Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

4) Industek AS arve nr 00000394 kuupäevaga 30. jaanuar 2009. a: (siibri peal olev sulgemisseade (elektriajam) Auma SA 10.1 – 1 tk; nurgasiiber DN 300 AISI316 TECOFI – 2 tk); 5) Industek AS arve nr 00000995 kuupäevaga 23. märts 2009. a: (veepehmendusfiltrite süsteem – 1 tk); 6) Industek AS arve nr 00001202 kuupäevaga 02. aprill 2009. a: (sulgemissiiber DN100 tõusva spindliga PN25/40 – 2 tk; siibri keeramise tööratas 11557A – 1 tk); 7) Industek AS arve nr 00001496 kuupäevaga 28. aprill 2009. a: (regulaatorklapp DN20 PN25, aur – 1 tk; regulaatorklapp DN40 PN25, aur – 1 tk; gaasilekkeandur SMAR LD291 – 2 tk); 8) Industek AS arve nr 00001617 kuupäevaga 05. mai 2009. a: (reguleerventiil Danfoss BCP5 G 1/2“ – 1 tk; gaasivoolu hulga mõõtur Vortex Flow Meter EDZ 420 DN25 PN100 – 1 tk); 9) Industek AS arve nr 00002055 kuupäevaga 29. mai 2009. a: (SHD 815 aurukatelde juhtblokid, C-7633/P + programmeerimine – 1 tk); 10) Industek AS arve nr 00002864 kuupäevaga 31. juuli 2009. a: (JUNG Tööratas UAK 25/2m – 1 tk); 11) Industek AS arve nr 00003243 kuupäevaga 31. august 2009. a: (pumba võllitihendi komplekt H QQEGG KB012S1 – 1 tk; pumba VG CR/CRI 5-29 sisu – 1 tk); 12) Industek AS arve nr 00004499 kuupäevaga 18. detsember 2009. a: (JUNG pump UAK 36/2M – 2 tk). Kohus mõistis välja MKT Holding OÜ-lt (pankrotis) Industek AS kasuks kahjuhüvitise summas 64 628,13 eurot. Kohus mõistis välja MKT Holding OÜ-lt (pankrotis) Industek AS kasuks viivise kindla summana seisuga 30.09.2011. a summas 1 820,16 eurot ja viivise seadusjärgses määras tasumata põhinõudelt (64 628,13 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 01.10.2011. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt müüdud vallasasjad on pankrotivarast välistatavad või mitte, kas hageja poolt müüdud kaupade omand läks kostjale üle seaduse alusel ning kas hageja müüdud kaubad muutusid asja oluliseks osaks, mida ei ole võimalik asjast eraldada. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on hagejale osa müüdud seadmetest tagastanud 25.05.2010. a ning selle üle, kas hageja pidi olema teadlik sellest, et müüdud asjad ei olnud eraldatavad ning kas asjad muutusid ehitise oluliseks osaks enne kostja pankrotimenetlust. Poolte vahel 01.10.2008. a sõlmitud tarneleping on oma olemuselt müügileping. Lepingu p 6.2 kohaselt kohustus OÜ MKT Holding kaupade eest tasuma 60 päeva jooksul pärast kaupade vastuvõtmist. Lepingu p-s 6.4 lepiti kokku, et kõik kaubad kuuluvad kuni arve täieliku tasumiseni Industek AS-ile (omandireservatsioon) ning viimasel on õigus kaubad maha monteerida ja oma lattu tagastada, kui ostja (OÜ MKT Holding) ei ole mingil põhjusel kauba eest tasunud rohkem kui 120 päeva jooksul. VÕS § 233 lg 1 kohaselt, kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. Omandireservatsioon annab müüjale lisatagatise juhuks, kui müüja täidab endapoolsed

kohustused enne ostjat (müügilepingu täitmine ja asja üleandmine enne ostuhinna tasumist). Kohus oli seisukohal, et pooled sõlmisid lisaks võlaõiguslikule müügilepingule tingimusliku asjaõigusliku kokkuleppe omandi ülemineku kohta. AÕS § 92 lg 1 sätestab vallasasja omandiõiguse üleminekuks kaks tingimust – asja valduse üleandmine omandajale ja kokkuleppe sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (asjaõigusleping). Omandi reservatsiooniga müük tagab müüjale tagatise, sest kuni ostuhinna tasumiseni jääb müüdud asja omanikuks müüja. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja pidi olema müügilepingu sõlmimisel teadlik, et müüdav kaup paigaldatakse ostja tehase sisseseadesse ning ei ole hiljem eraldatav ja tagastatav (st puudub võimalus omandireservatsiooni, lepingu p 6.4 realiseerimiseks). Lepingu on sõlminud oma kutsetegevuses tegutsevad isikud - müüjana Industek AS (roostevabast terasest detailide ja seadmete maaletooja) ning ostjana OÜ MKT Holding (Püssi puitkiudplaatide tootmistehase rajaja). Kui pooled on lepingus kokku leppinud omandireservatsioonis, sh müüja õiguses kaubad maha monteerida ja oma lattu tagastada, siis eelduslikult pidi selle täitmine ka tulevikus võimalik olema (VÕS § 2, 8, 23). Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja oli teadlik asjaoludest, et müüdud kaubad saavad ehitise olulisteks osadeks, mistõttu hagejal sai kostja vastu olla üksnes rahalise hüvitise nõue, mis on tekkinud juba enne kostja pankrotimenetlust. Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et OÜ MKT Holding (pankrotis) on Industek AS-ile 21.05.2009. a kinnitanud, et viimase poolt esitatud arved (seisuga 21.05.2009. a summas 1 486 725 krooni) tasutakse täielikult 2009. a jooksul (II kd tl 61). 10.09.2010. a on hageja esitanud kostjale nõude kauba tagastamiseks (I kd tl 21), milles viidatakse kostja 21.05.2009. a lubadusele kõik arved tasuda 2009. a jooksul. Kirjast tuleneb, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele on võlg Industek AS ees 1 011 891 krooni, kuna MKT Holding OÜ (pankrotis) ei reageerinud ühelegi meeldetuletusele. Kohus kuulas vande all üle hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme Mati Märtsoni (II kd tl 113, 116), kes kinnitas samuti, et hageja soovis omandireservatsioonile tuginedes asju tagasi saada ka varem (st enne 10.09.2010. a). Asja materjalidest tuleneb, et ka 17.05.2010. a on hageja nõudnud oma kirjas kostjalt arvete tasumist (võlgnevuse 1 011 891 krooni likvideerimist) ning teavitanud kostjat, et arvete mittemaksmisel on hageja sunnitud alustama demonteerimisega 01.06.2010. a. 14.06.2010. a on hageja kostjale meelde tuletanud, et ei ole oma nõudele vastust saanud ning palub kiiresti vastata, kas kostja maksab ära võla või hageja alustab seadmete demonteerimist (I kd tl 118). 10.09.2010. a on hageja pöördunud AS G4S Eesti poole nõudega, et hagejale kuuluvat vara ei viidaks välja tehase territooriumilt ning saanud turvafirmalt vastuse, et vastavad nõudmised tuleb esitada MKT Holding OÜ-le (pankrotis) (I kd tl 118p-119). Kostja ei ole enne pankrotimenetluse algatamist hagejale ostuhinda tasunud ega müüdud kaupa tagastanud. Kostja pankrotimenetlus algatati 14.09.2010. a ning pankrot kuulutati välja 25.10.2010. a kell 14.00. Eeltoodule tuginedes ei nõustunud kohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul (VÕS § 118). Hageja on 22.12.2010. a esitanud kostja pankrotihaldurile taotluse vara välistamiseks pankrotivarast (tl 28-29). Hageja on viidanud PankrS §-st 46 tulenevale valikuõiguse kasutamisele ning märkinud, et halduri poolt lepingu mittetäitmisel ja valikuõiguse teostamata jätmisel tuleb vara välistamise taotlust lugeda lepingust taganemise avalduseks VÕS § 188 ja § 116 mõttes. Taotluses palus hageja tunnistada lepingu ja arvete alusel neis sisalduva kaubakoodi ja kauba nimetuse põhjal OÜ-le MKT Holding (pankrotis) tarnitud kaup kuuluvaks AS-ile Industek ja välistada see vara OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotivarast ning tagastada AS-ile Industek. PankrS § 46 lg 1 sätestab, et halduril on õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku

lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui teine pool teeb haldurile ettepaneku lg-s 1 nimetatud valikuõigust kasutada, peab haldur viivituseta, ent mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul teatama, kas ta täidab võlgniku kohustuse või loobub sellest. Lõike 7 kohaselt, kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana. Eeltoodu tähendab, et omandireservatsiooniga müügilepingu lõpetamise eelduseks ostja pankrotimenetluses on see, et haldur keeldub võlgniku kohustuste täitmisest vastavalt PankrS §-le 46. Halduril on võimalik otsustada, kas tasutakse lepingu järgi võlgnetav raha (täidab müügilepingu). 10.01.2011. a on hageja saatnud haldurile meeldetuletuse, kuna viimane ei ole valikuõigust teostanud, vara välistamise kohta oma seisukohast teatanud, kuid on asunud korraldama tehase kui tervikvara müüki (enampakkumist). 11.01.2011. a on haldur hagejale vastanud, et seoses osade pankrotitoimkonna liikmete ja halduri puhkusega tegeletakse avaldusega, pankrotiseadus ei sätesta vara välistamise korral vara müügi peatamise kohustust ning seadusest ei tulene ka kohese vastamise kohustust (I kd tl 31). Hagi (esialgse nõudega tunnustada omandiõigust ja nõuda vara välja kostja valdusest) esitati kohtule 18.01.2011. a (I kd tl 1-5). Kostja seadusliku esindaja pankrotihalduri esimene kohtule esitatud seisukoht vara välistamise võimatusest on väljendatud määruskaebuses hagi tagamise määruse peale (I kd tl 54-46). Kostja väitel on hageja arvetel kajastatud kaubast tehase ehitamisel rajatud torustik. Kaubaks on massi- ja aurutorude rajamisel vajaminevad tarvikud, mis on torustike osad. Kostja on määruskaebuses ning ka vastuses (I kd tl 133-136) märkinud, et vara välistamine ja tagastamine on võimatu johtuvalt TsÜS § 53 lg-st 1 ja §-st 55. VÕS § 189 alusel on hagejal õigus nõuda rahalist hüvitist. Kostja tugines sellele, et hagejal pole võimalik nõuda asja kättesaamiseks torustiku lammutamist, mis tähendaks tehase lammutamist, samuti oleks asjade eraldamisel ehitis oluliselt kahjustatud. Kostja tugines OÜ MKT Holding (pankrotis) tehnikadirektori Hardi Jaanimäe seletusele (I kd tl 162), et hageja poolt tarnitud kaubad on kasutatud tehase rajamisel, paigaldatud nii massitorustikku kui ka katlamaja ja aurutorustikku. Hageja poolt tarnitud materjalid on olnud kasutuses 2 aastat happelises keskkonnas, mis on selle ajaga mõjutanud ka nende seisukorda. 21.05.2010. a on hagejale üle antud arvel 00002955 märgitud aurukatelde juhtplokid, arvel 00001496 toodud reguleerklapid, arvel 00001617 toodud flow meter (auru kulu mõõtur), samuti kaks katlamaja pumpa. Pankrotihalduri vastuse kohaselt on hagejale 25.05.2010. a tagastatud tarnitud kaupa 332 568 krooni ulatuses vastavalt esitatud aktidele (I kd tl 152-158). Asja materjalidest tuleneb (I kd tl 9-20, 168-169; II kd tl 13-18), et hageja poolt kostjale omandireservatsiooniga müüdud kaup ei koosnenud üksnes torudest ja torudetailidest vaid ka seadmetest ning müüdud kaupa on võimalik vajadusel lahti ühendada, välja vahetada. Kohus leidis, et tunnistaja Hardi Jaanimäe ütlused ei välista seda, et hageja müüdud seadmeid ja detaile oli võimalik eemaldada. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi on teise asja oluline osa siis, kui seda ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Olulise muutumisega on tegemist siis, kui asja majanduslik tähendus või asja kasutusomadused oluliselt halveneksid. TsÜS § 55 lg 1 sätestab, et ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja poolt müüdud kauba eraldamisel saaks oluliselt kahjustada tehasehoone kui ehitis. Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-144-08 ei ole asjakohane, eelkõige seetõttu, et viidatud lahendis käsitles kohus elamus asuva soojussõlme kuulumise võimalikkust eri isikute omandis olevana. Kohus nõustus hagejaga, et puitkiudplaatide tootmisliin on hoonest

eraldiseisev, tootmisliini näol on tegemist teisaldatava vallasasjaga, mis ei ole vältimatult seotud konkreetse hoonega ja ei teeni hoonet kaitsvat/säilitavat eesmärki ning et teisaldatav tööstuslik sisseseade ei moodusta hoonega ühte tervikut TsÜS § 55 lg 1 kohaselt. Kostja tõlgenduse järgi ei saakski omandireservatsiooni klausli alusel ühtegi asja tagasi nõuda, kui asi on ühendatud kostja seadmete või liinidega. Kohtu arvates on kostja tõlgendanud TsÜS vastavaid norme liiga laialt. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-93-02 oli vaidluse esemeks puurkaevu pumba mootor. Vaidluse esemeks oli vallaasi, mis ühendati teise (kostja valduses või omandis olnud) vallasasjaga. Antud lahendis leidsid nii ringkonnakohus kui ka riigikohus, et puurkaevu pumba mootor on vallasasjaks, mida saab omandireservatsiooni kokkuleppe alusel valdajalt tagasi nõuda. Kohus märkis kostjale, et välistada saab ka vara, mis pole laos. AÕS § 107 lg 2 kohaselt, kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks ning lg 3 kohaselt, kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohaldatakse ka juhul, kui mitme omaniku vallasjad segatakse lahutamatult või sel viisil, et nende eraldamine on seotud ebamõistlike kulutustega. Kostja leidis, et pärast ehitisega (tehasehoone) ühendamist lõppes hageja omand vallasasjadele seaduse alusel. Kohus märkis, et käesolevas asjas eelnes ühendamisele (kokkumonteerimisele) poolte võlaõiguslik kokkuleppe (omandireservatsiooniga müügileping), mistõttu ei saa väita, et ühendamisel tekkis kostjal omand seaduse alusel. Kui vallasasi ei muutu kinnisasja oluliseks osaks, sealhulgas ka ehitise oluliseks osaks, jääb omand vallasasjale muutumatuks. Kostja väitis, et hageja on juba 25.05.2010. a enda kätte võtnud taotletavaid asju summas 332 568 krooni. Hageja selgitas, et 25.05.2010. a anti kostja poolt hagejale üle järgmised korralist hooldust vajavad seadmed (kokku 6 eksemplari): (i) Vortex Flow Meter DN25 PN40 – 1 tk; (ii) Auru reguleerventiil ARI DN20 – ECKARDT SRI986 – 1 tk; (iii) Auru reguleerventiil ARI DN40 – ECKARDT SRI986 – 1 tk; (iv) Pump CR5-29 XK-FGJ-A-EHQQE, seeria 002 – 1 tk; (v) Pump CR5-29 XK-FGJ-A-E-HQQE, seeria 003 – 1 tk; (vi) Simatic C7-633P, Siemens 6ES7633-1DF02-OAE3 – 1 tk ning et ükski ülalnimetatud seadmetest ei kajastu arvetel nr 00001496, 00001617 ning 00002055. Hageja esitas nimetatud asjaolu tõendamiseks kohtule dokumendid toote remonti/hooldusele võtmise kohta (I kd tl 152-158). Kohus kuulas üle ka tunnistaja Hardi Jaanimäe ja juhatuse liikme Mati Märtsoni. Toimiku lk 152 oleva akti kohaselt anti üle Vortex Meter DN25 PN40. Arvest 00001617 tuleneb (I kd tl 16), et tegemist ei ole 05.05.2009. a müüdud tootega (erinevus toote kirjelduses, PN100). Tunnistaja Hardi Jaanimäe seletas, et tegemist oli inimliku eksitusega. Mati Märtsoni ütluste kohaselt oli auru kulu mõõtja Vortex Meter PN40 tarnitud kostjale varem, PN100 müüdi hiljem, PN 40 tagastati, sest kostja ei saanud seadet tööle. Toimiku lk 153 ja lk 154 oleva akti kohaselt anti üle auru reguleerventiil ARI DN20 – ECKARDT SRI986 ja ARI DN40 – ECKARDT SRI986. Tunnistaja Hardi Jaanimäe seletas, et tegemist oli seadmetega, mis müüdi arve 00001496 alusel, seadmed ei hakanud tööle ja tuli maha monteerida. Mati Märtson kinnitas, et nimetatud seadmed on hagejale antud hooldusesse ning nende eest on ka tasutud. Toimiku lk 155 oleva akti kohaselt anti üle pump CR5-29 XK-FGJ-A-E-HQQE, seeria 002. Tunnistaja Hardi Jaanimäe seletas, et hageja poolt esitatud arvetel nimetatud toodet ei ole. Toimiku lk 156 oleva akti kohaselt anti üle pump CR5-29 XK-FGJ-A-E-HQQE, seeria 003. Tunnistaja Hardi Jaanimäe seletas, et hageja poolt esitatud arvetel nimetatud toodet ei ole. Toimiku lk 157 oleva akti kohaselt anti üle Simatic C7-633P, Siemens 6ES7633-1DF02OAE3 ning toimiku lk 158 kohaselt anti üle Simatic C7-633P, Siemens 6ES7633-1DF02-

OAE3. Tunnistaja Hardi Jaanimäe seletuste kohaselt kajastub kaup (katlamaja katelde juhtplokid) arvel 00002055 (I kd tl 17), katlamaja käivitaja (operaatorfirma) väitis, et plokid ei ole töökorras. Telliti uued plokid AS-ist Industek ning vanad saadeti Saksamaale kontrollimiseks, tootja omakorda tagastas plokid, väites, et plokid on töökorras. Industek AS tarnis kolm plokki, hagejale tagastati samuti kolm, lattu midagi ei jäänud. Arvel näidatud kogus 1 tähendab komplekti – komplektis oli 3 plokki. Mati Märtsoni selgituste kohaselt ei ole arvel 00002055 kajastatud juhtplokk sama, mis tagastati. Algselt katlamajja paigaldatud juhtplokid on hageja käes, kuid uued, mis tarniti, jäid kostjale. Eeltoodu alusel ei saa kohus järeldada seda, et osa omandireservatsiooniga müüdud ja arvetel kajastatud kaubast oli hagejale kostja poolt 25.05.2010. a tagastatud. Kohus märkis ka seda, et ajutise pankrotihalduri poolt kohtule 11.10.2010. a ja 24.11.2010. a esitatud aruannetes (I kd tl 99-116) kajastub kostja võlg hagejale 1 011 891 krooni (lk 104 p, 114). Halduri aruande kohaselt on võlad hankijatele võetud bilansist. Kohus eeldas, et kostja on oma raamatupidamist kajastanud õigesti. Kostja seadusliku esindaja kinnitusel on pankrotivõlgniku vara müüdud ettevõttena. OÜ MKT Holding (pankrotis) esialgse jaotusettepaneku kohaselt (Viru Maakohtu tsiviilasi 2-10-44018) müüdi ettevõtte tervikvara 4 miljoni euro eest. Tervikvara hulgas on pankrotihaldur võõrandanud ka puitkiudplaadi tehase, milles asusid hagejale kuuluvad seadmed ja materjalid. Pankrotihaldur on kohtu tagatiste kontole deponeerinud raha 64 628,13 eurot. Hageja kahjunõude aluseks on asjaolu, et MKT Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse käigus on ettevõttena võõrandatud puitkiudplaadi tehas AS-ile Viisnurk ja tehase koosseisus on kostja võõrandanud ka need asjad, millele omandiõiguse tunnistamist ja väljanõudmist hageja taotles. Hageja hinnangul on kostja asjade võõrandamisega rikkunud nende hagejale väljaandmise kohustust. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 alusel peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejale kahju tekitanud sündmuseks on hageja omandis olnud asjade võõrandamine enampakkumisel MKT Holding OÜ (pankrotis) omandis olnud ettevõtte koosseisus Viisnurk AS-ile. Pärast võõrandamistehingu sõlmimist ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt asju välja ebaseaduslikust valdusest. Tegemist on õigusliku võimatusega, sest asjade omand on üle läinud Viisnurk AS-ile. Hagejal ei ole hetkel alust vaidlustada asjaolu, et enampakkumise viis läbi MKT Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ja tal olid selleks kõik volitused ning et AS Viisnurk näol on tegemist heauskse ostjaga. Kuna asjad on võõrandatud kostja poolt, siis on kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju (asjade tagastamata jätmine) vahel põhjuslik seos. Kahju suuruseks on 64 628,13 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Hageja pidas põhjendatuks lähtuda viivise arvestamisel asjaolust, et puitkiudplaadi tehas võõrandati 25. mail 2011. a

enampakkumise tulemusena ehk alates sellest ajast on välistamisnõude esitamine võimatu ja Hagejal tekkis kahjunõue. Pärast seadmete võõrandamist oleks pidanud kostja hagejale koheselt kahju hüvitama. Hageja arvestas kostja viivitust alates 26. maist 2011. a (k.a). Kuivõrd käesoleval ajal on seadusjärgse viivise määr 0,022% tasumata summalt (64 628,13 eurot) päevas ja kostja on viivitanud 128 päeva (26.05-30.09.2011. a) on hageja viivisenõudeks 30. septembri 2011. a seisuga 1 820,16 eurot (14,22 eurot x 128 päeva).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

põhjendanud, kuidas on võimalik pidada hageja omandiks torusid ja torudetaile, mida ei ole võimalik kostjale kuulunud tehnoloogilise torustiku kooseisus enam tuvastada ega eristada; 3) on maakohus põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 118 lg 1. Kostja arvates tuleb kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades asuda seisukohale, et hageja oli kaotanud VÕS § 118 lg 1 järgi müügilepingust taganemise õiguse ja seeläbi ka omandiõiguse müügilepingu alusel müüdud kaupadele. Maakohus oleks pidanud tuvastama, millal kostja hagejaga sõlmitud lepingut oluliselt rikkus, millal hageja sai sellest teada või pidi sellest teada saama, kas hageja on andnud kostjale VÕS § 114 alusel täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja millal hageja lepingust taganes. Kuna hageja on tagamisõiguse VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud, ei ole tema poolt kostja pankrotimenetluses 22.12.2010. a esitatud sellekohasel avaldusel ka mingeid õiguslikke tagajärgi, mh ei tekkinud hagejal õigust nõuda vara välistamist pankrotivarast; 4) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme leides, et osade vaidlusaluste kaupade tagastamine hagejale ei ole tõendatud. Kostja arvates on maakohtu seisukoht osaliselt ebaõige, kuna maakohus on hinnanud tõendeid valesti ega ole oma otsuses põhjendanud, miks ta on ühte tõendit (hageja juhatuse liikme M. Märtsoni poolt 21.02.2012. a kohtuistungil antud seletust) pidanud teistest tõenditest usaldusväärsemaks; 5) on maakohus valesti kohaldanud VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 1 ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, lähtudes hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmisel hageja tarnitud kaupade väärtusest nende tarnimise ajal. Arvestades maakohtu seisukohta kahju tekkimise aja ja kahju tekkimise aluseks oleva asjaolu osas, tuleks hageja temale tekitatud kahju hüvitamise kaudu asetada seega olukorda, milleks ta oleks olnud siis, kui kostja oleks vaidlusalused asjad hagejale 25.05.2011. a tagastanud. Oma seisukohta, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on 64 628,13 eurot (summa, mis vastab hageja tarnitud seadmete väärtusele koos käibemaksuga) ei ole maakohus millegagi põhjendanud. Seega ei vasta maakohtu otsus kahju suurust puudutavas osas TsMS § 442 lg 8 nõuetele; 6) on maakohus alusetult rahuldanud ka hageja viivisenõude. Kuna hageja nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks on eeltoodust tulenevalt alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega rahuldati hageja viivisenõue.

3) eksitab apellant kohut väites, et Industek AS poolt müüdud seadmeid ja torusid kasutati hoonet soojustava katlamaja ehitamisel. Hageja selgitas nii 07.02.2012. a seisukohas kui ka maakohtu 21.02.2012. a istungil, et Industek AS poolt müüdud seadmeid ja torusid kasutati puitkiudplaatide tootmisliini ehitamisel. Puitkiudplaatide tootmisliinil on eraldiseisev katlamaja ja selle funktsioon ei ole mitte hoone kütmine vaid tootmisliinile auruenergia andmine, s.t tegemist on tootmisliini mitte aga hoone tehnoloogilise osaga; 4) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et pooled ei vaidle selle üle, et Industek AS poolt müüdud torud ja torudetailid muutusid kostja poolt rajatud tehnoloogilise torustiku osadeks. Hageja tugines ja tugineb jätkuvalt TsÜS § 53 lg-le 1 ja on seisukohal, et kõik Industek AS poolt müüdud seadmed ja torudetailid on võimalik eemaldada. Vastustaja ei nõustu ka apellandi väitega, et Industek AS poolt müüdud torusid ja torudetaile ei ole võimalik eristada teistest torudest ja torudetailidest. Igal torul ja torudetailil on peal vastav markeering, mis võimaldab neid eristada teistest omasugustest; 5) Mati Märtson, kes on kõrgharidusega insener, ütles selgesõnaliselt, et kui eemaldada kõik hageja poolt tarnitud seadmed, siis on võimalik torustikku samal otstarbel kasutada. Seega ei pea paika apellandi väide, et torustiku kasutamine muutuks võimatuks; 6) tugineb kostja lubamatult VÕS § 118 lg-le 1. Kostja väide, et lepingust taganemise avaldus ei ole esitatud mõistliku tähtaja jooksul, on esitatud hilinemisega ja on ebaõige. Kostja esitas vastavasisulise väite esmakordselt 21. veebruaril 2012. a toimunud kohtuistungil sisulise arutamise käigus (s.o pärast eelmenetluse lõppu). Tõele mittevastav on apellandi väide, et hageja õigus nõuda asjade tagastamist ja lepingust taganeda tekkis juba 2009. a lõpus. Hagejal seda õigust ei tekkinud seetõttu, et poolte vahel oli sõlmitud maksegraafik, mida kostja osaliselt täitis; 7) ei ole kostja hagejale tagastanud hagi esemesse kuuluvate arvete alusel väljastatud kaupu; 8) selgitas hageja juba 30.08.2012. a toimunud kohtuistungil, et H. Jaanimäe on kostja pankrotihaldurile antud seletuses ajanud seadmed segamini. Hageja juhib siinkohal kostja tähelepanu asjaolule, et ta on läbivalt nõudnud omandiõiguse tunnustamist kõigile tasumata arvetel kajastatud asjadele ja seetõttu on kummastav kostja käsitlus nagu oleks see esmakordselt esile toodud alles 07.02.2012. a. 21.02.2012. a kohtuistungil kostja poolt esitatud edasilükkamise taotlus oli kostja enda varasema hooletu suhtumise tagajärg ja selle looritamine uute tõendite ilmnemisega on pahatahtlik; 9) ei ole kostja tõendanud, et asjade väärtus on oluliselt vähenenud. Hageja 29.09.2011. a avalduses ja tõendite esitamise taotluses tõi Industek AS välja ja tõendas, et roostevaba teras on happekindel ja äärmiselt vastupidav materjal – roostevaba teras õheneb 1 mm võrra 135 aasta jooksul. Kahjuhüvitise summa arvestamisel tuleb aga lähtuda ajast, mil hageja nõudis kostjalt asjade eest tasumist või asjade tagastamist; 10) eksib apellant VÕS § 132 lg 1 kohaldamisel. Hageja esitas maakohtule 29.09.2011. a tõendid, mille kohaselt roostevabast terasest seadmed ja torud peavad vastu vähemalt 50 aastat. 2010. a aastaks olid seadmed olnud kasutuses vähem kui aasta. Seega ei ole pädev apellandi väide, et seadmete väärtus oli oluliselt vähenenud. Kuna seadmete väärtus ei olnud vähenenud, siis ei olnud maakohtul alust kohaldada VÕS § 132 lg 1 teist lauset. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et samasuguste seadmete soetusväärtus oli 2010. a kevad-suvel

väiksem kui nende soetamise ajal.Vastustaja hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud ka seadmete kasutuskõlbmatuse osas. Vastustaja esitas vastuses apellatsioonkaebusele Industek AS 14. oktoobri 2011. a arve nr 00009020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hageja poolt väidetavalt kostjale edastatud kirjad teatega, et lepingut tuleb täita või hageja alustab demonteerimist, ei ole käsitletavad täiendava tähtaja andmisena. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kuigi maakohus märkis õigesti, et PankrS § 123 alusel välistusnõude esitamise eelduseks on müügilepingust taganemine, siis ei andnud see alust jätta kontrollimata taganemise formaalsete eelduste olemasolu.

alusel on iga vallasasja osas keeruline määratleda, millal hageja omandiõiguse kaotas, kuid asjas esitatud ja maakohtu poolt hinnatud tõendid annavad aluse väita, et see toimus hiljemalt 2010 aasta alguses, s.o enne kostja pankroti välja kuulutamist.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.