19.12.2014.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-13-10296
Tsiviilasi
OÜ Hansamets hagi OÜ Euromets vastu 15 053,21 euro nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Hansamets (reg. kood 11051584; asukoht Kiivitaja 5a, Piira küla, Vinni vald 46607) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Janek Kronberg Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Kostja: OÜ EuroMets (endine ärinimi OÜ Hansamets Grupp) (reg. kood 12294633; asukoht Kiviku, Ojaküla küla, Kunda linn 44020) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Mark Noormets Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg
Hagi hind
15 053,21 eurot
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Menetluse käik ja hageja nõue:
1.04.03.2013.a. esitas OÜ Hansamets hagi OÜ Euromets (end. OÜ Hansamets Grupp) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt metsalõikuse- ja metsamaterjali väljavedamise teenust. Hageja teostas tellitud tööd nõuetekohaselt ja kokkulepitud ajaks ning esitas kostjale selle kohta arve nr 130059 maksetähtajaga 19.02.2013.a. Hageja poolt osutatud tööde maksumuseks oli 30 053,21 eurot. 21.11.2012.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 15 000.- eurot; hageja kohustus summa tagastama hiljemalt 28.03.2013.a., tasaarvestatuna hageja poolt väljastatud arvete summadega hageja poolt teostatud metsatehnika teenuste eest. 14.02.2013.a. väljastas hageja kostjale arve, milles oli tehtud vastav tasaarvestus, arve kohaselt kuulus kostja poolt hagejale tasumisele 15 053,21 eurot, maksetähtajaga 19.02.2013.a. Hagiavaldusele oli lisatud arve nr 130059, 21.11.2012.a. sõlmitud laenuleping, kostja vastused hageja nõudele, kinnitusraamatu väljavõte.
2.Viru Maakohtu 19.03.2013.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning arestis kostja nimele kuuluva sõiduki Volkswagen Touareg (reg.nr 122BHB) ja seadis käsutuskeelu hageja kasuks.
3.Hageja endine juhatuse liige ja käesoleval ajal kostja juhatuse liige asutas 30.05.2012.a. äriühingu OÜ Hansamets Grupp. Selle toiminguga rikkus juhatuse liige konkurentsikeeldu. Antud toimingust muutus hageja majandustegevus kahjumlikuks, kuna juhatuse liige asus tegevust ümbersuunama uuele ettevõttele ja sealhulgas tehingud, mis olid äriühingute vahel teostatud alla turuväärtuse ning tegutsedes huvide konfliktis, olid tehtud osanike teadmata kahjumlikud tehingud hageja põhivaraga juhatuse liikme asutatud äriühingu kasuks. Kuna juhatuse liikmel kadus tahe tegutseda hageja kasuks lojaalselt ja kohase hoolega, langetati otsus M. Noormetsa lahkumise kohta hageja liikmeskonnast. Tänaseks on seadusliku esindaja tegevusest hagejale tulenevad kahjud osaliselt kindlaks tehtud ning kostja soovib eraldi menetluses esitada nõuded endise juhatuse liikme M. Noormetsa vastu. Näiteks olulise kahjuna on käsitletav, et juhatuse liikme kohustuste täitmise lõpetamisel ei ole üle antud hageja kassavahendeid. Kuna hageja endine juhatuse liige M. Noormets korraldas raamatupidamist ja hoidis äriühingu kassavahendeid, on üllatav, milleks on hageja poolt selliste vahendite olemasolul vajalikud väidetavad laenud. Sarnane olukord on käesoleva nõudega. Teenuse tellija on kostja (esindaja M. Noormets) ja nagu kostja ise väidab, on kokkulepped teenuse osutamiseks sõlminud hageja nimelt just M. Noormets. Seega kostja seaduslik esindaja on püüdnud olukorda enda ja kostja kasuks pöörata, jättes osaliselt hageja nimelt nõuded esitamata. Hageja seadusliku esindaja J. Kronberg väitel kostja esindaja tunnistas talle nõutava summa osas hagejal nõude olemasolu, ning selle tõttu nõue esitati. Vale on kostja väide, et J. Kronberg (käesoleval ajal seaduslik esindaja) ostujuhina kuni juhatuse liikme kohustuste täitmisele asumiseni koostas ise arveid. Kostja poolt esitatud arved on koostatud tema enda poolt ja seonduvad hagejale kahju tekitamisega. Laenud on tühised ja hageja laenulepinguid, sh intressi kokkuleppeid, ei tunnista. Kassaväljavõttest on näha, et vastavatel ajavahemikel puudus hagejal vajadus laenu võtmiseks. Laen on väidetavalt võetud hageja vajadusteks ja laenu kokkulepe on sõlmitud ning allkirjastatud mõlema osapoole poolt ühe ja sama esindaja (M. Noormets) osavõtul. Laenulepingud on sõlmitud näilikult ja heade kommete vastaselt, seega tühised. M. Noormets omades hageja kassavahendeid, võttis hageja esindajana väidetavalt samal ajal intressiga laene endale kuuluvalt äriühingult. Hageja eeldas, et M. Noormets on väljastanud laenu hageja enda kassavahendite
arvelt läbi loodud äriühingu. Seega kostja on andnud laenuna hagejale hageja enda vahendeid, kuna hagejale ei ole kassavahendeid tänaseni tagastatud. Kostja väide, et ta on teenustööd Ravi ja Madala metsaüksustel täielikult tasutud, on eksitav. Teenus on tasutud osaliselt. Kostja seadusliku esindaja lahkumisel äriühingust olid maaüksustel tööd lõpetatud ja osaliselt esitatud ka arved. Kuna koguseid ja kokkuvõtteid tegi juhatuse liige M. Noormets (kostja seaduslik esindaja), jäigi lõppmakse nõude esitamine ootele. Juhatuse liikme kohustusi täitma asunud J. Kronberg pöördus korduvalt nimetatud isiku poole nõude esitamiseks vajalike andmete saamiseks. Kostja juhatuse liige teatas, et tema arvestuste kohaselt on tasumata 8 000.- eurot (+ km). Kuigi hageja arvestuste kohaselt on see summa oluliselt suurem, esitas hageja teenuse eest nõude 8 000.- eurot (st osas, milles puudus vaidlus). Puudub vaidlus tööde lõpetamise ja kvaliteedi osas. Hageja on teenuse eest esitanud arveid summas 16 621,73 eurot ja mahus 581 tm. Maaüksusele on registreeritud 19.09.2012.a. metsateatis raiemahuga 1208 tm. Kuna raiemaht täideti, on esitamata nõue metsalõikuse ja metsaväljaveo eest mahus 627 tm ja summas 10 533,60 eurot. Seega on hageja nõue väiksem, kui ta on õigustatud esitama ja nõue on põhjendatud. Kostja väide, et Lille maaüksusel tehtud teenuse osas oli kokkulepe, et maaüksusel teostatakse tööd 15 000.- euro eest ning summa oli ettemakstud laenuna, on ebaõige ja eksitav. Laenukokkuleppe sõlmimisel ei olnud kostja poolt veel maaüksust omandatudki ja hagejale oli teadmata tulevase teenuse maht ja sisu, mille tõttu lepitigi kokku, et laen tehakse tasa teenusega vastavas ulatuses. Hageja ei oleks kunagi kokku leppinud, et laenu katteks tehakse määratlemata ulatuses töid. Pooled said laenukokkuleppe sõlmimisel üheselt aru lepingu tingimustest. Lille maaüksusele on registreeritud 03.01.2013.a. ja 18.01.2013.a. metsateatised raiemahus 1395 tm. Metsaväljaveo ja metsalõikuse hinnaks on 13.- eurot. Arvel nr 130059 osutatud maht 1269,603 tm on fikseeritud metsalõikusmasina mõõtmistunnistusega. Arvel väljatoodud maht on mõõdetud lisaks, kuna see on tööliste poolt ülestöötatud materjali maht. Maht on mõõdetud hageja poolt ja fikseeritud seoses vajadusega tasustada tööliste tööd. Enne arve esitamist sai hageja seaduslik esindaja mahu kinnituse telefoni teel ka kostja esindajalt Raido Joakilt. Seega on nõue esitatud korrektselt ja põhjendatult ning kuulub rahuldamisele.
4.Kostja esitatud tõendid metsamaterjali võõrandamise kohta on osalised ja valikulised. Hageja on ilmselgelt teinud töid suuremas mahus, kuna vastaval perioodil teisi alltöövõtjaid maaüksusel ei olnud. Hageja esitas Eesti Vabariigis tunnustatud valdkonna asjatundjate hindamise akti koos lisadega. Aktist selgub, et raiemaht vastavatel eraldistel oli oluliselt suurem, st hinnanguliselt 3086 tm (lubatud 1208 tm). Eeltoodu tõendab, et hageja esitatud nõue ei ulatugi tegelikult teostatud mahuni ning usaldades kostja esindajate poolt nimetatud kogust, on nõue esitatud reaalsest väiksem, kui teostatu alusel kuulub tasumisele. Hindaja on kogused määratlenud maaüksuse ülevaatuse teostamise ja andmete võrdluse tulemusel. Valikuliselt esitatud andmed metsamaterjali võõrandamise kohta ei ühti kostja poolt esitatud müükide aruande andmetega, st antud perioodil on samadele kokkuostjatele esitatud arveid oluliselt suuremas ulatuses. Ei ole eluliselt usutav, et raietöödel ei ole metsamaterjalina võõrandatud küttepuid, milliseid on tavaolukorras olulistes kogustes. Kostja püüab kohut eksitada võsalõikuse ja raiejäätmete vahekorra ning tähenduse osas. Nimelt raiejäätmed on metsamaterjalist eraldatud osad, st oksad, ladvad, jm. Võsana käsitletakse alla 8 cm diameetriga metsamaterjali. Võsa ei ole raiejäätmena käsitletav ning selle lõikus ei vaja tavapäraselt isegi vormistamist. Hageja on teinud selgituste saamiseks päringu Riigimetsa Majandamise Keskusele ning vastuseks on saadud eeltoodud selgitused. Nimetatu ei ole
vastuolus ka kostja esitatud Keskkonnaministeeriumi 25.11.2013.a kirjaga. Kostja, kui peamiselt metsandusega tegelev isik püüab kohut eksitada. Esitatud hinnapakkumised on koostatud tõendi kunstliku loomise eesmärgil ning kohtule esialgselt esitatud faili andmetest on jälgitav, kes on sellised pakkumised koostanud. Hilisem allkirjastamine ei muuda tõendeid usaldusväärseteks. Hageja esitas teenusarved, millest nähtub, et antud hinnaga (sh kõrgema hinnaga) on hageja ajaliselt lähedal perioodil analoogseid teenuseid osutanud. OÜ Silvmar Grupp kinnituse järgi oli 15.02.2013.a hinnapakkumine tehtud käibemaksuta. Kostja esindaja oli teenuse hinnast teadlik. Teenuse hinda mõjutas ka asjaolu, et tööde objekt asus hageja tegevuskohast märgataval kaugusel. II Kostja vastuväited hageja nõudele:
5.Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnistanud, kuna oli metsaüksustel teostatud tööde eest hagejale täies ulatuses tasunud. Arvest nr 130059 nähtuvalt nõuab hageja kostjalt Madala ja Ravi metsaüksustel teostatud tööde eest 8 000.- eurot + km. Perioodil 16.10.2012.a - 20.11.2012.a esitas hageja kostjale Ravi ja Madala metsaüksustel teostatud tööde eest arved nr 254, 255, 257, 262, 263, 267, 272, 277 ja 279. Nimetatud arvete alusel hagejale üle kantud summad katsid kogu hageja poolt teostatud töö Ravi ja Madala metsaüksustel ning seetõttu on täiendavate arvete esitamine põhjendamatu ning alusetu. Kostja on arved hagejale tasunud pangaülekannetega, v.a. arved nr 272 ja 277, milliste osas teostasid pooled tasaarvestuse. Arve nr 272 ja nr 277 kokku 10 021,50 eurot tasaarvestati hageja maksmata arvega summas 1 401,33 eurot ning laenulepingutest tulenevate kostja nõuetega hageja vastu. Nimelt on hageja kostjalt 11.07.2012.a sõlmitud laenulepingu nr 1 alusel laenanud 2 000.- eurot, intressiga 0,3% kuus tagastamata laenusummast; 19.10.2012.a laenulepingu nr 19.10 alusel 1 500.- eurot, intressiga 200.- eurot; ning laenulepingu nr 31.10 alusel 5 000.- eurot, intressiga 1 000.- eurot. Kokku on kostja hagejale laenanud 8 500.- eurot ning nimetatud laenulepingute alusel kohustus hageja tasuma kostjale intresse kogusummas 1 200.- eurot. Arve nr 277 tasaarvestamise kohta esitab kostja 19.11.2012.a. tasaarvelduse akti. Aktist nähtuvalt tasaarvestas kostja arve nr 277 hageja poolt kostjale tasumata arvega nr 29 summas 1401.33 eurot ning 19.10.2012.a. laenulepingust nr 31.10 tuleneva nõudega summas 2 500.- eurot. Arve nr 272 tasaarvestamine nähtub arvel tehtud märkest, mille kohaselt tasaarvestatakse arve summa 6 120.- eurot laenulepingutega nr 1910 ja 31.10. Kuivõrd arve nr 272 summa oli 6 120.- eurot ja kostja nõuded hageja vastu moodustasid 7 200.- eurot, on hoopis hageja võlgu kostjale 1 080.- eurot. Ajal, mil teostati töid Madala ja Ravi metsaüksusel, oli nii hageja kui kostja juhatuse liikmeks Mark Noormets. M. Noormets oli teadlik Madala ja Ravi metsaüksustel teostatud tööde osas sõlmitud kokkulepete sisust, olles kokkulepped ise sõlminud. Äriregistri andmetel oli M. Noormets hageja juhatuse liikmeks perioodil 12.08.2004.a. - 22.11.2012.a. ning alates 22.11.2012.a. täitis juhatuse liikme ülesandeid Janek Kronberg, s.o ajal, mil tööd Madala ja Ravi metsaüksustel olid lõppenud ja arved tööde eest juba tasutud. On arusaamatu, mille alusel on hageja praegune juhatuse liige J. Kronberg esitanud juba teostatud ja tasutud tööde eest täiendava arve nr 130059 summas 8 000.- eurot + km. Enne juhatuse liikmeks saamist töötas J. Kronberg hageja ettevõttes ostujuhina, koostades mh kostjale esitatud arved, mistõttu oli J. Kronberg teadlik arvete esitamisest ning arvete tasumisest kostja poolt, seega on täiendava arve esitamine
juba tasutud tööde eest äärmiselt pahatahtlik. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, põhistamaks hagiavalduse aluseks oleval arvel näidatud summat. Lisaks Ravi ja Madala metsaüksustele, on hageja osutanud kostjale teenuseid ka Lille metsaüksusel (hagiavalduses on eksitavalt nimetatud nii Lille kui ka Kuimetsa metsaüksusi, kuid tegelikkuses on olemas vaid Lille metsaüksus, mis asub Kuimetsas). Kostja ei nõustu arvel nr 130059 märgitud tööde maksumusega summas 20 453,21 eurot. Hageja on esitanud enda poolt trükitud arve, hagiavaldusele ei ole lisatud lepinguid kokkulepitud tööde maksumuse kohta või tõendeid teostatud tööde mahu kohta. Tegelikult leppisid hageja ja kostja kokku, et Lille metsaüksusel teostab hageja vajalikud tööd 15 000.- euro eest. 15 000.- eurot tasus kostja hagejale 21.11.2012.a. laenulepinguga nr. 2111 juba enne tööde teostamist. Kostja kandis hagejale raha ette hageja soovil, kuna hagejal oli tungiv rahavajadus. Kindlustamaks, et hageja lubatud tööd teostab, vormistasid pooled töö ettemaksu laenulepinguna. Ka Laenulepingu nr. 2111 p. 3 nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud, et hageja kohustub tagastama laenusumma 15 000.- eurot tasaarvestusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.2013.a. Laenulepingut sõlmides olid pooled teadlikud ja ühises mõistmises, et tasaarvestus tehakse just Lille metsaüksusel osutatava tööga ning et tööde tasuks kujuneb 15 000.- eurot.
6.Kostja leidis, et hageja on väljunud hagi piiridest ning asunud esitama kostjat laimavaid väiteid, jättes lisamata tõendid. Kuivõrd kõik hageja poolt vaidlustatud laenusummad on hagejale ülekannete vahendusel üle kantud, puudub vaidlus, et hageja on kostjalt vastavad rahasummad saanud. Hageja väited laenulepingute näilisuse ja heade kommetega vastuolu kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Asjaolu, kas hageja laenusummasid vajas või mitte, ei ole asjasse puutuv, kuivõrd tõendamist on leidnud laenusummade saamine hageja poolt, millega kaasneb tagasimaksmise kohustus koos intressidega. Laenulepingud on sõlmitud enam kui aasta tagasi ning hageja on alles nüüd asunud esitama väiteid laenulepingute väidetava tühisuse kohta, millest nähtub, et varasemalt on ta neid aktsepteerinud. Hageja on esitanud paljasõnalisi väiteid selle kohta, justkui oleks hageja esitatud arvel nr 130059 märgitud Madala ja Ravi maaüksustel teostatud metsalõikuse ja väljaveo teenuse hind 8 000.eurot vastavalt Mark Noormets’ poolt omaksvõetud summale. Mark Noormets on alati kinnitanud, et Ravi ja Madala maaüksustel teostatud tööde eest on hagejale täies ulatuses tasutud. Vastavad arved on kostja kohtule esitanud, nendest nähtuvad teostatud tööde mahud Madala ja Ravi maaüksustel ning nende eest tasutud summad on tasutud pangaülekannetega. Hageja on teadlik, et ta ei olnud Ravi ja Madala maaüksustel teostatud metsalõikuse ja väljaveo töödel ainsaks teenuse osutajaks, kuivõrd kostja kasutas hagejaga samaaegselt ka teist alltöövõtjat DanTi OÜ-d, kes teostas samuti võsalõikuse ja väljaveo teenust Madala maaüksusel 1000 m3 ulatuses, s.o 370 tm. Et hageja on jätnud nimetatud asjaolu mainimata ning asunud nõudma kogu tasu endale, on käsitletav kohtu eksitamisena. Seoses Lille maaüksusel teostatud tööde eest tasunõude esitamisega, on hageja märkinud, et laenulepingu sõlmimise ajal ei saanud pooled kokku leppida, et laenu tagastamine toimub tasaarvestuse tegemisega Lille maaüksusel teostatava teenusega, kuivõrd lepingu sõlmimise ajaks ei olnud kostja Lille kinnistu omanik. Samas nähtub kinnistusraamatust, et asjaõigusleping kinnistu soetamiseks on sõlmitud 28.11.2012.a. s.o 7 päeva pärast eelviidatud laenulepingu sõlmimist. On ilmselge, et nädal enne kinnistu soetamist oli kostja teadlik kinnistul kasvava metsa mahust, kuivõrd kinnistu soetati metsamajandamise eesmärgil. Samuti oli hageja teadlik, et kostjal on soetamisel Lille mü, millisel ta soovib hagejapoolset metsa ülestöötamise teenuse osutamist –kinnistutel kasvava metsa hulk, puuliigid ja esialgne raiemaht on nähtav ka Maaameti kodulehel, mistõttu on alusetud väited, et hagejal oli teadmata tulevase teenuse maht ja
sisu. Kuivõrd laenulepingu sõlmimise ajaks ei olnud hagejal ja kostjal sõlmitud pooleliolevaid metsa ülestöötamise lepinguid ühelgi teisel maaüksusel, said tasaarvestamise aluseks võetud metsatehnika teenuse arved olla üksnes Lille maaüksusel teostatava teenuse eest. Asjaolu, et poolte vahel pole kokkulepet Lille maaüksusel teostatava metsa ülestöötamise teenuse tihumeetri hinnas, annab kinnitust, et poolte tahe laenulepingu sõlmimisel oli, et kuni 28.03.2013.a. hageja poolt kostjale osutatav metsatehnika teenus tasaarvestatakse täies ulatuses laenusummaga 15 000.- eurot, seega puudub hagejal igasugune täiendav nõudeõigus. Kuivõrd 21.11.2012.a. laenulepingus ei ole intressi määras kokku lepitud, tuleb aluseks võtta nn harilik määr, milline tuleneb poolte vahel varasemalt sõlmitud laenulepingutest. Kolme laenulepingu keskmiseks intressimääraks on 0,28% päevas, mis on käsitletav hariliku intressi määrana ning mis kuulub kohaldamisele 21.11.2012.a. laenulepingu puhul. Seega oli tasaarvestatavaks summaks 14.02.2013.a. seisuga, mil hageja esitas arve nr 130059, 18 570.eurot. 21.11.2012.a. laenulepingus on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras, milleks on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt, mis on oluliselt kõrgem kui kostja poolt aluseks võetud nn harilik intressi määr, mille on kostja arvestanud varasemalt sõlmitud laenulepingutes kokkulepitud intresside määrade keskmisest summast. Kostja esitas hinnapakkumised, millest tuleneb, et Kuimetsa külas on metsa ülestöötamise komplekshinnaks 11.- eurot/tm (ilma käibemaksuta), arvestades, et ei kasutata roomikutega metsaveotehnikat, mis võtab oluliselt rohkem kütust ning mida peab kasutama pehmemate lankide puhul. Lille maaüksusel oli ülestöötamise komplekshind 11 eur/tm igati põhjendatud. Madala mü-l teostatud metsa ülestöötamise komplekshind oli 14 eur/tm. Kuivõrd Lille mü-l teostati vaid lageraiet, tegemist oli kõva maapinnaga, kus ei kasutatud lintidega metsaveotehnikat, on ilmne, et Lille maaüksusel pidi hind olema madalam. Isegi kui lähtuda hageja väitest, et 21.11.2012.a. laenulepinguga ei lepitud kokku Lille maaüksusel teostatava töö kogumaksumuses, s.o 15 000.- eurot, mis kuulus tasaarvestamisele saadud laenusummaga täies mahus vastavalt poolte kokkuleppele, on hageja 14.02.2013.a. arve nr 130059 esitatud siiski alusetult. Pooltel ei ole vaidlust Lille maaüksusel teostatud tööde mahtude osas, küll aga tihumeetri maksumuse osas. Kokkuleppe puudumine Lille maaüksusel teostatavate tööde tihumeetri hinna osas tõendab, et pooled leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et hageja teostab tööd Lille maaüksusel 15 000.- euro eest. Hageja on asunud nimetatut eitama ning on esitanud hinnapakkumised, milles on märgitud tihumeetri hindadeks 13.2 ja 13 eurot, lisamata, kas tegemist on koos või ilma käibemaksuta hindadega, täpsustamata, kas tegemist on roomikutega metsaveotehnikaga või mitte. Hinnapakkumistest tuleneb, et Kuimetsa külas on metsa ülestöötamise komplekshinnaks 11.- eurot/tm (ilma käibemaksuta), mistõttu on põhjendatud lähtuda kostja poolt esitatud hindadest. Kui mitte lähtuda poolte kokkuleppest teostada tööd Lille mü-l 15 000.- euro eest, oleks hageja õigustatud nõudma Lille maaüksusel teostatud tööde eest 14 422,133 eurot + käibemaks, kokku 17 306,50 eurot. 21.11.2012.a. laenulepinguga sai hageja kostjalt 15 000.- eurot, millele tuleb juurde arvestada harilik intress 0,28% päevas, s.o kokku 3 570.- eurot, samuti arvestades asjaolu, et hageja on kostjale varasemate laenulepingute alusel saadud summadest tasumata 1 080.- eurot, millele ei ole kostja veel juurde arvestanud lepingujärgset viivise nõuet, on kostjal nõudeõigus hageja vastu.
7.Kostja esitas metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisaktid ning metsamaterjali võõrandamise lepingud, mille alusel on kostja võõrandanud Madala mü-lt lõigatud ning väljaveetud puitmaterjali AS-ile Holmen Mets ja Södra Eesti AS-ile. Kostja on võõrandanud metsamaterjali kogumahus 841,51 tm. Hageja poolt 13.11.2013.a. kohtule esitatud Madala mü koguste arvestuse ning kostja poolt 03.05.2013.a. kohtule esitatud arvete kohaselt on hageja teostanud Madala mül metsa väljaveo teenust 655 tm ulatuses. On tõendamist leidnud, et metsa ülestöötamise teenust
Madala mü-l osutas lisaks hagejale ka teine alltöövõtja. Kostja esitab maksekorralduse eelviidatud arve tasumise kohta, millega tõendab nii teenuse osutamist Madala mü-l teise alltöövõtja poolt kui ka vastava teenuse eest tasumist. Hageja poolt kostjale 19.11.2012.a. esitatud arve nr 277 kajastab hageja poolt teostatud võsalõikust ja väljavedu Madala mü-l. Arvel on jäetud märkimata kogus ja ühik, kuid on välja toodud summa, s.o. 3 251,25 eurot, mistõttu on tuvastatav arve aluseks oleva võsa kogus 650,25 m3, s.o 241 tm. Madala mü-l alltöövõtu teenuse eest esitatud arvel märgitud võsa kogusest (kokku 1000 m3, s.o 370 tm) müüs kostja 186,51 tm AS-ile Holmen Mets ja Södra Eesti AS-ile, ning ülejäänud materjal, s.o 183,5 tm (s.o 490 m3), müüdi hakkepuiduna. Kostja esitas ka OÜ-le Raja KT 22.02.2013.a. esitatud arve nr 50, millest nähtus kostja poolt Madala mü-lt saadud raiejäätmete müük OÜ-le Raja KT kogumahus 1140 m3. Kuivõrd hageja poolt esitatud arvega nr 277 on tõendatud, et hageja teostas Madala mü-l võsa lõikamise ja väljaveo teenust mahus 650,25 m3, on ilmselge, et vastavat mahtu ületavas osas, s.o. 490 m3, on võsa lõikamise ja väljaveo teenust osutanud Madala mü-l teine isik, seega on hageja väited, mille kohaselt oli ta Madala mü-l ainsaks metsa ülestöötamise teenuse osutajaks, ebaõiged. Keskkonnaministeeriumi vastuse kohaselt hõlmab metsateatisel märgitud hinnanguline raiemaht nii potentsiaalselt saadavat metsamaterjali kui raiejäätmete mahtu. See lükkab ümber hageja väited, justkui kajastataks metsateatisel üksnes metsamaterjali maht. Arvestades asjaolu, et hageja teostas Madala mü-l metsa väljaveo teenust 655 tm ulatuses ning võsa lõikamise ja väljaveo teenust 241 tm ulatuses ning teine alltöövõtja teostas Madala mü-l võsa lõikamise ja väljaveo teenust kokku 370 tm ulatuses, on mõlema teenuse osutaja poolt teostatud töödega täidetud raiemaht. Hageja on esitanud nõude alusena arve nr 130059, millele on märkinud Lille mü-l teostatava metsa ülestöötamise teenuse hinna ilma kostjaga kooskõlastamata. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud pooltevahelist lepingut, millest tuleneks kokkulepitud teenuse hind, samuti ei ole hageja tõendanud keskmist teenuse hinda, seega tuleb hageja nõue nimetatud osas lugeda tõendamatuks. Hagejal lasub kohustus tõendada, et pooled leppisid kokku Lille mü-l teostatava metsa ülestöötamise teenuse komplekshinnas 13.- eur/tm kohta. Kohus kohustas kostjal teavitama hindaja leidmisest, kes annaks Lille mü-l kohapeal tutvudes keskmise hinna metsa ülestöötamisteenuse osutamiseks. Kostja leidiski hindaja, RMA Forest OÜ. Hagejale pakutud hindaja ei ole vastuvõetav, kuna ettevõte on jätnud 2 majandusaasta aruannet esitamata ning väidetavalt on vastava äriühingu juhatuse liikme elukaaslane kostja juhatuse liikme tuttav. Hageja ei teinud omapoolset ettepanekut hindaja isiku osas, kuigi Lille mü osas on metsa ülestöötamise teenuse keskmise turuhinna tõendamine hageja kohustuseks. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest tuleneb, et hageja väited selle kohta, et märkis teenuse maksumuse 8 000.- eurot põhjusel, et kostja olevat summaga nõus olnud, ei vasta tõele ning kostja on Madala mü-l teostatud tööde eest täies mahus tasunud. Kirjavahetuses viitab kostja asjaolule, et pooled leppisid 21.11.2012.a. laenulepingu sõlmimisel kokku, et hageja teostab tööd Lille maaüksusel 15 000.- euro eest, millest hageja on hiljem taganenud, nõudes keskmisest kõrgemat tm hinda. Asjaolu, et kostja on tm hinnale kohe omapoolsed vastuväited esitanud, tuleb nt kostja 13.02.2013.a. e-kirjast hagejale.
8.OÜ Metsakorralduse Büroo 10.01.2014.a. koostatud teostatud raiete hindamise akt koos lisadega on ebaõige ning hageja on sihilikult ning tahtlikult jätnud esitamata parandatud ja muudetud akti. Nimelt pöördus kostja OÜ Metsakorralduse Büroo poole selgituste saamiseks, kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud hindamise akt oli tegelikkusele mittevastav. Kostja sai oma päringule vastuse, mille kohaselt on Metsaregistrisse on sattunud vead, mille järgi on saadud
absurdsed tulemused. Seejärel pöördus kostja uuesti OÜ Metsakorralduse Büroo poole ning palus edastada uus parandatud akt, millele vastati, et uus akt saadeti Hansametsale. Eeltoodust nähtub, et hageja on esitanud tegelikkusele mittevastava tõendi, hageja on sellest teadlik ning talle on väljastatud uus tõend, millisega on kohtule esitatud tõendi kehtivus tühistatud, kuid hageja ei ole uut tõendit kohtule esitanud ega teavitanud kohut tekkinud eksitusest. Hageja on esitanud paljasõnalise väite, et kostja on esitanud tõendid metsamaterjali võõrandamise kohta osaliselt ja valikuliselt ning et esitatud andmed ei ühti kostja poolt esitatud müükide aruande andmetega. Kostja on esitanud õiged andmed Madala mü-lt lõigatud ning väljaveetud puitmaterjali võõrandamise kohta. Kuivõrd hageja on asunud väitma, et kostja poolt esitatud müükide aruandes kajastatakse Madala mü-ga seonduvaid arveid suuremas mahus kui kostja poolt kohtule esitatud Madala mü-d puudutavad arved, peaks kostja hageja tõendamata väite ümberlükkamiseks esitama teiste objektidega seonduvaid raamatupidamisdokumente, mis on ebamõistlik, kuivõrd need ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Hageja peaks välja tooma, millel põhinevad tema kahtlused andmete ebaõigsuse kohta, kuivõrd ei ole põhjendatud ilma igasuguse aluseta kõiki kostja poolt esitatud väiteid ja tõendeid kahtluse alla seada. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et Madala mü-lt saadud raiejäätmed/võsa müüs ta hakkepuiduna. Kostja esitas Keskkonnaministeeriumi Metsaosakonna peaspetsialist T D täpsustava e-kirja, millest tuleneb, et „raiutud järelkasv läheb raiejäätmete hulka“. Arvestades kostja poolt juba esitatud Keskkonnaministeeriumi vastust päringule, milles oli märgitud, et metsateatisel on märgitud „kasvava metsa tagavara ja see hõlmab nii potentsiaalselt saadava metsamaterjali kui raiejäätmete mahu“, millega on ümber lükatud hageja väited selle kohta, et metsateatisel märgitakse vaid metsamaterjal ning, et potentsiaalset võsa/raiejäätmeid see ei kajasta. Hageja väidab jätkuvalt, et hinnapakkumised on koostatud tõendi kunstliku loomise eesmärgil. Käesoleval juhul ei oma mitte tähtsust see, kes on vastava hinnapakkumise koostanud, vaid see, kas konkreetsed äriühingud on valmis ja nõus nende poolt esitatud hindadega konkreetset teenust pakkuma, milliste andmete õigsust on ka äriühingute esindajad oma allkirjadega kinnitatud. Hageja poolt esitatud arvetest ei tulene, kas tegemist on olnud lageraie, harvendusraie vms raiega, kas langid on olnud kõva pinnasega või mitte jne, millised asjaolud mõjutavad samuti poolte vahel kokkulepitud teenuse hinda. Samas kuivõrd teenuse tasu suuruses lepitakse iga konkreetse langi osas lepingu osapoolte vahel eraldi kokku, ei ole asjakohane viidata kokkulepetele, millised hagejal on olnud teiste isikutega. Tegemist on hageja koostatud arvetega, mis ei tõenda kokkulepete sõlmimist tehingu teiste osapooltega, kuivõrd pole teada, kas need arved on ka reaalselt esitatud, teise poole poolt aktsepteeritud ja ka tasutud. Hageja poolt esitatud Metsakorralduse Büroo OÜ arve nr 141021 on esitatud metsakorraldustööde ja välitööde eest, mis ei ole samastatavad metsa ülestöötamise teenuse osutamisega, mistõttu ei ole arve asjakohane. III Kohtuotsuse põhjendused:
9.Kohus leiab, et hagi ei ole tõendamist leidnud ja põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Äriregistri andmete kohaselt on hageja OÜ Hansamets kantud äriregistrisse 18.06.2004.a. Alates 12.08.2004.a. kuni 22.11.2012.a. oli OÜ Hansamets juhatuse ainuliikmeks Mark Noormets. Alates 22.11.2012.a. on hageja juhatuse ainuliikmeks Janek Kronberg (endine perekonnanimi Fjodorov). Kostja OÜ EuroMets on äriregistrisse kantud 30.05.2012.a. Esmakande tegemisel oli kostja ärinimeks Hansamets Grupp OÜ. Ärinimi OÜ EuroMets alates 16.01.2014.a. Juhatuse liikmeks on alates 30.05.2012.a. Mark Noormets ja alates 26.06.2013.a. ka Gerli Joakit. Nii hageja kui ka kostja tegelevad põhitegevusena metsandusega. Kostja OÜ EuroMets seaduslik esindaja Mark Noormets on olnud ajavahemikus alates 30.05.2012.a. kuni 22.11.2012.a. üheaegselt nii hageja kui ka kostja juhatuse ainuliige. Kostja on hagejalt tellinud metsalõikuse- ja metsamaterjali väljavedamise teenust, eelnimetatud ajavahemikus. 21.11.2012.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 15 000.- eurot tagastamistähtaeg 28.03.2013.a. Hageja poolt on tehtud kostjale arve nr. 130059 maksetähtaeg 19.02.2013.a. teostatud tööde maksumus on hageja poolt märgitud 30 053,21 eurot. 14.02.2013.a. väljastas hageja kostjale arve, milles on tehtud tasaarvestus laenusumma 15 000.euro ulatuses ning palutud tasuda ülejäänud summa 15 053,21 eurot maksetähtajaga 19.02.2013.a. Nimetatud rahasumma ongi hageja rahaliselt väljendatud nõudeks.
11.Kohus leiab, et hageja väited, et kostja poolt on tasumata teostatud teenuse eest, ei ole tõendamist leidnud. Ravi metsaüksustel teostatud tööde eest on hageja kostjale esitanud järgmised arved: nr 267 võsa väljavedu maksumusega 1 020.- eurot (sh KM 170 eurot) (340 tm), mille kostja on tasunud; nr 272 oksa väljavedu maksumusega 6 120.- eurot (sh KM 1 020.- eurot) (2040 tm), mille osas on vastavalt arves märgitule tehtud tasaarvestus laenulepingutega 1910 ja 31.10. Ravi metsaüksusel teostatud tööde ja nende eest tasumise osas poolte vahel vaidlus puudub, hageja on selles osas nõudest loobunud.
12.Pooled vaidlevad, kas arvest nr 130059 tulenev nõue on põhjendatud või mitte. Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud arved Madala metsaüksusel teostatud tööde eest (kd I, lk 173 jj): nr 254 väljavedu maksumusega 3 360.- eurot (sh KM 560.- eurot); nr 255 metsalõikus, väljavedu, transportteenus maksumusega 3 985,57 eurot (sh KM 664,26 eurot); nr 257 metsalõikus, väljavedu maksumusega 2 520.- eurot (sh KM 420.- eurot); nr 262 metsalõikus, metsavedu, transportteenus maksumusega 1 610,40 eurot (sh KM 268,40 eurot); nr 263 lõikus, väljavedu, transport maksumusega 524,36 eurot (sh KM 87,36 eurot); nr 277 võsalõikus, väljavedu maksumusega 3 901,50 eurot (sh KM 650,25 eurot); nr 279 teeremont maksumusega 720.- eurot (sh KM 120.- eurot). Seega on hageja teostanud Madala metsaüksusel töid kogumaksumusega 16 621,83 eurot. Kostja on tasunud hagejale arvete alusel järgmised summad (kostja pangakonto väljavõtted, kd I lk 182 jj): arve nr 255 eest 3 985,57 eurot, arve nr 254 eest 3 360.- eurot, arve nr 257, 258, 260 eest 3 501,74 eurot; arve nr 262 eest 1 610,40 eurot; arve nr 263 eest 524,36 eurot; arve nr 279, 277 eest 723,19 eurot. Arvete nr 272 summas 6 120.- eurot ja nr 277 summas 3 901,50 eurot osas on teostatud tasaarvestused.
Vastavalt kostja pangakonto väljavõttele (kd I lk 182 jj) on kostja 11.07.2012.a. tasunud hagejale laenulepingu alusel 2 000.- eurot, 19.10.2012.a. laenulepingu nr 1910 alusel 1 500.- eurot ning laenuleping nr 31.10 alusel 5 000.- eurot. Hageja väited laenulepingute tühisuse osas pole kohtu hinnangul asjakohased. Samuti ei oma tähtsust, kas hagejal oli laenu vaja või mitte, kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenulepingud on sõlmitud ja laenusummad üle antud. Tasaarvelduse aktist (kd I, lk 189) nähtuvalt on hageja ja kostja tasaarveldanud kostja poolt hagejale esitatud arve nr 29 summas 1 401,33 eurot arve nr 277 alusel tasumisele kuuluva summa, so 3 901,50 euroga ja laenulepingust tuleneva võlgnevusega summas 2 500.- eurot. Tasaarvelduse tulemusena jäi kostja poolt hagejale tasuda 0,17 eurot. Kokku on hageja laenulepingute alusel kostjale laenanud 8 500.- eurot (laenulepingu nr 1 (I kd lk 186) alusel 2 000.- eurot; laenulepingu nr 19.10 (I kd lk 187) alusel 1 500.- eurot; laenulepingu nr 31.10 (I kd, lk 188) alusel 5 000.- eurot). Lisaks laenusummale kohustus hageja tagastama intresse kogusummas 1 200.- eurot. Arve nr 272 osas maksumusega 6 120.- eurot tehti tasaarvestus laenulepingutega 1910 ja 31.10. Seega on kostja Madala metsaüksusel teostatud tööde eest vastavalt esitatud arvetele täies ulatuses tasunud ning esitatud arvestuse põhjal saab väita, et hagejal on võlgnevus kostja ees. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et arve nr 130059 alusel esitatud nõue ei ole põhjendatud. Hageja poolt esitatud arved on kostja tasunud ning täiendava arve esitamise aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud. Hageja ei ole tuginenud nõude esitamisel konkreetsetele poolte vahel sõlmitud kokkulepetele vms, mis tõendaks hagejal täiendava nõude olemasolu.
13.Kohus leiab, et ka hageja vastuväited teostatud tööde mahu osas pole asjakohased ega tõendatud. Kohus leiab, et teostatud tööde mahu mõõtmistulemused saavad olla vaid arvestuslikud. Kohus saab hinnata, kas teostatud tööde maht tegelikkuses ja esitatud arvetel kattub ligikaudselt, kuivõrd ka tehtud tööde mahtu on hinnatud visuaalselt ja ligikaudselt. Kostja on kasutanud tööde teostamisel enda metsaüksustel ka alltöövõtjat – OÜ-d Dan-Ti (arve kd II, lk 77). Esmalt kohus märgib, et poolte vahel on kokku lepitud koefitsient m3 tihumeetriteks teisendamiseks, milleks on 2,7 (kd III lk 24-25). Kuivõrd metsamaterjali on AS-ile Holmen Mets ja AS-ile Södra Eesti võõrandatud (II kd lk 137 jj) vastavalt 578,71 tm ning 262,8 tm, seega kokku ca 840 tm ning hageja on osutanud metsa väljaveo teenust ca 655 tm ulatuses, on tõendatud, et metsa ülestöötamise teenust osutas kostjale lisaks hagejale ka teine alltöövõtja. Lisaks selle, kuna hageja teostas võsa lõikust ja väljavedu ca 241 tm ulatuses, ning OÜ-le Raja KT on võsa müüdud 422 tm ulatuses (II kd lk 146), on ilmne, et nimetatud teenust osutas kostjale peale hageja ka teine alltöövõtja. Seega on hageja ja teise alltöövõtja poolt teostatud töid arvestuslikult sellises mahus, mis hõlmab kogu Madala metsaüksust. Eeltoodust tulenevalt pole põhjendatud hageja väited, nagu oleks ta teostanud töid üksi ja suuremas mahus, kui seni arvetel näidatud. Hageja väited, mille kohaselt omandati alltöövõtjaks olnud äriühing OÜ Dan-Ti alles 06.02.2013.a. ning vastavaid teenustöid polnud võimalik teostada, ei ole asjakohane, kuna vastavalt äriregistrile on juhatuse liikme kanne tehtud 07.02.2013.a. (lk 87 jj kd II). Seega ei ole kohtu hinnangul usutavad ei hageja poolt esitatud väited kostja poolt arvete tasumata jätmise, teostatud tööde mahu mittevastavuse kohta ega ka hageja poolt arves nr 130059 esitatud täiendav nõue. Madala üksusel teostas töid ka teine alltöövõtja ning hageja väited, mille kohaselt peaks tema tasu olema suurem, kuna on teostanud töid suuremas ulatuses, kui arvetel näidatud, pole põhjendatud ega tõendatud.
14.Lille metsaüksuse osas märgib kohus järgmist. Kohtule on esitatud järgmised tõendid. Vastavalt 21.11.2012.a. sõlmitud laenulepingule nr 2111 (kd I, lk 13) on kostja andnud hagejale laenu summas 15 000.- eurot, mille hageja laenusaajana pidi tagastama tasaarveldusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.2013.a. Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, lk 102) nähtuvalt on kostja omandanud Lille metsaüksuse 28.11.2012.a. Kostja väitel oli poolte tahe teostada töid Lille üksusel laenusumma – 15 000.- euro ulatuses. Hageja vaidleb vastu, väites, et kuna Lille üksus polnud laenulepingu sõlmimise ajal veel omandatud, ei saanud laenulepingu alusel üle antud laenu tasaarvestada Lille üksusel tehtud tööde maksumusega. Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingu sõlmimise ning laenu andmise vaheline ajavahemik oli vaid 7 päeva, on usutav, et nimetatud laen summas 15 000.- eurot oli mõeldud just Lille üksusel teostatud tööde maksumuse tasaarvestamiseks. Vastupidist pole hageja tõendanud. Kohus leiab, et isegi kui lähtuda hageja väitest, et Lille üksuse osas puudus pooltel kokkulepe selle kohta, et kostja andis hagejale laenu summas 15 000.- eurot, millega oli hõlmatud kogu kostjale Lille üksusel osutatud teenuse maksumus, poleks põhjendatud hageja nõue nimetatud summat ületavas osas. Kohus leiab, et kostja on põhistanud teenuse tavapärast hinda Lille metsaüksusega sarnase maapinnaga üksustel. Kostja on esitanud hinnapakkumisi, mille kohaselt on teenuse tavapäraseks hinnaks 11 eurot/tm (kd II, lk 152-153). Kuivõrd poolte vahel pole vaidlust Lille üksusel tehtud tööde mahu osas 1 395 tm (kd II, lk 55), siis on selle maksumus samas suurusjärgus hagejale väljastatud laenuga. Seega pole hageja väited suurema hinna, so 13.eurot/tm tõendatud. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 otsus muutmata.
2.Käesoleva otsuse jõustumisel tühistada hagi tagamine ja tagastada OÜ-le EuroMets kohtu tagatiste kontole hagi tagamise määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-13-10296 tasutud 10 000 eurot (tasutud Hansamets Grupp OÜ poolt 06.01.2014, kontonumber EE932200221023778606, viitenumber 3100057484).
3.Otsus saata p 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Hansamets kanda. Kohtuotsus jõustus 17. detsembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.