Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-5634
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ulvi Loonurm
Kohtuasi
RV ja RV hagi AV vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RV (IK XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MV ja lepinguline esindaja Helen Reinvart Hageja RV (IK XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MV ja lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja AV (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 01.10.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud Harju Maakohus rahuldas 18.09.2013 otsusega RV ja RV hagi osaliselt ning jättis menetluskulud hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tühistati Harju Maakohtu 18.09.2013 otsus osaliselt, suurendati hagejate kasuks väljamõistetud igakuist elatist ja jaotati ümber menetluskulud. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid 31.05.2014 edasi kaebamata. Hageja avaldus
1(5)
Hagejad esitasid 05.06.2014 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hagejate kasuks 2027,56 eurot ning kohustada kostjat menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejate menetluskulud on kokku 2027,56 eurot, millest 1848 eurot moodustab esindaja tasu, 50 eurot riigilõiv hagi tagamiselt ja 129,56 eurot kohtutäituri tasu hagi tagamise kohtumääruse sundtäitmisele võtmisel. Kostja vastuväited Kostja palus jätta menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kahe esindaja palkamine elatise nõude esitamiseks ei ole põhjendatud ning põhjendatud ajakulu elatisnõude koostamiseks ja kohtus esindamiseks on maksimaalselt 4 töötunni eest. Hagejate nõue on olnud oma sisu poolest mitte elatise väljamõistmine, vaid makstud elatise kohtuotsusega fikseerimine ja osaliselt elatise suurendamine. Maakohtus otsuse alusel tehtud menetluskulusid ei pea kostja hüvitama, kuna maakohtu otsuses oli märgitud menetluskulude jaotus ja kulud jäid poolte endi kanda. Kostja ei olnud nõus ka menetluskulude arvestuses hagi tagamise kulude hüvitamisega ja kohtutäituritasu hüvitise nõudega menetluskulude kandmisena. Hagejatel puudus põhjendus nõuda elatise väljamõistmist hagi tagamisena, kuna kostja täitis elatise maksekohustust vabatahtlikult ja hagejate esindaja kuritarvitas oma menetlusõigusi. Samuti on põhjendamatu kohtutäituri tasu väljamõistmine, kuna kostja maksis elatist vabatahtlikult nii hagejate esindajatele kui ka hiljem kohtutäiturile. Põhjendamatu on nõuda kostjalt 2027 euro väljamõistmist arvestades nõude olemust ja suurust, milleks oli sisuliselt kokku 55 eurot kalendrikuus. Menetluskulude avaldus on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele ning sisaldab endas kuntslikult loodud ja tekitatud tõendeid menetluskulude ajakulu ja suuruse kohta, mida pole võimalik kostjal kontrollida. Elatise nõue on nõue, kus tegelikkuses ei ole vajalik esindaja olemasolu, vaid seaduslik esindaja on võimeline ise nõude esitama ja seda tõendama. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas hagejate avalduse ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulu 2027,56 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus muutis maakohtu lahendit ja jaotas ümber ka menetluskulud. Seega tuleb lähtuda ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt tasusid hagejad 04.02.2013 riigilõivu hagi tagamiselt 50 eurot, mistõttu tuleb see kostjal hagejatele hüvitada. Hagejad paluvad hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 1848 eurot. Tulenevalt TsMS § 217 lõikest 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu olenemata esitatud nõudest. Seega kostjal tuli arvestada võimalusega, et hagejad võivad kasutavad kas ühist esindajat või eraldi oma esindaja. Kostja väide kahe esindaja kohta on asjakohatu, kuivõrd hagejad on taotlenud korraga ühe esindaja õigusabikulude hüvitamist, seda ka arvel 054/13 märgitud kohtuistungi osas.
2(5)
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Tunnitasu 80 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul mõistlik. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud arved, millest nähtuvad toimingud ja toimingutele kulunud aeg. Seega on ebaõige kostja väide, et menetluskulu ajakulu ja suurust ei ole võimalik kontrollida. Arvelt 014/13 nähtub, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele on kulunud 4 tundi, mis on põhjendatud. Kohus rahuldas taotluse hagi tagamiseks ning ka kohtuotsusega tuvastati, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt, mistõttu mõisteti kostjalt elatis välja ka tagasiulatuvalt. Seega on hagi tagamisega seotud toimingud ja kulud põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud hagiavaldusele kulunud aeg. Arvel 054/13 on märgitud istungiks ettevalmistamine ja 10.09.2013 istungil hagejate esindamine ajakuluga 2,25 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil on hagejaid esitanud 2 lepingulist esindajat ja istung kestis kella 14.00 - 15.40, so 1 tund ja 40 minutit. Arvestades, et nimetatud toiming sisaldas lisaks istungile ka ettevalmistust, nõuab hageja ühe esindaja tasu hüvitamist. Toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevad ülejäänud hagejate esindaja toimingute kestvus. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud kohtutäituri tasu otsus, millega on tõendatud 129,56 euro suurune kohtutäituri tasu hagi tagamise kohtumääruse sundtäitmisele võtmiselt. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja vähendada menetluskulusid maksimaalselt kuni mõistliku suuruseni 500 eurot või alternatiivselt määrata kindlaks kohtumääruse täitmise kord ja määrata kostja kohustuseks tasuda menetluskuludena mitte rohkem kui 100 eurot kalendrikuus kuni kohustuse kohase täitmiseni. Perekonnaõiguslikus asjas on põhjendamatu, et kohus mõistab menetluskuludena välja 2027,56 eurot, kuna selline kulu on ebamõistlikult suur ja tegemist ei ole sedavõrd keerulise kaasusega, millega lapsevanem ei võiks kohtus esindamisel ise hakkama saada. Kostja ei ole andnud mingisugust põhjendust laste nimel kohtusse pöördumiseks, sest on elatist vabatahtlikult nii enne elatise nõude esitamist, hagi tagamise nõude esitamisel, kui ka kohtumääruse tegemise perioodi jooksul järjepidevalt täitnud. Pole olnud juhtumit, kus isa ei oleks elatist andnud, mis oleks eos tekitanud vajaduse üldse kohtu poole pöördumiseks. Menetluse kestel ei leidnud tõendamist asjaolu, et ema oleks elatise suurendamiseks pöördunud kordagi isa poole, seega on õiguslikult eriliselt ülekohtune ja kostja õigustunnet riivav situatsioon, kus tema poole perekondlikes küsimustes ei pöörduta, rünnatakse teda hagiga ja karistatakse veel menetluskuludega. Poolte vahel on lahku kolimisest saadik olnud laste ema poolt üleolev ja mitte koostööaldis suhtlemine – hagejate seaduslik esindaja suhtleb kostjaga ainult hagi vormis ja kostja ei saa ennast sellise tegevuse eest mitte kuidagi kaitsta – kuid sellisele tegevusele ei peaks kohus andma ka õiguskaitset. Kohtumäärus on asja keerukust ja sisu arvestades proportsioonist väljas ja isegi kui hagejad oleksid antud menetluses pidanud mingil põhjusel kasutama õigusabi nõudvat teenuse kasutamist, siis on sellise teenuse kasutamine esitatud summade osas ebamõistlik ja 3(5)
ülepaisutatud. Ükski vanem kes nõuab elatist suhteliselt miinimumi lähedases ulatuses ei palkaks endale esindajata 2027,56 euro ulatuses, kuna see oleks ebamõistlik kulutus. Kõigele lisaks ei ole isa keeldunud elatise maksmisest, mida kohus pole üldse kaalunud kui asjaolu, mille tõttu tuleks väljamõistetud menetluskulusid oluliselt vähendada, sest tegemist ei ole olnud kostja põhjustatud hagiga. Maakohus jättis oma lahendis menetluskulud poolte endi kanda, millest tekkis kostjal ka õigustatud ootuse printsiip, et maakohtu kantud menetluskulud jääva poolte endi kanda. Asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus muutis menetluskulude väljamõistmise osakaalu on arvestatav endiselt kui ainult apellatsioonmenetluse kulude kandmisena. Puudub igasugune põhjendatus, miks peaks kohus kostjat, kes täidab elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, karistama. Selline kohtu tegevus on ülekohtune ja süvendab arusaama, et lastesse puutuvates õigustes eelistab kohus alati emade kui seaduslike esindajate õigusi. Kohtumenetluse alustamiseks puudusid igasugused eluliselt usutavad põhjendused ja kohus oleks pidanud arvestama neid asjaolusid ka kulutuste kandmisel ehk ennekõike kas hagejad ise on endale teadlikult tekitanud kulutused, mida oleks saanud edukalt vältida. Kostja karistamine menetluskulude täiendava tema kanda jätmisena situatsioonis, kus ta maksab ja täidab juba elatist ise vabatahtlikult, on ääretult ülekohtune. Menetluskulude väljamõistmine enam kui 2000 eurot on kostja jaoks sedavõrd suur väljaminek, et tekitab talle majanduslikult raskusi ja võlgnevuse, mille tõttu jääb sellise nõude rahuldamisel kindlasti maksmata elatis, sest kostjal ei ole lihtsalt võimalik sellises suuruses menetluskulusid täita ja kanda. Hagejate seadusliku esindajaga mingeid läbirääkimisi pole võimalik pidada, sest viimane ei nõustu ühegi ettepanekuga. Vastuväited Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Põhjendamatud on kostja vastuväited hagile, kuna asi on sisuliselt lahendatud. Kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise määruses anda õiguslikku hinnangut esitatud hagile. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei vaata kohus asja sisuliselt läbi, vaid lahendab menetluskulude kindlaksmääramise avaldust vastavalt sellele, kuidas jõustunud kohtuotsusega menetlusosaliste vahel menetluskulud on jaotatud. Kuna kostja ei vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsust, millega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, on kostja minetanud õiguse esitada vastuväited menetluskulude jaotuse suhtes. Menetluskulude hüvitamine toimub kulude jaotuse kohta tehtud lahendi alusel ja kostja väidetud raske rahaline olukord ei võimalda jätta menetluskulusid välja mõistmata, seda enam,
4(5)
et kostja ei ole välja toonud asjaolu, et väidetav raske rahaline olukord oleks tekkinud pärast menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise lahendi jõustumist. Alusetu on kostja väide, et hagejate lepingulise esindaja õigusabikuluna on välja mõistetud 2027,56 eurot. Väljamõistetud menetluskulud koosnevad esindaja tasust 1848 eurot, riigilõivust 50 eurot ja kohtutäituri tasust 129,56 eurot. Nimetatud menetluskulud on põhjendatult kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 144 punktide 1 ja 5 alusel, millele oma määruses viitab ka maakohus. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega. Seega ei saa ringkonnakohtu arvates menetluskulude vähendamise põhjuseks olla ka üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Hagejad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on käsitlenud hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad hagejate esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.