Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
16.12.2014 Tallinnas 2-13-42152 IO hagi LK vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2714 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IO (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Armand Reinmaa Kostja LK (IK XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülo Kivi
Kohtuistung
21.10.2014
Jätta Harju Maakohtu 16.06.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-42152 hagi osalise rahuldamise osas muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud LK kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib esitada maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud ja hageja nõue IO esitas 11.09.2013 Harju Maakohtusse hagi LK vastu kahjuhüvitise 5754 euro väljamõistmiseks. 16.09.2011 kell 16.20 hakkas XXXXXX XXX X hagejale kuuluvas korteris XX tööle tuletõrje (ATS) häire. Turvatöötaja võttis hagejaga ühendust ning koos korterisse sisenedes selgus, et läbi laes oleva tuletõrjeanduri voolas vesi. Koheselt keerati igaks juhuks kinni korteris olevad veetorud. Hagejale kuuluva korteri peal asub kostjale kuuluva korteri XX terrass. 16.09.2011 kell 19.00 sisenes XXXXXX XXX X maja haldaja koos kostjaga korterisse XX, kus maja haldaja esindaja kontrollis terrassi ning tõstes üles põrandal asuva puitresti, avastas, et vihmavee trapp oli umbes ning terrassile oli tekkinud suur veelomp. Maja haldaja esindaja eemaldas vihmavee trapi eest takistused, misjärel vesi voolas terassilt kiiresti ära. Vesi oli kogunenud kostja korteri XX terassile põhjusel, et kostja ei olnud puhastanud terrassi äravooluava, mis tekitas vee läbijooksu allolevasse hageja korterisse. Hageja kandis eelnimetatud veekahjustuste tõttu kahju 5754 eurot. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista, samuti seaduses ettenähtud viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 ja 113 lg. 1). Täiendavalt märkis hageja, et kahjustused hageja korteris toimusid läbi lae vee voolamise tagajärjel, mis kahjustas nii lage, seinu kui ka põrandat. Rikutud oli tapeet, mis tuli eemaldada ning asendada uuega. Põrand oli veekahjustuste tõttu pundunud, mille tõttu vajasid asendamist nii parkett kui ka põrandaliistud. Samuti oli täielikult kahjustunud värvitud lagi, mis tuli uuesti viimistleda. Kostja vastutus terrassi korrashoiu eest on tuletatav korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg. 1 punktist 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Alternatiivselt vastutab kostja käibekohustuse rikkumise tagajärjel tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel. Kahjustuste likvideerimisega kandis hageja kulutusi 5472 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Ainuüksi lekke tekkimisest hageja korteris ei saa järeldada hageja kohal asuva korteri omaniku (kostja) vastutust. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt maja haldaja esindaja tuvastas, et hageja terrassil olev vihmavee trapp oli umbes, millest tingituna oli tekkinud suur veelomp, mis tekitas kahjustusi alumisele korterile. Kui leke olekski toimunud sadevete ärajuhtimise torustikus, mis kujutab endast korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehituse osa, ei vastuta kostja sellise torustiku korrasoleku eest ka siis, kui see asub tema korteriomandi reaalosa piires (terrassil). Isegi kui terrassil oli veeloik, siis ei saanud see kuidagi valguda hageja korterisse. Väär on hageja väidet, et XXXXXX XXX X majas on koostatud kõigi korteriomanike jaoks lamekatuse hoolduse kasutusjuhendid. Nimetatud juhend on juhendiks maja haldajale, kuna katus on mõeldud korteriomanikele ühiseks kasutamiseks, kuid mitte korteriomanikele. Hageja ei ole kahju suurust usaldusväärselt tõendanud.
Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 2553 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest 161 eurot ning lisanduva viivise 2553 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla 2553 euro tasumiseni VÕS § 94 lõikes 1 ja 113 lõikes 1 ettenähtud määras. Hageja menetluskulud jäid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (2553/5754 = 44/100) kostja kanda 44/100 osas. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lõikest 1, § 8 lõikest 2 ja § 76 lõikest 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et hageja korteri kohal XXXXXX XXX X-XX asub kostja korteri XXXXXX XXX X-XX välisterrass üldpinnaga 16,7 m2 (mis kuulub korteri nr 52 üldpinna 110,90 m2 hulka) ning et 16.09.2011 kella 16.20 ajal toimus hageja korteri laest vee läbijooks. Pooled vaidlevad selle üle, kas 16.09.2011 oli sadevesi kogunenud vihmavee äravoolutrapi ummistuse tõttu kostjale kuuluvale korter 52 terrassile, kas nimetatud vesi põhjustas vee läbijooksu terrassi all asuvasse hageja korterisse ja kas seoses sellega vesi põhjustas kahjustusi hageja korteris ning kas nimetatud kahjustuste tõttu hageja kandis kahju 5754 eurot. Pooltevaheline õigussuhe tuleneb KOS § 11 lg. 1 punktist 1. Riigikohus märkis lahendis 3-21-38-05, et KOS § 11 lg. 1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg. 1 punktis 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg. 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg. 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Tunnistaja AM ütlustega leidis tõendamist, et vee läbijooks läbi hageja korteri lae toimus põhjusel, et korteri kohal asuva kostja korteri välisterrassile oli kogunenud hulgaliselt sadevett, sest terrassil asuva sadevee äravoolutrapi kate oli mustunud (trapi kaitsmele oli tekkinud prahi ja muda tõttu takistus) ja kate ei lasknud takistuse tõttu sadevett trapi kaudu äravoolutorustikku
sisse. Pärast seda kui AM puhastas trapi katte ära, hakkas vesi äravoolutorustikku voolama ja veetase terassilt alanema. AM ütluste kohaselt läks ta pärast seda, kui vesi oli terassilt ära voolanud, tagasi korterisse XX ja nägi, et ka seal oli vee tilkumine tunduvalt väiksem. Kostja vastuväiteid selle kohta, et tema terrassil sellisel kujul vett ei olnud, on AM ütluste alusel ümberlükatud. Tunnistaja AK, kes kutsuti 16.09.2011 seoses turvafirma väljakutsega korterisse XX, kostja korteri terrassil ise ei käinud ja sealset olukorda ei näinud. Asjaolu, et keegi AK-le ei öelnud, et korter XX terrass on põhjustanud veeavarii, korter XX terrassil uputuse toimumist ei välista. Tunnistaja AM ütlustest nähtuvalt oli uputuse põhjuseks asjaolu, et korter XX terrassil asuv sadevee äravoolu trapi kate oli mustuse tõttu ummistunud, mistõttu sadevee tase terrassil oli liiga kõrge ja valgus mitteveekindlate ühenduskohtade tõttu laekonstruktsioonidest läbi. Mustuse eemaldamisel toimus vee äravool terassilt, mille tagajärjel koheselt vähenes ka vee läbijooks korteri XX laest, millest järeldub, et vee läbijooksu hageja korterisse põhjustas justnimelt äravoolutrapi katte mustumise tõttu sadevee liigne kogunemine kostja terassile ja selle valgumine hageja korterisse (põhjuslik seos). KOS § 11 lg. 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Osaliselt teise korteri kohal asuva välisterrassi vee äravoolu-süsteemi regulaarset kontrollimist ja puhastamist tuleb lugeda kostja kui korteriomaniku üldiseks käibekohustuseks (TsÜS § 138 lg. 2 – õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule) ja selle rikkumist ei saaks lugeda vastutust vabandavaks asjaoluks isegi juhul kui kostjale ei olnud lamekatuse hooldusjuhendit, mis vastava kohustuse ette näeb, tutvustatud (VÕS § 1050 lõiked 1-2, § 104 lg. 3). Oletuslikud ja paljasõnalised on kostja väiteid, et veeleke toimus sadevete ärajuhtimise torustiku, mis kujutab endast korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehituse osa, vale konstruktsiooni tõttu või oli tingitud asjaolust, et hageja korteri lae kohal oli terrassi kate kahjustunud. Tunnistaja AM ütlustest nähtuvalt oli vee läbijooksu tagajärjel hageja korteris vesi tulnud põrandale, mööblile, vaip oli veega kokku puutunud, vesi oli tapeedi peal, korteri põrand oli kergelt niiske. Eeltoodust tulenevalt oli tekkinud hagejale kostja hooletuse tõttu kahju (VÕS § 127 lg. 4).VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg. 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ning hagejal on sellest tulenevalt õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks allkirjastamata ja kuupäevata Ehituskoda OÜ pakkumise - kalkulatsiooni summas 5754 eurot. Hageja selgitas, et kahjujuhtum toimus ammu ning selle kohta tal rohkem tõendeid esitada ei ole. Ometi esitas hageja täiendava tõendina Tempera Trade OÜ 07.01.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti summas 5472 eurot ja vastava sularahaarve samast kuupäevast summas 5472 eurot. Hageja esitatud 07.01.2013 akt ja sularahaarve on küsitava väärtusega tõendid. Juhul, kui nimetatud tõendite alusel eeldada, et korteri remont hageja korteris tehti alles 1 aasta 4 kuud pärast veeavariid, siis puudub kindlus järelduseks, et see remont oli tehtud ainult kostja põhjustatud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks. Ka juhtis kostja õigustatult tähelepanu sellele, et hageja esitatud akt ja sularahaarve sisaldavad selliseid arvutusvigu (kokku 912 eurot), mis ei oleks tohtinud jääda märkamata, samuti ei vasta neis toodud andmed kostja terrassi alla jääva elutoa suurusele (aktis näidatud 40 m2, tegelikult 22,4 m2). Eeltoodu alusel ei ole võimalik hagejale tekitatud kahju suuruse hindamisel hageja esitatud tõenditega nende ebausaldusväärsuse tõttu täielikult (s.o
kahju suuruse osas) arvestada (TsMS § 238 lg. 5). Tulenevalt TsMS § 233 lõigetest 1 ja 2, VÕS § 132 lõikest 3 ja § 127 lõikest 6 ei saa kahjuhüvitist sel põhjusel hagejale välja mõistmata jääda, mistõttu kahjuhüvitise suuruse otsustas kohus. Mõistlik kostjalt hageja kasuks väljamõistetav kahjuhüvitis on 2553 eurot (5472 - 912 x (22,4 : 40). Tulenevalt VÕS § 94 lõikest 1, § 113 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 367 on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla 2553 eurot tasumiseni. Võttes arvesse viivisemäära 8,25%, moodustab kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 161 eurot (0,0825 /365 x 2553 x 279), millele lisandub alates kohtuotsuse tegemisest täiendav viivis VÕS § 94 lõikes 1 ja § 113 lõikes 1 ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti kostja kanda, ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis tunnistaja AM ütluste hindamisel tähelepanuta neis sisalduva vastuolu. Nimelt väitis AM, et veejooks toimus kas läbi katuse või läbi terrassi ühenduskohtade äärte. Seega pidanuks terrassi (kui lamekatuse) kate või terrassi ühenduskohtade hüdroisolatsioon olema vigastatud, ainult siis võinuks toimuda veeleke korterisse XX kohtuotsuses kirjeldatud viisil. Eeltoodu põhjal ei saanud veeleket põhjustada väidetav veeloik kostja terrassil, vaid katusekatte või terrassi ühenduskohtade hüdroisolatsiooni vigastus, mida aga majahalduri (valitseja) esindaja AM ei tuvastanud. Lamekatuste konstruktsioon on tervik, mis koosneb erinevatest omavahel teadlikult sobitatud komponentidest, mis peavad tagama piisava soojapidavuse, kaitse ilmastikumõjude eest ja õige niiskusrežiimi. Lamekatuse kalle on tavaliselt paar sentimeetrit meetri kohta ja vee äravool neeludesse (trappidesse) aeglane, see seab eriti kõrged nõuded hüdroisolatsiooni materjalidele ja töö kvaliteedile. Tunnistaja ütluse kohaselt on kõnesoleva terrassi konstruktsioon selline, et terrassi põhjaks on paneel, mille peal on kaldega betoonvalu, mis on kaetud rullmaterjaliga ja mille peal on omakorda puitrestid. Puitresti all on trapp vee äravooluks. Nagu tunnistaja kirjeldusest selgub, on terrassi veepidavus tagatud rullmaterjalist katusekattega. Kirjeldatud hüdroisolatsioon peab tagama katuse veekindluse ka palju raskemates ilmastikuoludes, kui seda on suurem vihmasadu. Näiteks talvel kuhjuvad terrassile lausa lumehanged, mis aegajalt sulavad, kuid hüdroisolatsioon ei lase vett imbuda ehituskonstruktsioonide vahele. Seega on väär tunnistaja ütlusele rajanev kohtu järeldus, et vee läbijooksu hageja korterisse põhjustas justnimelt äravoolutrapi katte mustumise tõttu sadevee liigne kogunemine kostja terrassile ja selle valgumine hageja korterisse (põhjuslik seos). Asjaolu, et kõnesoleva terrassi hüdroisolatsiooni ei ole remonditud, kuid vee läbijooksusid ei ole enam toimunud, tõendab, et läbijooksu põhjuseks ei saanud olla nn. veeloik terrassil, vaid muu lekkevõimalus, näiteks äravoolutoru väljavooluava ummistus või selle ummistus allpool korterit XX. Ainult nii oli võimalik vee valgumine torujätkude vahelt hageja korterisse, kui veelekke põhjuseks oli sadevesi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et osaliselt hageja korteri kohal asuva terrassi vee äravoolusüsteemi regulaarset kontrollimist ja puhastamist tuleb lugeda kostja kui korteriomaniku üldiseks käibekohustuseks ja selle rikkumist ei saa lugeda vastutust vabandavaks asjaoluks isegi juhul, kui kostjale ei olnud lamekatuse hooldusjuhendit, mis vastava kohustuse ette näeb, tutvustatud. KOS § 2 lg. 2 alusel on sadevee ärajuhtimise süsteem korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehituse osa ja kostja ei vastuta selle korrasoleku eest ka siis, kui see asub tema korteriomandi reaalosa piires. Tehnosüsteemide ja rajatiste korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt ning süsteemide korrasolekut peaks
haldama maja valitseja (haldur). Seoses sellega, et äravoolutorustikku varasemalt remonditi ja et hageja korteris oli eelnevalt läbijooks, teadis haldur äravoolutorustiku toimimise jälgimise vajadusest ja võimalikust ähvardavast ohust. KOS § 21 lg. 1 p. 2 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks vajalikke abinõusid. Riigikohus asus kohtulahendis 3-2-1-33-06 seisukohale, et katuse ja sadevete äravoolusüsteemi renoveerimise kohustused kuuluvad hoone tavapärase valitsemise alla, millega valitseja peaks tegelema KOS § 15 lg. 6 p. 2 järgi ja § 15 lg. 6 p. 2 järgi tähendab korteriomanike huvidele vastav valitsemine muuhulgas korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Kuna vee äravoolu trapp on vaieldamatult sadevete äravoolusüsteemi osa, siis selle korrashoiu kohustus lasub valitsejal (halduril) ja süsteemi ülevaatusjuhendi järgi pidanuks toimuma vähemalt kaks korda aastas. Seda kohustust hoone valitseja NG Eesti AS ei täitnud. Tunnistaja AM-l on oma juhatuse liikme seadusejärgsete kohustuste täitmata jätmisest tulenevalt otsene motiiv tunnistada kostja vastu, teda veeavariis süüstavalt (mõtles välja olematu veeloigu kostja terrassil ja trapi mustumise tõttu ummistumise). Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks vaid asjast huvitatud isiku AM ütlused ja jättis kasutamata asjaolude selgitamiseks kostja vande all ülekuulamise võimaluse vastavalt TsMS § 268 lõikele 1. Kohtuotsuses toodud hagejale tekkinud kahju suuruse hindamine ja selle põhjendus on vastuolulised. Kohtu arvutuskäigust (5472 - 912 x 22,4 : 40) selgub, et kohus on võtnud aluseks 07.01.2013 tööde vastuvõtmise aktis ja sularahaarves toodud tööde mahu, summast maha arvestanud arvutusvea tõttu rohkemarvestatud summa 912 eurot ja viinud põrandapinna vastavusse elutoa tegeliku suurusega (22,4 m2). Samas märkis kohus, et puudub kindlus järelduseks, et see remont oli tehtud ainult veekahjustuste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui 1 aasta ja 4 kuud hiljem tehti hageja korteris remonti väidetavate veekahjustuste kõrvaldamiseks, siis ei ole eluliselt usutav, et veekahjustuse kõrvaldamiseks tuli teha aktis ja sularahaarves märgitud tööd. Ligi poolteist aastat pärast veeleket oli korterit sellisel juhul võimalik kasutada ilma remonti tegemata. Põhjendatud on kahtlus, kas 07.01.2013 aktis ja sularahaarves märgitud töid üldse tehti, kuna väidetava töövõtja Tempera Trade OÜ-l puudus 2013 majandustegevuse aruande järgi üldse majandustegevus ja ka käive. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (2553/5754 = 44/100). 29.10.2013 puuduste kõrvaldamise avalduses märkis hageja hagihinna suuruseks 7008 eurot. Kohus arvestas ekslikult otsuses hagihinnaga 5754 eurot. Õige menetluskulude jaotus peaks olema 2553/7008 = 36,4/100. Vastuväited kaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise osas tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 1 alusel jäta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks tunnistaja AM ütlustes vastuolu. Väide, et AM ei tuvastanud terrassi ühenduskohtade hüdroisolatsiooni vigastust, on asjakohatu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et terrassile oli kogunenud hulgaliselt sadevett, mis ei olnud ette nähtud, ja sadevee tase terrassil oli liiga kõrge. Sellest nähtub, et lekke
põhjustas püsivalt ettenähtust kõrgem veetase. Kaebuses ei esile toodud asjaolusid ega tõendeid, mille põhjal tuleks järeldada, nagu tagaks terrassi rullmaterjalist kate terrassi vettpidavuse igasugustel tingimustel ja kui tahes kõrge veetaseme korral. Kaebuses ongi asjakohaselt märgitud, et tunnistaja AM pidas tõenäoliseks leket terrassi äärte ühenduskohtade kaudu. Kaebuse väide hoone valitseja vastutuse kohta on asjakohatu. Väidetav kolmanda isiku vastutus ei mõjuta poolte esitatud asjaoludel VÕS § 137 lg. 1 ja § 65 lg. 1 järgi kostja vastutust hageja ees. Maakohus on õigesti kohaldanud korteriomandiseaduse sätteid. Kaebuse väide, mille kohaselt sadevee ärajuhtimise süsteem on korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehitise osa, on asjakohatu. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-13, p. 43 ja 47, leidnud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast, ning et korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on kohustus teavitada teisi korteriomanikke torustikust lähtuvatest ohtudest. Leke lähtus kostja kontrolli all olevast asjaolust. Kaebuses ei ole esile toodud kostja vastutust välistada võivaid asjaolusid. Kaebuse väide, mille kohaselt maakohus jättis kasutamata võimaluse kuulata vande all üle kostja, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses ei ole taotletud kostja vande all ülekuulamist ega esile toodud, millise asjaolu kohta oleks kostja saanud vande all anda ütlusi ja kuidas oleks kostja ütlused vande all pidanud kaasa tooma teistsuguse otsuse. Kaebusest tuleneb, et maakohus on kahju suuruse hindamisel eksinud hageja kahjuks, mitte aga kostja kahjuks. Kaebuses toodud kahtlus, kas 07.01.2013 aktis ja sularahaarves märgitud töid üldse tehti, on asjakohatu. Kahju ei tekkinud võimalike remonttööde teostamisega, vaid juba hageja korteri kahjustumisega. Seejuures on maakohus otsustanud kahjuhüvitise suuruse kaalutlusõiguse alusel. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, nagu ei oleks hagejal üldse kahju tekkinud. Ringkonnakohtul puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Võttes hagi rahuldamise ulatuse arvutamisel aluseks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõude, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.