OÜ Hansamets hagi OÜ Hansamets Grupp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. märtsi 2013.a määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hansamets Grupp määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Hansamets Grupp (RK: 12294633), esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Hansamets (RK: 11051584), esindaja advokaat Allan Valk
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Viru Maakohtu 19. märtsi 2013.a määrust, määrates TsMS § 385 alusel 10 000 (kümme tuhat) eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank, nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal; kontode viitenumber 3100057484, selgituseks „tagatis tsiviilasjas nr 2-13-10296“) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385).
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata ja OÜ Hansamets Grupp määruskaebus rahuldamata.
1.OÜ Hansamets esitas kohtusse hagi OÜ Hansamets Grupp vastu võlgnevuse 15 053,21 € nõudes. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks ning soovis hagi tagamise abinõuna arestida kostjale kuuluvad pangakontod kõikides krediidiasutustes (AS-is SEB Pank nr 10220207840228 ja AS-is LHV Pank nr 771000952092) summas 15 053,21 eurot või alternatiivselt arestida kostjale kuuluv vara sõiduauto Volkswagen Touareg (reg. märk XXX) ja kanda käsutuskeelumärge Maanteeameti Liiklusregistrisse. 6. märtsi 2013 määrusega jättis Viru Maakohus hagi tagamise avalduse käiguta ja määras tähtaja 10 päeva avalduse täiendavaks põhjendamiseks ja tagatise andmiseks summas 752,66 eurot. 17. märtsil 2013 esitas hageja täiendavad põhjendused ja tagatise tasumist tõendava maksekorralduse koopia. Hagiavalduses, hagi tagamise taotluses ja hagi tagamise taotluse täpsustuses toodud asjaolude kohaselt tellis kostja hagejalt metsalõikuse- ja metsamaterjali väljavedamise teenust Madala, Ravi, Lille ja Kuimetsa metsaüksustel. Hageja teostas tellitud tööd nõuetekohaselt ja esitas kostjale selle kohta arve nr 130059 maksetähtajaga 19. veebruar 2013. Hageja poolt osutatud tööde maksumuseks on kokku 30 053,21 eurot. 21. novembril 2012 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt kostja andis hagejale laenu summas 15 000 eurot ja hageja kohustus nimetatud laenu tagastama hiljemalt 28. märtsil 2013. Hageja tasaarvestas arvel nimetatud summa kostja poolt hagejale antud laenuga ning arve alusel tuli seega kostjal tasuda 15 053,21 eurot, kuid kostja vastavat kohustust täitnud ei ole. Kostja senist käitumist arvestades (põhjendamatu võla tasumisest keeldumine ning soovimatus asja kohtuväliselt lahendada) saab eeldada, et hagi tagamata jätmine tekitab olukorra, kus kostja hakkab oma vara varjama ja/või võõrandab ülalmainitud vara. Seega võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuna kostja ei soovi oma kohustust täita, on hageja kahtlus põhjendatud. Oht kostjapoolseks vara varjamiseks või võõrandamiseks ning ettevõtte maksejõuetuse põhjustamiseks tuleneb eelkõige kostja juhatuse käitumisest kohtuvälistel läbirääkimistel ja kostja ning hageja kirjavahetusest. OÜ Hansamets Grupp kohta on äriregistris tehtud esmakanne 30. mail 2012. Registrikaardilt nähtub, et osakapitali suuruseks on vaid 2500 eurot. Tegemist on väga noore ettevõttega, mille majanduslikust seisust puuduvad igasugusedki andmed. Seetõttu puuduvad ka registris majandusaasta aruanded, milledest oleks võimalik saada ülevaadet äriühingu tegevusest, varadest ja kohustustest.
2.Viru Maakohus rahuldas 19. märtsi 2013 määrusega hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks kostja OÜ-le Hansamets Grupp kuuluva sõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX ning seadis Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses sõidukile käsutuskeelu OÜ Hansamets kasuks. Määruse põhjendustes nõustus kohus hageja seisukohaga, et tegemist on noore ettevõttega, kelle majandusliku seisu kohta puuduvad andmed. Kostja majandusliku olukorra määratlematus annab aluse hagi tagamiseks. Kuna kostja majandusliku olukorra kohta puuduvad täpsed andmed ning hageja nõue on võrdlemisi suur, võib ka hilisem kohtuotsuse täitmine muutuda raskeks. Samuti nähtub hageja poolt lisatud e-kirjavahetustest, et kostja juhatuse liikmel Mark Noormetsal on firmad ka kahes välisriigis ning need pakuvad talle rohkem huvi kui käesoleva äriühinguga seotud metsatöö. Kostja juhatuse liikme taoline suhtumine äriühingusse võib põhjustada äriühingu maksejõuetust ja muuta kohtuotsuse täitmise raskeks või võimatuks.
Riigikohus on 20. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki). Konto võiks arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Kuivõrd hageja nõue käesoleval juhul on suur, kostja on majandustegevusega tegelev isik ning hageja on esitanud alternatiivselt mitu hagi tagamise abinõud, on põhjendatud valida vähem kostjat koormav hagi tagamise abinõu. Antud juhul on võimalik eelistada käibevahendeid vähem piiravat hagi tagamise vahendit ning hagi tagada selliselt, et arestida kostjale kuuluv sõiduauto ning seada sellele käsutuskeelumärge.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada, kohustada kohtutäitur Kristel Maalmani tagastama sõiduk kostjale ning kustutada käsutamise keelumärge vararegistrist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on hagi tagamine põhjendamatu, kuivõrd kostja on heal majanduslikul järjel tegutsev ettevõte, mistõttu ei ole täidetud TsMS §-s 377 lg 1 sätestatud hagi tagamise alused; 2) tõlgendas kohtutäitur kohtumääruse resolutsiooni selliselt, et kohaldas samaaegselt kahte erinevat hagi tagamise abinõu – nii käsutamise keelumärke kandmist vararegistrisse kui ka sõiduki kasutamise keelamist selle arestimise kaudu ja hoiustamisega kohtutäituri poolt valitud hoiustaja juures. Eeltoodu rikub aga oluliselt määruskaebuse esitaja õigusi, pärsib majandustegevust ja tekitab ka arvestatava kahju; 3) ei anna asjaolu, et kostja on noor ettevõte, alust arvata, et otsuse täitmine võiks olla raskendatud. Määruskaebuse esitaja on toimiv ettevõte, kellel puuduvad igasugused kavatsused oma tegevust lähitulevikus piirata või lõpetada. Samuti puuduvad kostjal igasugused võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees; 4) ei ole kostjal plaanis oma kasumlikku tegevust lõpetada. Kostja juhatuse liige on küll asutanud ühe juriidilise isiku ka Soomes, kuid ise Soomes ei tööta. Ka juhul, kui juhatuse liige otsustaks osutada teenuseid Soomes, ei peatuks ega aeglustuks majandustegevus Eestis. Väär on kohtu seisukoht, et tegevused välisriigis pakuvad kostjale rohkem huvi kui OÜ-ga Hansamets Grupp seotud metsatöö. E-mail, millise vastustaja lisas hagi tagamise taotlusele, ei peegelda tegelikku olukorda; 5) ei korva hageja poolt tasutud tagatis piisaval määral tekkivat kahju. Vastustaja on esitanud kohtutäiturile avalduse sõiduki hoiulevõtmiseks, ning kohtutäitur hoiustas sõiduki vastavalt avaldusele. Kostjalt on ära võetud võimalus oma sõidukit kasutada ning teise samaväärse sõiduki kasutusele võtmiseks tehtavad kulutused on ca 1300 – 1500 eurot kuus. Vastustajal on www.krediidiinfo.ee andmetel märkimisväärne võlg Maksu- ja Tolliameti ees, ning korduvad võlgnevused maksehäireregistris. Eeltoodust nähtub, et vastustajal puuduvad käibevahendid, mille arvelt saaks määruskaebuse esitaja hiljem oma kahju hüvitamise nõuet rahuldada; 6) on maakohtu määruses rikutud ka TsMS §-s 385 sätestatut ning kohus on jätnud määramata hagi tagamise asendamiseks makstava rahasumma suuruse; 7) 25. aprillil 2013 esitas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule täiendavad tõendid oma maksevõime kohta, mh tõendi uue metsaveomasina liisimise kohta.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.OÜ Hansamets vaidles määruskaebusele vastu ja palus maakohtu määruse jätta muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) tuli suurem osa vastustaja dokumentides esitatud käibest metsa müügist Lille kinnistult. Samal kinnistul teostatud tööde eest võlguolevatele summadele ongi OÜ Hansamets hagi esitanud. Metsatöödel oli kasutanud OÜ-le Hansamets kuuluvat metsatehnikat. Bilansis varade hulgas olev maa, maksumusega 25 000 eurot, on Lille kinnistu. Seda ei saa majandusliku seisundi hindamisel arvestada, kuna see on tänaseks tühjaks raiutud ning kinnistu ostueesõigus kuulub M.T.. OÜ-l Hansamets Grupp puudub endal metsatehnika, samuti metsamaad, kus metsa teha, mistõttu on tegevuse lõpetamine lähiajal üsnagi tõenäoline ja ettearvatav; 2) näitab hagi tagamise avaldusele lisatud ja ka määruskaebuses puudutatud e-kiri, et OÜ Hansamets Grupp ei kavatse enam majandustegevust jätkata. Määruskaebuses küll selgitatakse, et see e-kiri ei peegelda tegelikku olukorda, kuid need väited on paljasõnalised; 3) võivad määruskaebuses esitatud viited TsMS §-le 385 olla aluseks hagi tagamise abinõu asendamise taotlemiseks, mitte aga kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja esindaja pakkus täitetoimingu ajal OÜ Hansamets Grupp juhatuse liikmele sõiduki arestimise asemel teatud rahasumma deponeerimist, kuid viimane keeldus sellest kategooriliselt. Seetõttu on vastustaja arvates ka määruskaebuse esitaja praegused viited TsMS §-le 385 ainetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrust tuleb täiendada, määrates TsMS § 385 alusel 10 000 (kümme tuhat) eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja OÜ Hansamets Grupp määruskaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud nii hagi tagamise kohaldamise kui ka valitud abinõu osas. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hagi tagamisel rikkunud kostja seadusest tulenevaid õigusi. Maakohus on kohaldanud TsMS § 378 lg 1 p-s 2 nimetatud hagi tagamise abinõu, s.o kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.
8.Vallasasja arestimisele ja selle alusel käsutuskeelu seadmisele kohaldub Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lg 1, mille kohaselt kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelab nende käsutamise. Arestimisakti vormistamist reguleeritakse TMS §-s 75. TMS § 71 kohaselt võib kohtutäitur jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Asja jätmisel võlgniku (kostja) valdusse tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne sõiduki arestimisega ja sellele käsutuskeelu seadmisega TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel
vältimatult sõiduki hoiuleandmist kohtutäiturile vm isikule ega seega ka kostjal sõiduki kasutamise võimaluse kaotust.
9.Hageja ei ole taotlenud ega kohtumäärusest nähtuvalt ole ka maakohus silmas pidanud niisuguse hagi tagamise abinõu kohaldamist, millega kohustatakse kostjat andma oma vara hoiule kohtutäiturile. Niisuguse hagi tagamise abinõu sätestab TsMS § 378 lg 1 p 5. Kostja kohustamine vara kohtutäiturile hoiuleandmiseks võib sõltuvalt asjaoludest olla kostja jaoks koormav sarnasel määral nagu käibevahendite, nt pangakontol oleva raha, suuremahuline arestimine. Seega ei saa niisugusel hagi tagamise abinõu valikul iseenesest väita, et vara arestimine koos selle hoiulevõtmisega oleks kostja jaoks vähem koormav kui pangakontol olevate rahasummade arestimine. Kuna aga käesoleval juhul ei ole maakohus kohustanud kostjat sõidukit kohtutäiturile hoiule andma, puudub alus teha maakohtule etteheiteid ka hagi tagamiseks kostjale liigselt koormava abinõu valiku osas.
10.Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud menetlusõiguse norme õigesti ja põhjendatult, valides hagi tagamiseks abinõu, mis koormaks kostjat võimalikult väheses ulatuses ega takistaks tal oma majandustegevuse jätkamist. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et kohtutäitur tõlgendas kohtumäärust ulatuslikumalt kui määrusest otseselt tulenes.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väidetega hagi tagamise põhjendamatuse kohta. Hagiavalduses on hageja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude esinemist piisavalt põhistanud ning maakohus on neile ka oma hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega hagi tagamise aluste esinemise osas. Esitatud haginõue summas 15 053,21 € on sellise suurusega, mis annab alust arvata, et hagi tagamata jätmise korral oleks hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmine raskendatud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole väide, et kostja on edukas ja heal järjel olev ettevõte, kes kavandab jätkata oma kasumlikku tegevust ja kellel on piisavalt rahalisi vahendeid võimaliku kohtuotsuse täitmiseks. Kohtuotsuse täitmist raskendavaks asjaoluks ei pruugi olla ainuüksi kostja halb majanduslik seisund vaid ka tema käitumine oma suhetes lepingupartneritega jm isikutega, kelle ees tal võib olla kohustusi.
12.Õige on määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on jätnud kohaldamata TsMS §-s 385 sätestatu. TsMS § 385 kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks määrata rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Nimetatud puudus on ringkonnakohtul võimalik endal kõrvaldada, täiendades kohtumääruse resolutsiooni ja määrates kindlaks rahasumma, mille tasumisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Arvestades hageja esitatud nõude suurust, s.o 15 053,21 eurot, leiab ringkonnakohus, et TsMS §-s 385 nimetatud rahasummaks on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud määrata 10 000 eurot. See katab hageja nõude suuremas ehk ligi 2/3 ulatuses, kuid ei koorma kostja rahalisi vahendeid samasugusel määral kui tema pangakonto arestimine kogu hageja nõude ulatuses.
13.Lisaks on OÜ-l Hansamets Grupp õigus esitada taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega TsMS § 386 lg 1 alusel. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel, hagi tagamise tühistada.
14.Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 390 lg 1 kohaselt.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.