2-10-44018/95 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Raha jääk pankrotimenetluse alguses 12 560. Menetluskulud tsiviilasjas 2-11-1974 summas 7692 eurot, intressid 12 482 eurot. 2.2 Andmed väljamaksete, pankrotivara valitsemise kohta Väljamaksed pankrotivarast PS § 162 lg. 2p. 2, 6 ja 9 alusel a) Vara välistamine - Aquatehnika OÜ; AS Pristis ja AS Industek, kes olid ehituse ajal tarninud seadmeid tehase ehitamiseks, palusid välistada tarnitud seadmed. Aquatehnika OÜ ja AS Industek palusid välistada massitorustiku osasid. AS Pristis palus välistada valvesüsteemi. OÜ Tööstusrent esitas taotluse välistada varast kiletaja. Aquatehnika OÜ nõue hüdrofooride, pumpade, muundurite jmt. välistamiseks, rahalise nõudega summas 234 470 krooni/ 14 985 eurot. Vara välistamise avalduse avaldaja esiandjaks oli vandeadvokaat Armand Reinmaa. Haldur ja toimkond vara ei välistanud põhjusel, et tegemist on olnud seadmete paigaldamise/monteerimisega tarnetega tehase ehitamisel, et vara välistaja on aru saanud , et tema tarnitud asjadest paigaldatakse puurkaevudele veetõsteseade jms. Vara välistaja juhatuse liige andis nõusoleku tema poolt tarnitud kauba paigaldamiseks tööstusliku kinnisasja, mis tegi asja paigaldamisest asja tagastamise võimatuks. Nõusolek on antud sõlmides paigaldamiseks töövõtulepingu OÜ-ga MKT Holding. Aquatehnika OÜ hagi vara välistamiseks ei esitanud. b) AS Pristis nõue nõrkvooluseadmete välistamiseks, rahalise nõudega 1 170 000,00 krooni/ 74 776,63 eurot. AS Pristis esitas vara välistamise avalduse, kus taotleti AS Pristis ja OÜ MKT Holding vahel sõlmitud 17.09.2009.a üürilepingu nr R 40818-801076 kohaselt AS Pristis omanduses olevate seadmete välistamist. Juhatuselt saadud selgituste, võlgniku algdokumentide ja vara välistamise taotluse analüüsist tulenevalt esitas haldur 13.detsember 2010 selgitustaotluse vara välistasime osas ning lõpliku vastuse vara välistamata jätmise kohta alljärgnevalt: AS Pristis ei ole määratlenud välistatava vara iseloomustust, liike ega vara nimetusi. Üüritud vara nimekiri on toodud üürilepingu lisades. Üürileping on sõlmitud 17.09.2009.a, nr R 40818- 801076 AS Pristis ja OÜ MKT Estonia vahel. AS Pristis on selgitanud, et 22.04.2010 on MKT Holding OÜ uue üürnikuna võtnud üle 17.09.2009 sõlmitud lepingu õigused ja kohustused. OÜ MKT Holding haldur on palunud selgitada, mis on olnud AS Pristis ja OÜ MKT Holding üürilepingu sõlmimise eesmärk, vastust AS Pristis ei ole andnud. AS Pristis ei ole selgitanud ka miks ta omandas valveseadmed OÜ-lt MKT Holding ja kas ta on tasunud valveseadmete eest OÜ MKT Holding lepingus kokkulepitud summa. AS Pristis ei ole vara välistamise avalduses näidanud kuidas vara kuulub talle, kuidas vara on eraldatav ning milline on vara nimetus, vara väärtus, mida soovitakse välistada. AS Pristis toodud üürilepingus oleva vara nimetustest saab eeldada, et tegemist on valvesignalisatsiooni ja tuletõrjesignalisatsiooni rajamise ja paigaldamisega ning paigaldamiseks vajaminevate seadmetega. Valvesignalisatsioon ning tuletõrgesignalisatsioon on aga OÜ MKT Holding kuuluva tehase kompleksi turvasüsteemi osa. Turvasüsteem on puitkiudplaadi tehase oluline osa. Tehas asub MKT Holding OÜ-le kuuluval kinnistul Püssis, Tööstuspargi 1. Kinnistu kogupindala on 13,04 ha; millest ehitiste alla jääb 7239,7 m2. Kuigi tehase kompleks on piiratud aiaga, on piiratud maa-ala suurus 7,9 ha.

Turvassüsteem paikneb piiratud maa-alal, nii piiratud alaga aial, väravatel, tootmisüksuses, kontorihoones . Turvaseadmed on omavahel ühendatud maa aluste kaabeldustega. OÜ MKT Holding ehitades kinnistule tehase kompleksi, tellis ka turvasüsteemide paigalduse/ ehituse AS-lt G4S. 08.11.2007 on OÜ MKT Holding sõlminud turvateenistuse lepingu nr. 12211200702728 G4S Ida Eesti AS-ga. Lepingu p. 6.2.2. kohaselt on süsteemis seadmed, mittelikviidsed materjalid ja paigaldustöö teenus sätestatud Lisas 4 . Lepingut on täiendatud lisadega 5, 6 ja 7. Lepingu lisade 4, 6 ja 7 kohaselt nähtub, et G4S Ida Eesti rajas turvasüsteemid, kogumaksumusega 2 930 368,00 krooni. Turvasüsteemil on alljärgnevad osad: videojälgimissüsteem, läbipääsusüsteem, valvesignalisatsioon, tulekahjusignalisatsioon. Magistraalühenduskaablid, materjalid, võrgujaotlad, administratiivhoone, tootmishoone ja territooriumil olev kaabeldus, mis on teostatud ühtse tervikuna kõikide süsteemi osade tarbeks. Võrreldes AS 4GS poolt paigaldatud seadmeid ning üürilepingus olevat vara nimekirja, on üürilepingus toodud turvasüsteemist valvesignalisatsioon, tulekahjusignalisatsioon, magistraalühenduskaablid, võrgujaotlad ja materjalid. AS 4GS on käsitlenud tema poolt paigaldatud seadmeid kui turvasüsteemi rajamist, mida ei ole võimalik eraldada pärast turvasüsteemi rajamist. AS 4GS poolt paigaldatud turvasüsteemi rajamisega on turvasüsteemi osad muutunud kinnistu osaliseks osaks ning turvaseadmed ei saanud olla eraldi käibes, pärast nende paigaldamist tehase kompleksi. Turvasüsteem muutus paigaldamisega TsÜS § 55 tähenduses ehitise oluliseks osaks, mida ei ole võimalik tööstuslikust ehitisest eraldada ilma tehasekompleksi kahjustamata. AS Pristis on olnud teadlik, et ta ei ole saanud omandada asju, mis olid juba omandamise ajal ehitiste/ kinnistu olulised osad. Ka TsÜS olev õigusnorm § 55 ega ka VÕS §189 ei näe ette müüjale, et tema poolt müüdud asjade paigaldamisel ehitisse on müüjal õigus nõuda ehitise lammutamist. Antud asjas AS-le Pristis ei ole võimalik nõuda asja kättesaamiseks turvasüsteemi lammutamist, mille rajamine maksis ca 3 miljonit krooni ning turvasüsteemide eemaldamine kahjustab tehase terviklikkust suuremas summas kui 3 miljonit krooni. OÜ MKT Holding haldur on seisukohal, et OÜ MKT Holding vahel olid valveteenus- ja laenusuhted . AS Pristis on OÜ-le MKT Holding üle kandnud 690 300.- krooni. OÜ MKT Holding on tasunud AS-le Pristis 436 951, 00 krooni. AS-le Pristis on makstud valveteenuse eest, ning tasutud on tagasi ka raha saamist. OÜ MKT Holding(pankrotis) on seisukohal, et üürilepingus olevad asjad ei ole saanud kuuluda AS-le Pristis ning AS-l Pristis saab olla nõue OÜ MKT Holding vastu osutatud teenuse eest tasumata jätmisest ning ülekantud rahasumma tagastamise eest. Juhul kui AS Pristis leiab, et asjad kuuluvad temale, ei ole AS Pristis poolt toodud asju võimalik välistada, sest AS Pristis poolt taotletavad asjad on kinnisasjal paiknevate ehitiste ja rajatiste olulised osad. AS Pristis kohtusse ei pöördunud ning seega hoiti ära kohtuvaidlus. Märkusena AS Industek vara välistamise haginõude kohtuistungil Viru Maakohtus, küsis ka asja menetlev kohus, miks haldur tegi otsuse ja ei välistanud valveseadmeid. Haldur ja toimkond leiavad, et võttes otsuse mitte välistada valveseadmeid hoiti ära kohtuvaidlus, ning arvestada tuleb, et varalise hüvitise nõue oleks olnud 2 088 755,34 krooni/ 133 495,88 eurot. c) AS Industek nõue puitkiudplaadi tehases paigaldatud asjade (12 arvel olevad , loetelu ühel lehel) välistamiseks rahalise nõudega 66 448,29 eurot.. Vara välistamise nõue päädis hagimenetluses hagisummaga 66 448,29 eurot. I astme kohus rahuldas hagi, teine jättis hagi rahuldamata, lahend jõustus riigikohtus menetlusloa mittesaamisega 17.aprill 2013.

Pankrotihaldur ja toimkond vara ei välistanud. AS Industek esitas 18.jaanuar 2011 vara välistamise hagi Viru Maakohtusse tsiviilasjas 2-11-1974. Kohus esialgselt tagas AS Industek hagi vara müügi peatamisega. OÜ MKT Holding taotles hagi tagamise asendamist vara müügist laekunud rahast hagihinna ulatuses. Kohus rahuldas OÜ MKT Holdingu asendamise taotluse ja kohtudeposiiti kanti hagi tagamiseks 64 671 ,62 eurot AS Industek võttis hagi menetlusse esitama vandeadvokaadi, kes muutis hagi eset. Toimkonna loal võeti pankrotihaldurit esindama vandeadvokaat Marko Kaevando. Marko Kaevando tutvus materjalidega, esines kohtuistungitel, ning esitas kohtule vastused ja avaldused (apellatsioon, kassatsiooni vastus). Kohtumenetluse raskus seisnes asjaolus, et I astme kohus rahuldas hagi, leides, et vara on välistatav. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja pidi olema müügilepingu sõlmimisel teadlik sellest, et müüdav kaup paigaldatakse ostja tehase sisseseadesse ning ei ole hiljem eraldatav ja tagastatav (st puudub võimalus omandireservatsiooni, lepingu p 6.4, realiseerimiseks). Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja oli teadlik asjaoludest, et müüdud kaubad saavad ehitise olulisteks osadeks, mistõttu hagejal sai kostja vastu olla üksnes rahalise hüvitise nõue, mis on tekkinud juba enne kostja pankrotimenetlust. Kohus leidis, et haldur oleks saanud teostada valikuvõimalust ning oleks pidanud tasuma kauba eest ehk välistava vara eest PankrS § 46 lg. 1 alusel. II astme kohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas kassatsiooni. Pankrotihaldur ja toimkond leidsid, et menetlusloa andmise otsustamisel on oluline, kui nähtub ka OÜ MKT Holding seisukoht. OÜ MKT Holdingut esindav vandeadvokaat saatis oma seisukohad riigikohtule 01.aprillil 2013. Riigikohus ei andnud menetlusluba 17.aprill 2013. Menetluskulude taotlus AS Industek peetud vaidluses on esitatud summas 9 958,37 eurot. Kohtudeposiidist vabanes summa 64 671,62 eurot (taotluse alusel). Menetluskulude vaidluse tulemusel mõisteti OÜ MKT Holding summa 4 784,52 eurot. Menetluskulude osas jäeti rahuldamata riigilõivu nõue täies ulatuses I astmes, ning osaliselt II astmes, sest tugineti asjaolule, et tasutud riigilõivumäär olid põhiseadusega vastuolus, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 07.05.2012. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-7-12 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks apellatsioonkaebuselt lõivu maksmise aluseks olnud RLS § 57 lg 1 ja sama seaduse lisa 1 sätted, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 63 911,64 - 95 867,47 eurot tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5432,49 eurot. Pärast menetluskulude lahendi jõustumist tegi pankrotihaldur taotluse Tartu Rinnakonnakohtule ning palus tagastada enammakstud riigilõiv 2 907,98 eurot. Tartu Ringkonnakohus rahuldas taotluse 27.märtsi 2014 kohtumäärusega. AS Industek juhatuse liige Mati Märtson esitas 07.veebruar 2011 ka kaebus pankrotimenetlusse tsiviilasjas 2-10-44018 taotlusega pankrotikohtule teostada pankrotihalduri üle järelevalvet ning vabastada pankrotihaldur, sest pankrotihaldur ei ole välistanud vara AS Industek tekitades seega olulist kahju AS-le Industek. Haldur kutsus ka kokku toimkonna, kus arutati halduri vastu olevat kaebust. Nii haldur kui toimkond leidsid, et pankrotihaldur on toiminud võlausaldajate huvides ning puuduvad õiguslikud alused AS-le Industek vara välistamiseks. Ka pankrotikohus leidis, et pankrotihaldur ei ole rikkunud pankrotiseadust. Vara välistamistega taotleti vara välistamisi pankrotivarast rahaliste nõuetega summas 167 665,44 eurot , kokkulepe sõlmiti 8 300,00 eurot summa tasumise osas. Rahuldamata jäi nõudeid pankrotivara arvelt summas 159 365,40 eurot 2.3 Välistatud vara Vara välistamise taotluse esitas ülaltoodule veel lisaks OÜ Tööstusrent, kelle nõudeks oli välistada aluskiletusseade Fromm FS400, väärtusega 179 240,00 krooni/ 11 455,52 eurot.

Kulude selgituses osas korratakse jaotusettepanekus antud selgitusi, sest pärast on kulud vaid jaotiste alusel väljamaksete tegemisel. Tehase säilitamisega seotud kulu kokku 191 888,41 eurot. Suurimad väljamaksed on seotud tehase hoidmisega. Eesmärk oli hoida tehast sellisena, et ostjal oleks võimalik koheselt tehas käivitada. Kokku kulu 191 888,41 eurot. (Jaotusettepanekus oli kajastud, et kokku 186 392,44 eurot, erinevuse tingis asjaolu, et jaotusettepaneku oli välja jäänud ühe elektrikulu kandmine summas 4793,37 eurot, ning maamaksu tasumise kohustus oli 01.10) Antud summa hulgas on ka kiletaja osas kokkuleppe saavutamine summas 8 300 eurot. Suurim kulu oli vajalik inimeste palgal hoidmises kokku summas 81 432,04 eurot, järgmine elektrienergia summas 32 714,58 eurot. Õigusabi kulu on olnud seotud kohtuvaidlustega. Antud menetlust iseloomustab kohtuvaidluste paljusus. Võlausaldajate I üldkoosolekul vaidlustati häälte määramine kolme võlausaldaja poolt. Üks võlausaldajatest on Hiina äriühing. Õigusabi kasutati ka AS Industek hagi tagamise määruse asendamisel ja määruskaebus esitamisel ning vastuse koostamisel. Õigusteenust osteti ka Leedu äriühingu aktsiate müümiseks. Müüdavad aktsiad on leedu väärtpaberiregistris, kus pandipidajaks AS SEB Banka. Aktsiaid sooviti müüa Eestis ja allutada ennast Eestis kehtivale pankrotiseadusele. Õigusabi on osteti ka AS Industek vaidlusega seonduvalt, sest vastaspoolt esindasid erinevad isikud, lõpuks vandeadvokaat Raul Talts. AS Industek kohtuasi käis läbi kolme astme, Riigikohus ei andud menetlusluba, keerukaks tegi kohtuvaidluse asjaolu, et I aste rahuldas hagi ning II astme kohus jättis hagi rahuldamata. AS Industek hagi esemeks oli vara välistamine. Haldur vara ei välistanud ning seetõttu esitati ka kohtule taotlus halduri vabastamiseks. Pankrotikohus jättis taotluse rahuldamata. AS Industek vastu on esitatud menetluskulude nõue summas 9958,37 eurot , menetluskulude nõude läbi vaatamine toimus läbi kahe astme , lisaks veel taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Revisjonikulu summas 8 500,00 eurot. Revisjon telliti AMC Finantsid Audiitorbüroolt. Revisjoni eesmärgiks oli hinnata OÜ MKT Holding (pankrotis) maksejõuetuse väljakujunemise aega ja

põhjuseid. Analüüs hõlmas MKT Holding tegevust perioodil 2007.a-2010.a. lähikondsetega. Audiitori töö maht oli 100 tundi, revisjoniaktis toodu järeldused olid , et OÜ MKT Holding (pankrotis) püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2009.a lõpus, mil olid täidetud kolm maksejõuetuse tingimust: esiteks, lühiajalised kohustused 66 715 860 krooni (kohustused kokku 250 757 512 krooni), mis ületasid oluliselt OÜ MKT Holding kasutuses olevat käibevara 16 680 230 krooni; teiseks, negatiivne netovara/omakapital - 453 827 krooni ja kolmandaks äritegevuseks vajaliku käibekapitali puudumise tõttu oli nii jooksev kui ka tulevane majandustegevus kahjumis (negatiivse ) rahavooga. Bürookuluna on kantud kokku kulusid summas 11 520 eurot. Kuusumma 320 eurot, raamatupidamisteenus 320 eurot kuus kokku kulu 11 520.- eurot. Haldur on nõustunud, et nii büroo kui ka raamatupidamisteenuse arvelt on võimalik vähendada halduritasu. Büroo ja raamatupidamisteenus ei ole seotud halduri isikuga. Arvestades tehtud kulusid, kuulub 5 1200,00 eurot büroo- ja raamatupidamise kulude arvelt ( 2013 8 kuu kulud ) vähendamisele lõplik halduritasu. Pankrotihaldurile on määratud esialgne tasu. Toimkond esialgse haldur tasu määramisel nõustus halduritasuga 3% vara müügist laekunud summast ehk summa 120 000,00 eurot. Juba 2011 aasta tasu määramisel oli teada, et menetlus on olnud oma olemuselt keeruline ning töörohke, vara kui tehase hoidmise koordineerimine, kohtuvaidluste paljusus ning nn. piirideülene menetlus, võlausaldajate paljusus. Pankrotivara oli 4 miljonit 32 tuhat eurot. Vastavalt PankrS § -le § 65l lg. 3 on 640 000 euroselt pankrotivaralt halduritasu kuni 5%. Pankrotihaldurile on määratud esialgne tasu. Toimkond esialgse haldur tasu määramisel nõustus halduritasuga 3% vara müügist laekunud summast ehk summa 120 000,00 eurot. Juba 2011 aasta tasu määramisel oli teada, et menetlus on olnud oma olemuselt keeruline ning töörohke, vara kui tehase hoidmise koordineerimine, kohtuvaidluste paljusus ning nn. piirideülene menetlus, võlausaldajate paljusus. Arvestades menetluse tehtud kulusid on toimkond haldurile tasu osas otsustanud, et halduril tuleb arvestada, et tasu saab haldur taotleda halduritasu taotlemise ajaks pankrotivaras olevasoleva rahalise vahendite arvelt. Pankrotihaldurile on kohus 19.septemeber 2011 ja 03.juunil 0214 tasuna määranud 40 000 eurot ja 65 000,00 eurot. Halduritasu on 105 000,00 eurot, mis on 2,6 % määr. Lõpparuandes haldur tasu enam juurde ei taotle. 2.7 Võlausaldajate nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded PankrS § 162 lg.2 p.3 ja 7 alusel Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa PankrS § 162 lg.2 p.3 ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa , mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud vastavalt PankrS § 162 lg. 2 p. 7 Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue ehk nn. I järgu nõue (PankrS § 153 lg.1p.1 tähenduses) rahuldus. Jaotusettepanekuga kinnitati ühe võlausaldaja pandiga tagatud nõude rahuldamisjärk AS SEB Pank summas 3 991 814,40 eurot, mis rahuldati summas 3 644 958 eurot ja jäeti rahuldamata 346 856 eurot. Tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete ehk nn II järgu nõuete (PankrS § 153 lg.1 p.2 tähenduses) rahuldamata osad.

Tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete võlausaldajatele väljamakstavaks rahaks oli 7 474, 34 eurot. Väljamakset ei tehtud kui rahuldatud nõue oleks olnud alla 0,5 euro. Väljamakstav raha hulk ümardati täisarvuni kogusummas kui ka iga võlausaldaja lõikes. Tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetele võlausaldajatele rahuldatud ja rahuldamata nõuded. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. AS SEB Pank pandipidaja menetluskulu kandmise osa pandieseme müügist saadud pandiga tagatud nõude rahuldusest on 8,69%. Mitte pandiesemete eest laekus summa 8 185,60 eurot, millest menetluskulude talumine 8,69% ulatuses on 711,26 eurot. Tähtaegselt esitatud nõuetele väljamakseteks on 7 474,34 eurot. 2.8 Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Andmed pankrotimenetluse lõpetamise võimalikkuse kohta ning prognoositavate kulude vajalikkusest PS § 162 lg 2 p 10. 2.9 Laekumised ja väljamaksed Antud pankrotimenetlus on pärast lõpparuande kinnitamist võimalik lõpetada, sest pankrotivara on müüdud ja rohkem laekumisi ei ole ette näha. Likvideerimiskulu 300 eurot, sisaldab ka ülekandeid ja arvestusi jaotiste osas, arhiivi üleandmist jmt. 2.10 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Võlausaldajate I üldkoosolekul vaidlustati häälte määramine kolme võlausaldaja poolt. Üks võlausaldajatest oli Hiina äriühing. Häälte määramise vaidlused lahendtai II astme kohtulahenditega Tsiviilasjas 2-11-39250 Alari Akermann esitas hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 92 914,70 eurot. Hageja nõue tulenes poolte vahel sõlmitud ametilepingust. Alari Akermann oli OÜ MKT Holding (pankrotis) juhatuse liige perioodil 29.01.2009 kuni 28.05.2010 a. Viru Maakohus tegi kohtuotsuse 12.märtsil 2014 millega jäeti Alari Akermanni hagi rahuldamata, lahend jõustus 15.aprill 2014. AS Industek esitas 18.jaanuar 2011 vara välistamise hagi Viru Maakohtusse tsiviilasjas 2-111974. Kohus esialgselt tagas AS Industek hagi vara müügi peatamisega. OÜ MKT Holding taotles hagi tagamise asendamist vara müügist laekunud rahast hagihinna ulatuses. Kohus rahuldas OÜ MKT Holdingu asendamise taotluse ja kohtudeposiiti kanti hagi tagamiseks 64 671 ,62 eurot. Viru Maakohus rahuldas hagi ja leidis, et haldur oleks saanud teostada valikuvõimalust ning oleks pidanud tasuma kauba eest ehk välistava vara eest PankrS § 46 lg. 1 alusel. II astme kohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas kassatsiooni. Pankrotihaldur ja toimkond leidsid, et menetlusloa andmise otsustamisel on oluline, kui nähtub ka OÜ MKT Holding seisukoht. OÜ MKT Holding’t esindav vandeadvokaat saatis oma seisukohad riigikohtule 01.aprillil 2013. Riigikohus ei andnud menetlusluba 17.aprill 2013. 2.11 Maksejõuetuse põhjused