Kohtulahend

Kostja vastuväited Kostja palub jätta menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kostja leiab, et kahe esindaja palkamine elatise nõude esitamiseks ei ole põhjendatud mitte millegagi ning põhjendatud ajakulu elatisnõude koostamiseks ja kohtus esindamiseks on maksimaalselt 4 töötunni eest. Kostja leiab, et hagejate nõue on olnud oma sisu poolest mitte elatise väljamõistmine, vaid makstud elatise kohtuotsusega fikseerimine ja osaliselt elatise suurendamine. Kostja leiab, et ka maakohtus otsuse alusel tehtud menetluskulusid ei pea kostja hüvitama, kuna maakohtu otsuses oli märgitud menetluskulude jaotus ja kulud jäid poolte endi kanda. Kostja ei ole nõus ka menetluskulude arvestuses hagi tagamise kulude hüvitamisega ja kohtutäituritasu hüvitise nõudega menetluskulude kandmisena. Hagejatel puudus põhjendus nõuda elatise väljamõistmist hagi tagamisena, kuna kostja täitis elatise maksekohustust vabatahtlikult ja hagejate esindaja kuritarvitas oma menetlusõigusi. Samuti on põhjendamatu kohtutäituri tasu väljamõistmine, kuna kostja maksis elatist vabatahtlikult nii hagejate esindajatele kui ka hiljem kohtutäiturile. Igati põhjendamatu nõuda kostjalt 2027 euro väljamõistmist arvestades nõude olemust ja suurust, milleks oli sisuliselt kokku 55 eurot kalendrikuus. Kostja leiab, et esitatud avaldus on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele ning sisaldab endas kuntslikult loodud ja tekitatud tõendeid menetluskulude ajakulu ja suuruse kohta, mida pole võimalik kostjal kontrollida. Elatise nõue on nõue, kus tegelikkuses ei ole vajalik esindaja olemasolu, vaid seaduslik esindaja on võimeline ise nõude esitama ja seda tõendama. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahendid jõustusid 31.05.2014, hagejad esitasid 05.06.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusele on lisatud arved, millest nähtub kulude koosseis, seega vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulude hulka kuuluvad ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejate menetluskulud on kokku 2027,56 eurot, millest 1848 moodustab esindaja tasu, 50 eurot riigilõiv hagi tagamiselt ja 129,56 kohtutäituri tasu hagi tagamise kohtumääruse sundtäitmisele võtmiselt. Kohus ei nõustu kostjaga, et maakohtus otsuse alusel tehtud menetluskulusid ei pea kostja hüvitama, kuna maakohtu otsuses oli märgitud menetluskulude jaotus ja kulud jäid poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus on maakohtu lahendit muutnud ja ühtlasi ümber jaotanud ka menetluskulud. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas lähtuda Ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad käesolevas kohtumenetluses tasunud 04.02.2013

riigilõivu hagi tagamiselt 50 eurot (kd I lk 49). Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal hagejatele hüvitada. Hagejad paluvad hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 1848 eurot. Kostja esitas vastuväite, et elatise nõude puhul ei ole vajalik esindaja olemasolu ja asi ei olnud niivõrd keerukas, et hagejatel pidi olema 2 esindajat. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu olenemata esitatud nõudest. Seega kostjal tuli arvestada võimalusega, et hagejad võivad kasutavad kas ühist esindajat või kummalgil on oma esindaja. Kostja väide kahe esindaja kohta on asjakohatu, kuivõrd hagejad on taotlenud korraga ühe esindaja õigusabikulude hüvitamist, seda ka arvel 054/13 märgitud kohtuistungi osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Tunnitasu 80 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul mõistlik. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud arved, millest nähtuvad toimingud ja toimingutele kulunud aeg. Seega on ebaõige kostja väide, et menetluskulu ajakulu ja suurust ei ole võimalik kontrollida. Arvelt 014/13 nähtub, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele on kulunud 4 tundi. Kostja esitas vastuväite, et hagejatel puudus põhjendus nõuda elatise väljamõistmist hagi tagamisena. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tagamisele kulutatud aega ja riigilõiv on põhjendatud. Kohus rahuldas taotluse hagi tagamiseks (kd I tlk 55-56) ning ka kohtuotsusega tuvastati, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt, mistõttu mõisteti kostjalt elatis välja ka tagasiulatuvalt. Seega on hagi tagamisega seotud toimingud ja kulud põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud hagiavaldusele kulunud aeg. Arvel 054/13 on märgitud istungiks ettevalmistamine ja 10.09.2013 istungil hagejate esindamine ajakuluga 2,25 tundi. Kohtuistungi protokollist (kd I tlk 243-248) nähtub, et istungil on hagejaid esitanud 2 lepingulist esindajat ja istung kestis kella 14-15.40, so 1 tund ja 40 minutit. Arvestades, et nimetatud toiming sisaldas lisaks istungile ka ettevalmistust, nõuab hageja 1 esindaja tasu hüvitamist. Toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Samuti loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks ülejäänud hagejate esindaja toimingute kestvuse. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud kohtutäituri tasu otsus, millega on tõendatud 129,56 euro suurune kohtutäituri tasu hagi tagamise kohtumääruse sundtäitmisele võtmiselt. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hagejate kasuks välja mõistmisele 2027,56 eurot, mis koosneb riigilõivus 50 eurot, õigusabikuludest 1848 ja kohtutäituri tasust 129,56 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.