Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud asjas puudub vaidlus järgnevas: -

-

Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn 13412, registriosa number 7091401; Hageja on varasemalt volitanud kostjat kasutama ja organiseerima üürimisega seotud toiminguid eelpool nimetatud korteriomandiga seonduvalt, mistõttu oli hageja ja kostja vahel käsundilaadne õigussuhe korteri väljaüürimiseks; Kostja on volituste kohaselt korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn 13412, välja üürinud; Hageja on 21.08.2012 teinud notariaalse avalduse kõikide kostjale antud volituste tühistamiseks, mis ta on nimetatud korteriomandiga andnud enda nimel tegutsemiseks; Kostja on saanud hageja korteri väljaüürimise eest kasu 4 763.30 eurot; Kostja on kandnud kulusid seoses korteriga vähemalt summas 1 278.23 eurot, mille ulatuses on kostjal õigus tasaarvestada hageja nõue.

Vaidluse all olevad küsimused on: kas ja kui suures summas on hageja õigustatud kostjalt raha nõudma, kui suures summas kandis kostja kulutusi seoses korteriga mille ulatuses on kostjal õigus tasaarvestada hageja nõue, kas kostja on hagejale osa raha üle andnud, kas kostja on õigustatud saama mõistliku tasu käsundi täitmise eest mille ulatuses on kostjal õigus tasaarvestada hageja nõue. Hageja palub menetluses selgunud asjaolude tulemusel rahuldada hagi osaliselt, arvestades tasaarvestuseks vaid usutavaid remondikulusid kokku ca 20 000 krooni (tl 160).

2-12-33843 Hageja nõude alused ja põhjendatud nõude suurus VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja on esitanud nõude VÕS § 108 lg 1 alusel (st. raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmise nõudmine). Hageja palub mõista kostjalt välja hagejale tasumata jäänud üüriraha kolme aasta eest hinnanguliselt summas 12 000 eurot, mis tekkis asjaolust, et kostja üüris käsundi alusel välja hagejale kuulunud korterit. Hageja väidab, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale iga kuu poole saadud üürirahast, kuid kostja on vastavat kohustust rikkunud. Kostja leiab, et hageja ei põhjenda ega tõenda, miks summa võib olla just nimelt 12 000 eurot. Kostja hinnangul ei saa võlgnevuse väljamõistmiseks olla argumendiks hageja oletus, et üürisumma võiks olla selles suuruses. Hageja väide, mis oli esitatud 19.12.2013 menetlusdokumendis, et turu keskmine hind on 350 eurot on paljasõnaline ja ei saa olla aluseks võlgnevuse summa arvestamiseks, sest ei ole tõendatud, et antud korter oli välja üüritud selle summa eest ning ei ole tõendatud, et antud korter võiks olla välja üüritud selle summa eest ehk 350 euro eest. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ei esitanud muuhulgas tõendeid, et keskmine turuhind oli sellisele korterile 350 eurot, mistõttu tuleb hageja väide selle kohta jätta tähelepanuta. Kuna hageja ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et a) poolte vahel oli kokkulepe, et kostja oleks pidanud midagi tasuma hagejale ning b) saamata jäänud üüriraha on 12 000 eurot, siis ei ole alust hagi rahuldamiseks, sest vastavalt TsMS § 436 lg 2 kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kostja kohustus anda üürist saadud tulu hagejale tuleneb seadusest, täpsemalt VÕS § 626 lg 1. Kostja oli kohustatud hagejale välja andma üüritulu, mis ta seoses käsundi täitmisega oli saanud. Kuivõrd kostja üüritulu hagejale välja ei andnud, rikkus kostja kohustust ja täidetud on VÕS § 108 lg 1 eeldused. Kuivõrd VÕS § 626 lg 1 tuleneb kostja kohustus välja anda kogu käsundi täitmisega saadu, peab vastupidise kokkuleppe olemasolu tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja oleks võinud kogu üüritulu endale jätta. Hageja on vastavale väitele vastu vaielnud ning väidab, et kostja võis üksnes pool üüritulu endale jätta (tl 2). Seega kuivõrd kostja kui käsundisaaja pidi hagejale kui käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud s.o. üüritulu ja hageja väitest lähtudes võis kostja üksnes pool üüritulu endale jätta ning kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks võinud kogu üüritulu endale jätta, on hageja õigustatud nõudma kostjalt välja pool üüritulust. Küll aga ei ole hageja hinnanguline nõude suurus 12 000 eurot kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Hageja nõudesumma tuleneb eelduslikust arvestusest, et korterit oleks võinud välja üürida summa 350 eurot/kuus eest, seega kolme aasta peale kokku 12 000 eurot. Antud asjas on aga kostja poolt tõendatud, et reaalselt üüriti korterit eelnimetatud ajaperioodil välja kokku üüritulu summas 4 763.30 eurot eest. Hageja ei ole tõendanud, et korterit oleks suurema summa eest välja üüritud. Kohus leiab, et isegi kui korterit oleks võinud välja üürida suurema summa eest, ei anna see alust hagejale nõuda üüri eest saadud raha suuremas summas, kui reaalselt

2-12-33843 saadud. Seejuures leiab kohus, et kuigi poolte vahel ei ole vaidlust, et nende vahel oli käsundilaadne suhe, mille sisuks oli kostjapoolne hageja korterit väljaüürimine, ei sisaldanud käsund kohustust üürida korterit välja summa 350 eurot või mõne muu summa eest ja vastavat ei ole tõendatud. Seejuures kuivõrd hageja ise väidab, et pooltevahelise kokkuleppe alusel pidi kostja hagejale maksma üksnes pool üüritulust, mitte tervet üüritulu, on hageja õigustatud saama üksnes poolt üüritulust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on põhjendatud nõue kostja vastu summas 2 381.65 eurot, mis seisneb hageja korteriomandi väljaüürimisest saadud poolest tulust, mille välja andmiseks hagejale oli kostjal seadusest ja pooltevahelisest kokkuleppest tulenev kohustus. Kostja poolt väidetavalt hagejale osa raha üle andmine Kostja väidab, et on andnud hagejale üürist saadud tulu kokku summas 2 000 eurot üle sularahas. Hageja väidab, et raha ei ole kostja talle edastanud ei ülekandega ega sularahas. Kohus leiab, et kuivõrd hageja vastuväitest tulenevalt oli kostja kohustus tõendada 2 000 euro hagejale üleandmist (hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st. et hageja ei ole raha saanud) ja kostja vastavat teinud ei ole, on kostja vastav väide jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata, mistõttu ei saa seda arvestada. Kostja poolt kantud kulutused seoses korteriga ja tasaarvestuse võimalus Kostja väidab, et kandis korteriomandiga seoses kulusid kokku 3 492 eurot, mis koosneb remondikuludest summas 2 542.86 eurot, akende vahetusest summas 600 eurot, mööbli ostmisest summas 350 eurot. Kostja soovib hageja nõude tasaarvestada kostja poolt kantud kuludega. Hageja leiab, et remondikulusid võis olla maksimaalselt ca 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot nagu kostja oma esimeses vastus hagile ka märkis ja remonditöid kirjeldas ja summaks nimetas („kogu remondi eest“). Kostja aga on hilisemas seisukohas pakkunud uueks summaks paljasõnaliselt erinevaid kulutusi koguni kokku 3 492 eurot. Seejuures ei ole kostja esitanud seda suurendatud summat tõendavaid dokumente. Remondikuludena on kostja hilisemalt näidanud 2 542.86 eurot, kuid puuduvad arvestused ja tõendid selle suure summa sisu kohta, tasumist või materjalide ostu kinnitavad ning tõendavad dokumendid. VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et tasaarvestamine on antud juhul iseenesest lubatud, kuid kuivõrd hageja on vastu vaielnud kostja tasaarvestusnõude summa suurusele ja kostja ei ole kõikide tasaarvestuse summa aluseks olevate kulutuste kandmist tõendanud, saab kohus arvestada tasaarvestuse teostamiseks üksnes tõendatud kulude ja hageja poolt omaks võetud kulude alusel kujuneva summaga. Kohus märgib, et hageja on omaks võtnud, et kostja õigustatud kulutused korterile võisid olla maksimaalselt ca 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot nagu kostja oma esimeses vastus hagile ka märkis ja remonditöid kirjeldas ja summaks nimetas („kogu remondi eest“). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kuivõrd summa 1 278.23 eurot osas vaidlus puudub on õigustatud

2-12-33843 eelnimetatud summa ulatuses tasaarvestuse teostamine ja vastavas osas tuleb tasaarvestus ka teostada. Kostja hilisemas seisukohas pakutud uue kulutuste summa 3 492 eurot osas leiab kohus, et kostja on jätnud tõendamata suurendatud summa osa tekkimise alused, mistõttu ei ole õigustatud neid ka tasaarvestuseks kasutada. Puuduvad arvestused ja tõendid selle summa sisu kohta, tasumist või materjalide ostu kinnitavad ning tõendavad dokumendid. Mõistlik tasu käsundi täitmise eest ja tasaarvestuse võimalus Kostja leiab, et hageja peab tasuma kostjale mõistlikku tasu käsundi täitmise eest. Kostja märgib, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja poolt oli kostjale antud käsund, mille sisuks oli üürileandmine. Kostja leiab, et kuivõrd VÕS § 619 kohaselt maksab käsundiandja käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu, kui selles on kokku lepitud ning kostja käsundit täitis, on kostja õigustatud tasu saama. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Kostja on seisukohal, et antud käsund, mis on seotud pikaajalise hagejale kuuluva vara haldamisega eeldab seda, et hageja peab selle eest kostjale tasuma, sest igale mõistlikule inimesele peab olema arusaadav, et kedagi ei pea tasuta osutama teisele isikule teenuseid seitsme aasta jooksul. Vastavalt VÕS § 627 lg 2 kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on seisukohal, et 50 eurot kuus on väga mõistlik tasu. Ülaltoodu alusel palub kostja tuvastada, et 50 eurot kuus on mõistlik tasu tema poolt osutatud teenuste eest. Juhul, kui kohus seda tuvastab, siis kostjal on vastunõuded hageja vastu summas 4 300 eurot, millised tuleb tasaarvestada hageja nõudega. Hageja leiab, et hageja ei ole kostjaga kokku leppinud käsundi eest tasu maksmises. Tegemist on sugulastega ja nagu sellisel juhul tavaline, lepiti kokku üksteise vastastikuses aitamises hea tahtega ja tasuta. Hageja märgib, et seejuures on kostja arvestanud endale mõistliku tasuna igakuiselt 50 eurot, kokku 4 300 eurot, kuid sama ajavahemiku eest suutis kostja korterit välja üürida vaid 4 763.30 euro eest. Selline tasu ei saa olla mõistlik, sest kogunisti 90,2% kogu üüritasust soovib kostja endale võtta. Tasu nõuab kostja alates 07.06.2005, kuid üüritasu hakkas korter tootma alles 19.12.2010, kuid tasu nõuab ta ka aja eest, kui ta korterit üürile ei andnud. Samuti jääb hageja hinnangul arusaamatuks, miks enne 01.01.2009 kostja korterit välja ei üürinud, kuigi käsundi eest tasu nõuab. Kohus leiab, et vaidlust ei ole, et kostja käsundit täitis ja üüritulu tekkis. Mõlemad pooled küll väidavad, et käsundi täitmise eest tasu maksmises kokku lepitud ei oldud, kuid kuivõrd hageja enda väidete kohaselt, pidi kostja tasuma hagejale üksnes poole üüritulust, on antud juhul kohtu hinnangul kostjale mõistliku tasu käsundi täitmise eest seisnenud poole üüritulu omandamise õiguses. Kohus leiab, et täiendava tasu väljamõistmine on ebamõistlik olukorras, kus käsundis, mille sisuks oli korteri väljaüürimine, anti kostjale õigus pool üüritulu endale jätta. Kokkuvõte Kohus on eelpool leidnud, et hageja nõude õigustatud suurus kostja vastu on 2 381.65 eurot, mis seisneb pooles üüritulus. Kohus on eelpool leidnud, et kostja tasaarvestuse nõude põhjendatud suuruseks on kokku 1 278.23 eurot, mis seisneb remondikuludes. Kohus on eelpool leidnud, et tasaarvestuse teostamine on lubatud, mistõttu tuleb hageja ja kostja nõuded tasaarvestada.

2-12-33843

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 103.42 eurot (pool üüritulust lahutada remondikulud; 4 763.30/2 = 2 381.65 - 1 278.23). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi on üksnes osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada tulenevalt kostja poolt osa tema vastu esitatud nõude õigustatud tasaarvestamisest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.