lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-2411/49

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-2411/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 14Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulTsÜS § 118 lg 1Volituse andmineTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-2411/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.20152-14-2411/54Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( T ÄI EN D A V O TS U S )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. november 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

19. detsember 2014. a

Tsiviilasja number

2-14-2411

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX vastu 605 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 246,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Toodu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27. oktoobril 2014, millel osalesid hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann ja kostja Vambola Vardja

RESOLUTSIOON

Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu 16. novembri 2013. aasta arve nr 1 alusel 605 euro ja viivise tasumise nõudes rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 1018 lg 2Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 824Reisijaveoleping
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
VÕS § 99 lg 1Tellimata asja saatmine, teenuse osutamine ja muu soorituse tegemine

2-14-2411 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1.XXXOÜ (hageja) esitas 17. jaanuaril 2014 kohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja 605 eurot ja viivis.
2.Kohus võttis hagiavalduse 28. jaanuari 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused, sh käekirjaekspertiisi taotluse, mille kohus rahuldas.
3.Kohus selgitas 2. oktoobri 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.
4.Kohus kuulas pooled ära 27. oktoobri 2014 kohtuistungil, samal istungil kuulas kohus üle ka tunnistaja XXX(edaspidi „tunnistaja”).
5.Kohus tegi 14. novembril 2014 avalikult teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas 20. novembril 2014 kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

6.Hageja nõuab kostjalt 16. novembri 2013. aasta arve nr 1 alusel 605 euro (põhinõue) ja viivise tasumist. Hagiavalduses nõudis hageja viivist 90,60 eurot ja alates 17. jaanuarist 2014 edasiulatuvalt 1,51 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluses taotles hageja teise võimalusena viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja väitel sõlmisid pooled reisijaveolepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale lennupileti, aga kostja jättis pileti eest hagejale tasumata. Hageja nõuab hagiga pileti eest maksmist ja lisaks viivist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
7.Kostja vaidleb hagile vastu, sest ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja tellis edasitagasi lennu XXXOÜ-lt (edaspidi „XXX”), keda esindas tunnistaja. Mõlemal suunal lennu eest tasuti selle tellimisel ja tunnistaja garanteeris muu hulgas tagasilennu tõrgeteta toimimise. Kuna tegelikult oli tagasilennul tõrkeid, siis pöördus kostja tunnistaja poole, kes korraldas uue lennu algse asemel. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2 (5)

2-14-2411

8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
9.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − kostja pöördus 2013. aasta juulis tunnistaja poole sooviga tellida lennupiletid LõunaAmeerikasse ning tunnistaja edastas kostjale pakkumused reisiaegade ja hindade kohta (I kd tl 27–30, 61–63, 68, 120 ja II kd 20, 25–27), samuti kostja nimele väljastatud broneeringu nr 2CGLCT (I kd tl 30–32, 69–72, 117–119, 140–142 (kohtu kinnitatud ärakiri originaalist) ja II kd 22–24, tõlge II kd tl 29–30, edaspidi „broneering”) ning Lääne Kinnisvara OÜ nimele XXX arve nr 1725 summas 659 eurot selgitusega „Lennupiletid” (I kd tl 64–65). Broneeringu kohaselt oli muu hulgas broneeritud lend Buenos Airesest Tallinna 16. novembriks 2013. Eelviidatud arve on tasutud (I kd tl 66) ja kostja on arve saaja juhatuse liige (I kd tl 67); − tunnistaja märkis kostja soovil broneeringu esilehe ülaserva oma kinnituse (I kd tl 117 ja 140 (kohtu kinnitatud ärakiri originaalist)); − tunnistaja saatis XXX e-posti aadressilt kostjale 15. oktoobril 2014 pardakaardi broneeringus kajastatud järgmise päeva lennule Tallinnast Buenos Airesesse (I kd tl 74–77, 93 ja II kd tl 11–15); − alates 2013. aasta novembrist ilmnes XXX klientide rahulolematus ja hakati esitama pretensioone seoses broneeritud ja makstud piletite väljastamata jätmise tõttu (I kd tl 123–126); − kostja pöördus 15. novembril 2013 tunnistaja kui XXX esindaja poole sooviga, et tunnistaja kõrvaldaks tagasilennul ilmnenud takistuse, sest senine tagasilennu broneering oli tühistatud (I kd tl 73, 78–79, 138, 159–160); − tunnistaja korraldas XXX e-posti aadressi kaudu kostjale lennupileti saatmise hageja vahendusel reisile 16. novembriks 2013 Buenos Airesest Amsterdami (I dk tl 9–11, 80–83 ja II kd 16–19, tõlge II kd tl 31–34); − reisi päeval, st 16. novembril 2013 koostas hageja kostjale arve nr 1 summas 605 eurot (I kd tl 12); − pooled pidasid seejärel kirjavahetust, milles hageja nõudis arve tasumist, kostja sellest aga keeldus samadel alustel nagu käesolevas vaidluses (I kd tl 13–29, 84, 122).
11.Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väidab esimese võimalusena, et pooled sõlmisid reisijaveolepingu, mille puhul (veo)tasu maksmise kohustus tuleneks VÕS § 824 lg-st 1. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas reisjaveoteenust lennates
16.novembril 2013 Buenos Airesest Amsterdami, aga pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kelle kui lennupiletite müüja või vahendaja poole pöördus kostja pileti saamiseks ja kellelt ta pileti ostis. Kuna hageja väidab, et pooled on lepingu sõlminud, siis tuli tal TsMS § 230 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi tõendada lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste vahetamine. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide pooltevahelise lepingu sõlmimisest tõendamist leidnud. Hinnates tõendeid nende koosmõjus (eelkõige eelmise punkti esimeses kolmes, samuti viiendas ja kuuendas taandes viidatud kirja- ja sõnumivahetus ning tunnistaja ütlused (II kd tl 61)) tuvastab kohus, et kostja suhtles tunnistajaga kui XXX esindajaga. Kostjale ei pidanud olema arusaadav, et tunnistaja tegutseb nüüd hageja esindajana ja et kostja 15. novembri 2014 pöördumist võiks käsitleda hagejale tehtud tahteavaldusena. Kohtu jaoks ei ole usutav 3 (5)

2-14-2411 tunnistaja väide, et ta seletas kostjale oma tegutsemist hageja nimel, sest ükski teine tõend seda ei kinnita. Tunnistaja ja kostja sõnumivahetusest ning 15. novembri 2014 lennupileti saatmisest XXX e-posti aadressi kaudu järeldub endiselt tegutsemine XXX nimel või siis tunnistaja endale võetud kohustuse täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada. Nimetatud väljendamisega peab olema hõlmatud ka tahteavalduse tegija tahe teha avaldus kindlale isikule. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks väljendanud tahet tellida reisijaveoteenust hagejalt.

12.Vaatamata tõsiasjale, et piletite eest tasus algselt kostja juhitav äriühing, peab kohus võimalikuks, et kostja tegutses lennupileteid ostes (ja muutes) tarbijana. Praegu kehtivas õiguses sätestab VÕS § 141 lg 1 p 1, et enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist tuleb selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks teha andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber. Kohus leiab, et sama sisuga kohustus tulenes ettevõtjale ka juba varem VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 ning TsÜS § 118 lg-st 1. Selleks, et tunnistaja saanuks sõlmida lepingu hageja nimel, tuleb TsÜS § 118 alusel hinnata kas talle oli selleks antud volitus. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 11 neljas lõik, ja selles viidatud 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12, p 12). Eelkõige tarbijast teise lepingupoole puhul tuleneb eelnevast, et talle peab olema mõistlikult arusaadav, kelle nimel võimalik esindaja tegutseb. Kostja ja tunnistaja varasema suhtlemise ning 15. novembri 2013 sõnumite ja e-kirjade järgi ei ole võimalik tuvastada, et tunnistaja suhtles kostjaga hageja esindajana või vähemalt et selline esindus pidi olema kostjale mõistlikult usutav.
13.Hageja tugineb alternatiivselt alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise sätetele. Ka neil alustel ei ole nõue põhjendatud. VÕS § 99 lg 1 nägi enne 13. juunit 2014 kehtinud sõnastuses ette, et majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks. Viidatud sätte järgi ei saa tarbija vastu teenuse väidetav osutaja esitada nõuet ka lepinguvälisel alusel, sh alusetu rikastumise alusel, sest see oleks vastuolus VÕS § 99 lg 1 eesmärgiga. Lisaks on nõue käsundita asjaajamise alusel välistatud VÕS § 1018 lg 2 tõttu. Alusetult rikastumise nõuet kohtu hinnangul hagejal kostja vastu ei ole, sest täitmata on VÕS § 1028 lg 1 eeldus: hageja ei ole kostjale midagi üle andnud. Vaidlusaluse lennupileti edastas kostjale tunnistaja, kes kasutas selleks XXX e-posti aadressi. Kostja reisikaaslase e-kirjast ja tunnistaja vastusest (I kd tl 121 ja II kd tl 28) järeldab kohus, et enne väljalendu 2013. aasta oktoobris olid juba ilmnenud teatavad probleemid XXX kohustuste täitmisel. Seega on kohtu jaoks usutav ja tõenditega kooskõlas kostja väide, et ta soovis enne reisile asumist tunnistaja kinnitust kõigi ostetud piletite, st kogu broneeringul kajastatud reisiteenuse kohta. Käekirjaekspert tuvastas, et broneeringule käsitsi kirjutatud tekstist on lõik tunnistaja nime ja isikukoodiga koos sõnadega „garanteerin piletite” ning kuupäevaga kirjutatud tunnistaja poolt; tekstid „24h varem ja 48h varem KLM lehel – prindi” kostja poolt ning ülejäänud käsikirjalist juurdekirjutust ei ole teinud kostja ja tõenäoliselt ka mitte tunnistaja (I kd tl 191–199). Tunnistaja märgitu ning kostja ja tunnistaja vahelise kirjavahetuse põhjal tuvastab kohus, et tunnistaja kohustus tagama broneeringul märgitud kõigi teenuste osutamise kostjale, sh tagasilennu piletid. Käesoleva asja lahendamisel ei ole

4 (5)

2-14-2411 oluline, kas tegemist oli käenduse või kohustusega ühinemisega, vaid piisav on tuvastada, et tunnistaja oli võtnud endale kohustuse. Kirjeldatud tunnistaja kohustuse täitmine toimus kohtu hinnangul 15. novembri 2013 lennupileti kostjale saatmisega. Seega ei andnud hageja kostjale midagi üle ja kostja ei rikastunud alusetult, samuti puudus hagejal tahe tegutseda kostja kasuks.

14.Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud lepingulisel ega lepinguvälisel alusel, siis jääb põhinõue rahuldamata.
15.Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja põhinõuet, järelikult ei ole kostja hageja ees viivituses rahalise kohustuse täitmisega ja ka viivise nõue jääb rahuldamata.
16.Kohus märgib tõendite kohta üldiselt, et toimikus on küll korduvad sama ja sarnase sisuga e-kirjad, aga kohus peab nende kordumist käesoleval juhul põhjendatuks. Esiteks on e-kirju teatava erinevuse esitanud mõlemad pooled, mis tervikuna võimaldas kohtul tuvastada nii kirjade saatmise kui ka kättesaamise. Teiseks ei olnud algselt esitatud osade e-kirjade väljatrükkidest võimalik tuvastada, millist domeeninime sisaldavat e-posti aadressi on tunnistaja kostjaga suheldes kasutanud. Seetõttu uuris kohus täiendavalt e-kirju ja nende väljatrükke, mis võimaldasid tuvastada viidatud suhtlemisel kasutatud e-posti aadressis sisalduva domeeninime. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel siiski arvestamata kostja ja tunnistaja oluliselt varasemad e-kirjad (I kd tl 94–99), sest neist ei nähtu käesoleva asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
17.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 1 246,75 eurot. Tsiviilasja hinda maakohtus ei mõjuta väiksema määraga alternatiivse viivise nõude esitamine maakohtu menetluse ajal.
18.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
19.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidluse lahendamisel kohaldatud õigusnormide tõlgendamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi ja kohus järgis senist kohtupraktikat. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ja apellatsioonikohtu lahend ei ole maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Arvestades vaidluse ulatust ei ole selle lahendamine mitmes kohtuastmes maakohtu hinnangul põhjendatud.
20.Vastuseks hageja 20. novembri 2014 apellatsiooniteate etteheitele märgib kohus, et hageja on ebaõigesti lähtunud enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS sõnastusest. Kehtiva TsMS § 444 lg 4 teise lause kohaselt täiendab kohus otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Hageja esitas teate tähtaegselt. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja