahjum 2010.a. viie kuu eest 1 ́644 ́518 krooni. Tulundusühistuseaduse (edaspidi: TÜS) § 40 lg 3 p 1 kohaselt kutsub tulundusühistu juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku oma äranägemise järgi. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, et ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist. Tulundusühistu Impost on piiratud vastutusega, 4.08.2009.a. seisuga redaktsiooni põhikirjas ei ole sätestatud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, ega ühistu liikmete lisavastutust. Põhikirja punkti 15.1 kohaselt, majandusaasta kahjum kaetakse üldkoosoleku otsuse alusel reservkapitalist, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Ajutisel pankrotihalduril ei ole hetkel infot selle kohta, kas tulundusühistu üldkoosolek otsustas peale eelpool nimetatud olukorra ilmnemist abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks, osakapitali vähendamise või ühistu lõpetamise. Võlgniku pankrotiavaldust pole võlgniku juhatus seni ajani kohtule esitanud. TÜS § 55 lg 6 kohaselt, kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse. Seega, võivad antud juhul halduri hinnangul esineda KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikmete A S ja G K poolt. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine hetkel KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Samas, edasise pankrotimenetluse ning raamatupidamisdokumentide kontrollimise käigus võivad ilmneda juhatuse liikme rasked juhtimisvead ja/või KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused 5(8)

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni põhjal ei ole hetkel võimalik kindlaks teha, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. See selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus ning peale tutvumist võlgniku raamatupidamis- ja muude dokumentidega. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul käesoleva hetke seisuga kohustusi summas 9 498 781, 15 krooni ja vara väärtus on 1 360 462, 65 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulundusühistuseaduse (edaspidi: TÜS) § 3 kohaselt ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 187 lg 1 ja TÜS § 631 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TÜS § 631 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu ja (või) raske juhtimisviga. Kohus leiab arvestades ajutise halduri aruandes äratoodut, et antud juhul võib 6(8)

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

tõenäoliselt olla tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega (tulundusühingu vara väärkasutamine, tehingu tegemine enda huvides) äriühingu juhatuse liikme G K poolt, mille tagajärjel on võlgnikule tekitatud kahju. Eelkõige võib see väljenduda igakuiste väljamaksete tegemises alates 2007.a kuni 2009.a lõpuni kogusummas üle 1, 5 miljoni krooni, millised väljamaksed on tehtud mh. ka ajal mil võlgniku kahjum suurenes pea kaks korda ja omakapital oli negatiivne. Samuti on võlgnikule kuuluvalt pangakontolt S J poolt välja võetud sularaha kokku summas 135 000 krooni. Raamatupidamisdokumente ajutisele haldurile eelnimetatud väljamaksete kohta esitatud ei ole. Samuti pole ajutisele haldurile juhatuse liikmete poolt esitatud muid vajaminevaid andmeid. TÜS § 55 lg 6 kohaselt, kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse. Kohus nõustub ajutise halduriga ka selles osas, et võivad esineda KarS § 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikmete A S ja G K poolt. Samuti võib olla tegemist KarS § 381 sätestatud kuriteo tunnustega. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Terje Eipre. Kohus leiab, et Terje Eipre on sobiv isik pankrotihalduriks. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 87 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-10-10822 Viru Maakohtu 15.06.2010 pankrotimäärus

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 18 töötunni eest 27 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 3832 krooni (lisanduvad seaduses sätestatud maksud) väljamõistmiseks võlgnikult. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutise halduri tasu ning kulutuste hüvitis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Ajutise halduri poolt näidatud ajakulu on põhjendatud ja tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tunnitasu ülemmäära.

Tamara Šabarova Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.