Jätta tähelepanuta kostja poolt 01.12.2014 esitatud menetlusdokument. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.12.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-3259
Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (hageja) esitas 07.04.2014 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX(kostja) vastu põhivõla 2 762.90 euro, viivise 764.36 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel, mille kohaselt hageja osutas kostjale õigusteenust, mis seisnes kostja ülesandel ning Kallaste kala ja kalaturismi seltsi (edaspidi MTÜ) heakskiidul MTÜ esindamises suhetes kolmandate isikutega. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasub MTÜ esindamisega seotud õigusteenuse eest kostja. Vandeadvokaat XXX esindas MTÜ-d Mittetulundusühingu XXX(XXX), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja põllumajandusministeeriumi ees. Vajaduse pöörduda XXX, PRIA ja põllumajandusministeeriumi poole tingisid kostja etteheited XXXtegevusele, samuti XXX juhatuse esimehe XXX tegevusele. MTÜ esindamisest ning MTÜ nimel dokumentide koostamisest oli huvitatud eelkõige kostja, kuid kostja juhatuse liikme XXX’i hinnangul oli mõistlik, kui kolmandate isikute ees näitab initsiatiivi üles XXX liikmeks olev mittetulundusühing, mitte äriühingust kostja. 08.11.2010 väljastas hageja kostjale MTÜ-le osutatud õigusteenuse eest arve nr 201011018 summas 2 762.90 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Poolte kokkulepet, et formaalselt esindab XXX MTÜ-d kuid õigusabi tellijaks ning selle eest tasuma kohustaud isikuks on kostja, kinnitab ka asjaolu, et hageja on ka varasemalt kostja tellimusel ja MTÜ heakskiidul MTÜ-d esindanud, koostades PRIA-le märgukirja seonduvalt XXX16.04.2010 toetuse saamise avaldusega. Märgukirja koostamise eest väljastas hageja kostjale 15.10.2010 arve nr 201010019, mille kostja on hagejale täies ulatuses tasunud 19.10.2010. Kostja on võlgnevust hageja ees korduvalt tunnistanud, aktsepteerides iga-aastaseid saldoteatisi. Hageja hinnangul on kostja võlgnevuse kinnitamisega andnud deklaratiivse võlatunnistuse, mistõttu tuleb kostjal tõendada, et võlgnevust ei ole. Arve tasumise tähtajaks oli 15.11.2010. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kohustus tasuda seadusjärgset viivist summas 764.36 eurot. Hageja ei ole nõus nõude aegumisega. Nõue ei ole aegunud, sest kostja on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ning seega on aegumine katkenud nõude tunnustamisega. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja võis küll MTÜ-le õigusteenust osutada, kuid ei ole tõendatud, et teenus on osutatud kostja ülesandel ja kostja on nõustunud selle eest tasuma. Hagiavaldusele lisatud dokumentides, mis kirjeldavad õigusteenuse osutamist, nähtub selgelt, et teenust on osutatud MTÜ-le. On tõendamata, et kostja pidi tasuma MTÜ-le osutatud õigusteenuste eest. Asjaolu, et kostja on varasemalt tasunud hageja poolt MTÜ-le esitatud arve ei tähenda, et kostja oleks edaspidise osas võtnud kohustuse toetada MTÜ-d õigusteenuste tellimisel. Ühepoolne arve kolmandale isikule osutatud teenuse
2-14-3259 eest ei tõenda, et kostja nõustus selle arve tasumisega. Arve on esitatud valele isikule. Hageja väide, et kostja on saldoteatiste kaudu võlgnevuse olemasolu tunnistanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. Kostja leiab, et nõue aegus 15.11.2013. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on aegunud.
4.Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (hageja) ja Kallaste kala ja kalaturismi seltsi (edaspidi MTÜ) vahel oli käsundusleping MTÜ-le õigusteenuse osutamiseks; • Hageja osutas MTÜ-le õigusteenust; • MTÜ-le osutatud õigusteenuse eest koostas hageja arve nr 201011018 kostja nimele summas 43 230 krooni maksetähtajaga 15.11.2010 (tl 48); Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on aegunud ja kas kostjal on kohustus tasuda MTÜ-le osutatud õigusteenuse eest. Hageja ja MTÜ vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja väitel oli tal MTÜ ja kostjaga suuline kokkulepe, et MTÜ-le osutatud õigusteenuse eest tasub kostja. Õigusteenuse maksumuseks on 43 230 krooni, maksetähtajaga 15.11.2010. Kostja ei ole arvet tasunud.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja nõude näol on tegemist käsunduslepingu alusel tasu maksmise nõudega. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja väidab, et kostja kohustus maksma hagejale tasu MTÜ-le käsunduslepingu alusel õigusteenuse osutamise eest. Seega võib tegemist olla kohustuse ülevõtmisega kostja poolt VÕS § 175 lg 1 tulenevalt. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et poolte vahel on võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Seega on nõude aegumise tuvastamise õiguslikuks aluseks TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 ning nõude aegumistähtajaks 31.12.2013 kell 24:00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on hageja poolt kohtle esitatud 23.01.2014, seega pärast 3-aastast aegumistähtaega.
6.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas aegumine on katkenud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
7.Hageja väidab, et nõude aegumine katkes kostja poolt nõude tunnustamisega. Kostja väidab, et pole vaidlusalust arvet ega saldoteatisi saanud ning vaidlusalust arvet pole kajastatud kostja raamatupidamises. Nõude aegumise katkemist soovib hageja tõendada tunnistaja XXX’i ütlustega, kes osutas MTÜ-le õigusteenust. Tunnistaja XXX’i ütluste kohaselt toimus suhtlus kostjaga telefoni teel,
2-14-3259 algselt suhtles ta võlgnevuse teemal XXX’iga ja edasi XXX. XXXoli tunnistaja ütluste kohaselt isikuks, kes aitas XXX’il projekte kirjutada ja majandada (tl 165 pöördel). Samas on kostja esindaja väitnud kohtuistungil, et XXXei ole kostjaga seotud (tl 165). Tunnistaja XXX’i ütluste kohaselt suhtles ta arve tasumise teemal XXX’iga 2011. a esimesel poolel ja ka järgnevate aastate jooksul. Alati oli vastuseks, et arve tasutakse, anti erinevaid tähtaegu ning arvele vastu ei vaieldud (tl 165 pöördel). XXXandis tunnistajale lubaduse, et arve tasutakse 2011. a esimese poolaasta jooksul (tl 166).
8.Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX’i ütlused liiga umbmäärased, et nende põhjal tuvastada nõude aegumise katkemist. Tunnistaja XXX’i ütluseid ei haaku ühegi teise objektiivse tõendiga. Näiteks pole peale tunnistaja ütluste tõendeid selle kohta, et kostjale on vaidlusalust arvet ja saldoteatisi välja saadetud. Kohtule on esitatud üks dokumentaalne tõend, mille kohaselt tunnistaja XXX on nõudnud hageja raamatupidamiselt kostja suhtes saldoteatist 11.01.2013 (tl 140). Samuti pole võimalik tunnistaja umbmääraste ütluste alusel tuvastada, kas kostja seaduslik esindaja XXX tunnistas suuliselt võlgnevust enne 23.01.2011 või pärast, kuna tunnistaja kasutab väljendit „2011. a alguses“ ja „2011. a esimesel poolel“. Edasi suhtles tunnistaja XXX XXX, kuid asjas pole tõendatud, et XXXoli isikuks, kes oli kostja poolt volitatud isikuks võlgnevuse tunnustamiseks. Eeltoodud alusel leiab kohus, et nõude aegumise katkemine ei ole ainuüksi tunnistaja XXX’i ütlustega tõendamist leidnud ning nõue on aegunud.
9.Kostja esindaja on pärast kohtuistungit 01.12.2014 esitanud kirjaliku seisukoha. Kuna see on esitatud pärast tähtaega, jätab kohus selle tähelepanuta. Dokument on esitatud elektrooniliselt ja seda pole vaja tagastada. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.