Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-19377
Tsiviilasi
OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); võlgniku seaduslik esindaja XXX(e-post XXX); ajutine pankrotihaldur Indrek Naur, e-post [email protected].
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-14-19377
15.05.2014 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 10.06.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Naur’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 11.08.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 14.08.2014 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2014. Seisuga 27.11.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Võlgniku juhatuse liige XXXteatas ajutisele haldurile (lisa 1, punkt 3.8), et võlgnik alustas tegevust 2002. aastal. Võlgniku äritegevus on olnud seotud puidutöötlemise ja puittoodete valmistamisega. Põhiliseks tegevusvaldkonnaks oli ehituspuusepa- ning tisleritööd ja muude puittoodete tootmine. Võlgniku juhatuse liige XXXselgitas kohtule esitatud pankrotiavalduses, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tehtud tööde eest tellijate poolt arvete tasumata jätmine. Sellest tulenes käiberaha puudumine, maksuvõlgade tekkimine ning kohtutäitur Terje Tšapis’e poolt ettevõtte pangakonto arestimine. Kõik need asjaolud viisid lõpuks ettevõtte aktiivse äritegevuse peatumiseni. Seega ajutise halduri nimetamise seisuga 10.06.2014 võlgnikul majandustegevust ei toimunud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine olnud korraldatud kooskõlas seadusega. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt 2014.a. märtsikuu lõpus aru saama, et äriühing on sisuliselt maksejõuetu. Seega pidi võlgniku juhatuse liige esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse hiljemalt 20.04.2014. Võlgniku juhatuse liige aga koostas alles 21.04.2014 juhatuse koosoleku otsuse protokolli pankrotiavalduse esitamise/pankroti väljakuulutamise kohta.
2-14-19377
Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 15.05.2014, järelikult on pankrotiavalduse esitamisega hilinetud. Viibimise on väidetavalt põhjustanud võlgniku juhatuse liikme Internetiühendusest eemalolek ning elektroonilise pankrotiavalduse esitamisel esinenud tõrked. Võlgniku juhatuse liige tegi kõik endast oleneva, et vältida äriühingu püsivat maksejõuetust, mistõttu püüdis ta inkassofirmade abil võlglastelt tasumata arveid kätte saada. Paraku ei olnud tegevus tulemuslik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varad ja kohustused Võlgniku kohustuste suurus teadaolevate võlausaldajate ees on seisuga 15.05.2014 kokku vähemalt 5 919.59 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku vara väärtus käesoleval ajal 14.45 eurot, arvestamata nõuet summas 1 380.49 eurot XXXOÜ vastu, mille laekumine on ebatõenäoline. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ei ole piisavalt varasid kohustuste katmiseks ning seega ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Niisamuti on võlgniku majandustegevus lõppenud. Raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks klientide poolt arvete mittetasumine, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri tasu taotlus
2-14-19377 Ajutine haldur palub mõista Indrek Naur’i kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasuna 768 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 253.44 eurot ning millest tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu palub ajutine haldur välja maksta Riigi Tugiteenuste Keskusel Indrek Naur arveldusarvele nr
Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: 1. Analüüsis pankrotiavaldust 1; 2. koostas ja lähetas teabenõude võlgniku juhatuse liikmele 0,5; 3. koostas ja lähetas päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele 0,5; 4. töötles päringute ja teabenõude tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsis muud saadaolevat infot 2,5; 5. osales kohtuistungil 0,5; 6. koostas ajutise pankrotihalduri aruande 3.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
2-14-19377 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ XXX varadeks 14.45 eurot, arvestamata nõuet summas 1 380.49 eurot XXXOÜ vastu, mille laekumine on ebatõenäoline ning kohustusi on vähemalt 5 919.59 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole tagasivõidetavaid tehinguid tuvastatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik, selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kui võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.