XXX hagi XXX vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5754 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja v.advokaat Armand Reinmaa, e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Ülo XXX, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.05.2014 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX(ik XXX) XXX(ik XXX) kasuks kahjuhüvitis 2553 (kaks tuhat viissada viiskümmend kolm) eurot.
3.Välja mõista XXX XXX kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest (11.09.2013) summas 161 (sada kuuskümmend üks) eurot ning lisanduv viivis summalt 2553 eurot alates kohtuotsuse tegemisest (16.06.2014) kuni põhivõla 2553 eurot tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja 113 lg 1 ettenähtud määras.
3.Võtta tsiviilasjas tõendina toimiku juurde XXX8.korruse C osa skeem (tl 117-118). Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta hageja menetluskulud 44/100 osas kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
2-13-42152 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(edaspidi hageja) esitas 11.09.2013 Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu kahjuhüvitise 5754 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt hakkas 16.09.2011 kell 16.20 hakkas XXXhagejale kuuluvas korteris nr 54 tööle tuletõrje (ATS) häire. Turvatöötaja võttis hagejaga ühendust ning koos korterisse sisenedes selgus, et läbi laes oleva tuletõrjeanduri voolas vesi. Koheselt keerati igaks juhuks kinni korteris olevad veetorud. Hagejale kuuluva korteri nr 54 peal asub kostjale kuuluva korteri nr 52 terrass. 16.09.2011 kell 19:00 sisenes XXXmaja haldaja koos kostjaga korterisse nr 52, kus maja haldaja esindaja kontrollis terrassi ning tõstes üles põrandal asuva puitresti, avastas, et vihmavee trapp oli umbes ning terrassile oli tekkinud suur veelomp. Maja haldaja esindaja eemaldas vihmavee trapi eest takistused, misjärel vesi voolas terassilt kiiresti ära. Hageja leiab, et vesi oli kogunenud kostja korteri nr 52 terassile põhjusel, et kostja ei olnud puhastanud terassi äravooluava, mis tekitas vee läbijooksu allolevasse hageja korterisse. Hageja kandis eelnimetatud veekahjustuste tõttu kahju summas 5754.- eurot. Hageja leiab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista, samuti seaduses ettenähtud viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (VÕS § 94 ja 113 lg 1).
2.Hageja leiab täiendavalt, et kahjustused hageja korteris toimusid läbi lae vee voolamise tagajärjel, mis kahjustas nii lage, seinu kui ka põrandat. Rikutud oli tapeet, mis tuli eemaldada ning asendada uuega. Põrand oli veekahjustuste tõttu pundunud, mille tõttu vajas asendamist nii parkett kui ka põrandaliistud. Samuti oli täielikult kahjustunud värvitud lagi, mis tuli uuesti viimistleda. Hageja soovib tõendada kahju suurust remondikalkulatsiooniga. Hageja leiab, et kostja vastutus terassi korrashoiu eest on tuletatav korteriomandiseaduse (KOS) §-st 11 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Alternatiivselt vastutab kostja käibekohustuse rikkumise tagajärjel tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel (tl 76-79).
3.Hageja leiab täiendavalt, et kahjustuste likvideerimisega kandis ta kulutusi 5472 eurot (tl129130,144-146). Kostja vastus hagile ja täiendavad seisukohad
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et ainuüksi lekke tekkimisest hageja korteris ei saa järeldada hageja kohal asuva korteri omaniku ehk kostja vastutust. Kostja peab ebaõigeks hageja väidet, mille kohaselt maja haldaja esindaja tuvastas, et hageja terassil olev vihmavee trapp oli umbes, millest tingituna oli tekkinud suur veelomp, mis tekitas kahjustusi alumisele korterile. Kostja leiab, et kui leke olekski toimunud sadevete ärajuhtimise torustikus, mis kujutab endast korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehituse osa, ei vastuta kostja sellise torustiku korrasoleku eest ka siis, kui see asub tema korteriomandi reaalosa piires (terassil). Kostja leiab, et isegi kui terassil oli veeloik, siis ei saanud see kuidagi valguda hageja korterisse. Kostja peab vääraks hageja väidet, et XXX majas on koostatud kõigi korteriomanike jaoks lamekatuse hoolduse kasutusjuhendid. Kostja arvates on nimetatud juhend juhendiks maja haldajale, kuna katus on mõeldud korteriomanikele ühiseks kasutamiseks, kuid mitte korteriomanikele. Kostja leiab samuti, et hageja ei ole kahju suurust usaldusväärselt tõendanud (tl 41-42, 63-64, 84-85, 135136,139-141).
Kohtuotsuse põhjendused
2-13-42152
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
7.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja korteri kohal XXX(tl 18-20) asub kostja korteri XXX välisterass üldpinnaga 16,7 m2 (mis kuulub korteri nr 52 üldpinna 110,90 m2 hulka – tl 21-26) ning et 16.09.2011 kella 16.20 ajal toimus hageja korteri laest vee läbijooks. Pooled vaidlevad selle üle, kas 16.09.2011 oli sadevesi kogunenud vihmavee äravoolutrapi ummistuse tõttu kostjale kuuluvale kuuluvale krt 52 terassile, kas nimetatud vesi põhjustas vee läbijooksu terassi all asuvasse hageja korterisse ja kas seoses sellega vesi põhjustas kahjustusi hageja korteris ning kas nimetatud kahjustuste tõttu hageja kandis kahju 5754 eurot.
8.Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja VÕS § 1043 jj sätetele. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe tuleneb KOS §-st 11 lg 1 p 1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-38-05 märkinud (p 10), et KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
9.Kohtu hinnangul on asjas ülekuulatud tunnistaja XXX ütlustega leidnud tõendamist, et vee läbijooks läbi hageja korteri lae toimus põhjusel, kuna korteri kohal asuva kostja korteri välisterassile oli kogunenud hulgaliselt sadevett, sest terassil asuva sadevee äravoolutrapi kate oli mustunud (trapi kaitsmele oli tekkinud prahi ja muda tõttu takistus) ja kate ei lasknud takistuse tõttu sadevett trapi kaudu äravoolutorustikku sisse. Pärast seda kui XXX puhastas trapi katte ära, hakkas vesi äravoolutorustikku voolama ja veetase terassilt alanema. XXX ütluste kohaselt läks ta pärast seda kui vesi oli terassilt ära voolanud, tagasi korterisse nr 54 ja nägi, et ka seal oli vee tilkumine tunduvalt väiksem (tl 122-125). Kostja vastuväiteid selle kohta, et tema terassil sellisel kujul vett ei olnud, loeb kohus XXX ütluste alusel ümberlükatuks. Kostja poolt taotletud tunnistaja XXX, kes kutsuti 16.09.2011 seoses turvafirma väljakutsega korterisse nr 52, kostja korteri terassil ise ei käinud ja sealset olukorda ei näinud (tl 125-126). Asjaolu, et keegi XXX ei öelnud, et krt 52
2-13-42152 terass oleks põhjustanud veeavarii, kohtu hinnangul krt 52 terassil uputuse toimumist ei välista. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt oli uputuse põhjuseks seega asjaolu, et krt 52 terassil asuv sadevee äravoolu trapi kate oli mustuse tõttu ummistunud, mistõttu sadevee tase terassil oli liiga kõrge ja valgus mitteveekindlate ühenduskohtade tõttu laekonstruktsioonidest läbi. Mustuse eemaldamisel toimus vee äravool terassilt, mille tagajärjel koheselt vähenes ka vee läbijooks korteri nr 54 laest, millest kohus järeldab, et vee läbijooksu hageja korterisse põhjustas justnimelt äravoolutrapi katte mustumise tõttu sadevee liigne kogunemine kostja terassile ja selle valgumine hageja korterisse (põhjuslik seos). Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et osaliselt teise korteri kohal asuva välisterassi vee äravoolu-süsteemi regulaarset kontrollimist ja puhastamist tuleb lugeda kostja kui korteriomaniku üldiseks käibekohustuseks (TsÜS § 138 lg 2 –õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule) ja selle rikkumist ei saaks lugeda vastutust vabandavaks asjaoluks isegi juhul kui kostjale ei olnud lamekatuse hooldusjuhendit (tl 8-10), mis vastava kohustuse ette näeb, tutvustatud (VÕS § 1050 lg 1-2, § 104 lg 3).
10.Eeltooduga seonduvalt loeb kohus oletuslikeks ja paljasõnalisteks kostja väiteid, et veeleke toimus sadevete ärajuhtimise torustiku, mis kujutab endast korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ehituse osa, vale konstruktsiooni tõttu või oli tingitud asjaolust, et hageja korteri lae kohal oli terassi kate kahjustunud. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt oli vee läbijooksu tagajärjel hageja korteris vesi tulnud põrandale, mööblile, vaip oli veega kokku puutunud, vesi oli tapeedi peal, korteri põrand oli kergelt niiske (tl 123). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejale oli tekkinud kostja hooletuse tõttu kahju (VÕS § 127 lg 4).VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ning hagejal on tulenevalt õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kuigi kohus leiab, et kostja on hagejale süüliselt kahju tekitanud, siis kostja vastuväidetega, et hageja ei ole kahju suurust usaldusväärselt tõendanud, peab kohus nõustuma. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud allkirjastamata ja kuupäevata Ehituskoda OÜ pakkumise kalkulatsiooni summas 5754 eurot (tl 7). Hageja selgitas 25.02.2014 menetlusdokumendis, et kahjujuhtum toimus ammu, siis selle kohta tal rohkem tõendeid esitada ei ole (tl 76-79). Ometi esitas hageja 16.05.2014 täiendava tõendina XXXOÜ 07.01.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti summas 5472 eurot ja vastava sularahaarve samast kuupäevast summas 5472 eurot (tl 132133). Kohtule jääb arusaamatuks, miks hageja oma nõude tõendatuse ja põhjendatuse seisukohalt nii olulisi tõendeid kohe ei esitanud ja menetluse kestel väitis, et tal rohkem tõendeid esitada ei ole. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja poolt esitatud 07.01.2013 akti ja sularahaarve puhul on küsitava väärtusega tõenditega. Juhul kui nimetatud tõendite alusel eeldada, et väidetav korteri remont hageja korteris tehti alles 1 a 4 kuud pärast 16.09.2011 toimunud veeavariid, siis puudub kindlus järelduseks, et see remont oli tehtud ainult kostja poolt põhjustatud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks. Ka on kostja õigustatult juhtinud tähelepanu, et hageja esitatud akt ja sularahaarve sisaldavad selliseid arvutusvigu (kokku 912 eurot), mis ei oleks tohtinud jääda märkamata, samuti ei vasta neis toodud andmed kostja terassi alla jääva elutoa suurusele (aktis näidatud 40, tegelikult 22,4 m2 - tl 117-118). Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejale tekitatud kahju suuruse hindamisel ei ole võimalik hageja poolt esitatud tõenditega (tl 7, 132-133) nende ebausaldusväärsuse tõttu täielikult (so kahju suuruse osas) arvestada (TsMS § 238 lg 5). Tulenevalt TsMS § 233 lg 1 ja 2, VÕS § 132 lg 3 ja § 127 lg 6 kohus siiski leiab, et kahjuhüvitist sel põhjusel hagejale välja mõistmata jätta ei saa, mistõttu kahjuhüvitise suuruse peab otsustama kohus. Kohus
2-13-42152 leiab asjaolusid hinnates, et mõistlik kostjalt hageja kasuks väljamõistetav kahjuhüvitis on 2553 eurot (5472-912 x (22,4 :40).
11.Tulenevalt VÕS § 94 lg 1, 113 lg 1 ja 2 ning 367 on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitiselt viivist alates hagi esitamisest (11.09.2013) kuni põhivõla 2553 eurot tasumiseni. Võttes arvesse viivisemäära 8,25 % (0,25 % +8) moodustab kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summa 161 eurot (0,0825 /365 x 2553 x 279), millele lisandub alates kohtuotsuse tegemisest täiendav viivis VÕS § 94 lg 1 ja 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni. Taotluse lahendamine
12.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 06.05.2014 kohtuistungil esitas kostja täiendava tõendina XXX elamu 8.korruse C osa plaanid kostja ja hageja korterite ning terassi asukoha kohta (tl 117-118). Kohus määras võtta seisukoht tõendite vastuvõtmise osas hiljem. Hageja soovis plaani õigsust kontrollida ja võimalusel esitada täpsema plaani (tl 121-127). Hageja plaani osas vastuväiteid ja omapoolset plaani ei esitanud. Seega võtab kohus kostja poolt esitatud plaanid tõenditena toimikusse (tl 117-118). Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (2553/5754= 44/100). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.