Menetlusosalised ja nende Hageja I U.L (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II U.P (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja O.O Hagejate lepinguline esindaja Lumelille Tomberg
advokaat Helen-
Kostja: V.P (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Helen Reinvart Menetluse liik
Avalik kohtuistung 10. veebruaril 2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. mai 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.U.L (hageja I) ja U.P (hageja II) esitasid 12.03.2024 Harju Maakohtule hagi V.P (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad on sündinud O.O ja kostja abielust. Vanemate abielu lahutati 2012.a aprillis ja kuna O.O elas ja töötas sel ajal Soome Vabariigis, jäid lapsed elama kostjaga. Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-19117 kinnitati vanemate kompromiss ja määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-5634 mõisteti O.O-lt hageja I kasuks välja igakuine elatis summas 210 eurot ja hageja II kasuks summas 200 eurot ning ühekordne tagasiulatuv elatis hagejate peale kokku summas 620 eurot. Ajast, mil elatise seadusjärgne alammäär hakkas ületama väljamõistetud elatist, tasus O.O hagejatele elatist seadusjärgses alammääras. Kuni 2024.a jaanuarini (kaasa arvatud) on O.O tasunud hagejatele elatist kummalegi 292 eurot kuus.
2.Hagejate isa ei tööta enam Soomes. Lapsed kolisid 21.01.2024 elama isa juurde ning hagejate isa annab ülalpidamist lastele vahetult. Kostja keeldub elatise maksmisest. Ehkki laste isa esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuste isa nimele vormistamiseks, keeldus kostja selleks oma nõusolekut andmast.
3.Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista igakuise elatise PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud summas, arvestades, et lastetoetus laekub kostjale. Samuti palusid hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 22.01.2024 - 11.03.2024 eest, hagejale I summas 570,87 eurot ja hagejale II summas 485,25 eurot.
4.15.10.2024 täpsustas hageja II oma nõuet, kuna hageja II otsustas 12.07.2024 ema juurde jääda. Seetõttu on hageja II nõue kostja vastu perioodi 21.01.2024 - 31.03.2024 eest 289,28 eurot kuus ja alates 01.04.2024 - 11.07.2024 367,72 eurot kuus. Kokku on hageja II nõue kostja vastu 1914,85 eurot.
Vastus hagile
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kinnitatud suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures. Ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani. Puudub vaidlus, et
kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda ei ole muudetud. Eeltoodu tähendab, et kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud tagama kõik tsiviilasjas nr 2-12-19117 kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas hagejatele vajaliku eluruumi koos selleks vajalikuga ning eluks vajaliku toiduvaru kodus, sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks tarbivad või mitte. Samuti on kostja kandnud hagejate muid kulusid, s.h sidekulusid, vaba aja veetmise ja huvitegevusega seotud kulusid, riiete ja jalanõude kulusid ning koolikohustuse täitmisega seotud kulusid.
6.Kui kohus leiab, et elatise rahuldamise nõude eeldused on täidetud, siis taotleb kostja kohtult PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise vähendamist PKS § 102 lg 2 järgi. Hagejate tegelikud vajadused on PKS § 101 sätestatud ulatuses elatisest väiksemad. Samuti osutuks kostja teised alaealised lapsed hagejate poolt nõutud määras elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal ei ole võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 09.05.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatise hageja I kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 30.09.2024 kokku 2172,15 eurot, alates 01.10.2024 kuni 31.03.2025 summas 367,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni 30.04.2025 summas 381,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 04.04.2026) mõistis kohus kostjalt hageja I kasuks välja 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Maakohus märkis, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti määras kohus, et elatise summad tuleb kanda hageja pangakontole. Jooksev elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja II kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 11.07.2024 kokku 1167,65 eurot, mis tuleb kanda hageja II pangakontole. Hagejate tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
8.Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga I käesoleval ajal igapäevaselt koos ning samuti tuvastas kohus, et kostja ei elanud hagejaga II perioodil 22.01.2024 kuni 11.07.2024 igapäevaselt koos. Kostja on menetluses väitnud, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ning esitanud selle kohta ka erinevaid arveid ja maksekorraldusi. Kohus märkis, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse
heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Seega saab kohus elatise suuruse määramisel arvestada üksnes vajalike ja põhjendatud kuludega, mille ka teine lapsevanem on heaks kiitnud, s.h hagejate telefoniteenuste kuludega. Asjakohased võivad olla ka kulud seoses hagejate kooliga. Kohus ei arvesta aga ülalpidamiskohustuse täitmisena Spotify, Youtube ja Netflix eest tasumise kulusid. Tegemist on mugavusteenustega, mitte hädavajaliku igakuise kuluga. Samuti ei saa kohus arvestada ülalpidamiskohustuse täitmise tõenditena tšekke ja maksekorraldusi, mis puudutavad erinevate toodete, riiete ja söögi maksumust. Esiteks on osad kulud tehtud enne 22.01.2024 ning ei ole seega asjakohased. Teiseks tõendavad maksekorraldused üksnes teatud kulude tegemist teatud hinnaga, kuid ei tõenda, et tegemist oleks igakuiste hädavajalikke kuludega, mis on tehtud seoses hagejatega. Samuti ei arvesta kohus erinevate ülekannetega hagejatele endale, kuna tegemist on taskurahaga, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisega. Ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa kohus arvestada ka kostja poolt esitatud tõenditega, mis puudutavad kostja enda elukoha eluasemekulusid (s.h kommunaalkulud, elekter, TV jms). Võimalikud kostja eluasemekulud, söögikulud, hügieenikulud jms on ülalpidamiskohustusena käsitletavad juhul, kui hagejad viibivad kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus ning sel juhul on võimalik kohtul vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).
9.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Vaidlus puudub, et hagiavalduse esitamise ajal sai hagejate eest lapsetoetust kostja. Alates 01.05.2025 on hageja I osas lastetoetuse maksmine kostjale lõpetatud (dtl 409). Kohus saab nimetatuga elatise suuruse määramisel ka arvestada.
10.Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-19117 on määratud kindlaks hagejate ja nende isa suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani (dtl 76-79). Samas on tõendamist leidnud, et hageja I on kolinud isa juurde 22.01.2024 ning ka hageja II on elanud perioodil 22.01.2024 kuni 11.07.2024 isa juures. Suhtluskorras märgitud olukord on seega muutunud oluliselt ning vanemad on laste soove aktsepteerinud. Kuna puuduvad tõendid, et hagejad oleksid viibinud kostja juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus, siis puudub alus elatise vähendamiseks PKS 101 lg 6 alusel.
11.Kostja on välja toonud, et tal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid - XX.XX.XXXX sündinud poeg G (dtl 152) ja XX.XX.XXXX sündinud tütar Q (dtl 153), kes hagejate
kasuks miinimumelatise väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks, kuna kostjal ei ole võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Kohus luges tõendatuks, et ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus (dtl 155). Kostja ei ole menetluses esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kostja ja tema teiste laste ülalpidamine hagejatele elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses kahjustuks. Kohus märkis täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest on iseenesest põhjendatud. Samas tuleb kohtul arvestada teatud kostja poolt tehtud kuludega kuni 30.09.2024. Kohus ei arvesta lõplikes seisukohtades lisatud tõenditega, kuna need on esitatud hilinemisega ning lisaks ei ole suurem osa neist ka ülalpidamiskohustusena arvestatavad (dtl 370-390).
13.Kohus luges tõendatuks, et kostja tasus hageja I sidekulud perioodil 12.03.2024-2024.a august summas 66,19 eurot ja hageja II sidekulud perioodil 12.03.2024-11.07.2024 summas 57,51 eurot. Nimetatut saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning maha arvestada elatise suurusest. Samuti saab eelnimetatud perioodil ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda järgmisi kostja poolt tehtud kulutusi: hageja I kooli lõpureisi kulu summas 179,85 eurot (dtl 125) ning lõpetamise fotograaf summas 7,70 eurot (dtl 237) ja hagejaga II seotud loengu kulu summas 10 eurot (dtl 127). Muude kulude kandmine ülalpidamiskohustuse täitmisena ei ole tõendatud ega põhjendatud.
14.Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 12.03.2024 kuni 30.09.2024 kokku 2172,15 eurot (2425,89 – 66,19 – 179,85 - 7,70) ja edasi elatis miinimummääras ja hageja II kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 11.07.2024 kokku 1167,65 eurot (1235,22-57,51-10).
15.Tagasiulatuva elatise, perioodi 22.01.2024 - 11.03.2024 eest, väljamõistmist pidas maakohus põhjendamatuks. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
17.Kostja on hagejatele alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni 12.07.2024, mil kujunes lõplikult välja olukord, kus hageja II elab ema juures ja hageja I isa juures, ülalpidamist andnud, kandes hagejate vajaduste rahuldamisega seotud kulusid ning andes vahetult ülalpidamist lähtudes Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 kinnitatud suhtluskorrast. Kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra järgi on hagejate peamine elukoht ema elukoht, mis tähendab, et kostja on, sõltumata hagejate faktilisest
viibimiskohast, kohustatud tagama kõik kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused, et hagejatel oleks igal ajal tagatud eluruum koos selleks vajalikuga (elekter, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu jmt) ja toiduvarud kodus, sõltumata sellest, kas hagejad seda lõpuks tarbivad või mitte. Seega tuli kostjal teha hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi ka ajal, mil lapsed olid isa juures. Asjaolu, et hagejad käisid peale kooli, õhtuti, nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures, ei ole hagejad ümber lükanud.
18.Puudub vaidlus, et alates 12.07.2024 elab hageja II kostja juures, kes katab üksinda terves ulatuses hageja II vajadused, kuna isa hageja II ülalpidamiskohustust ei täida, ning hageja I elab isa juures, kes katab hageja I vajadused valdavas osas. Olukorras, kus kumbki vanem peab vahetult ülal ühte last ja kannab tema põhivajadustega seotud kulud ning teisele lapsele elatist ei maksa, ei ole alust elatise väljamõistmiseks.
19.Maakohus jättis tuvastamata hagejate tegelikud vajadused ja välja selgitamata, millises ulatuses kumbki vanematest on hagejatele ülalpidamist andnud nii enne hagi esitamist kui menetluse kestel. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veetsid hagejad ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastata, kui suured on tegelikult laste vajadused ja kummagi vanema kulud laste vajaduste rahuldamiseks.
20.Kostja on tõendanud, et ta on kohtumenetluse kestel teinud kulutusi hagejate vajaduste rahuldamiseks. Kostja on selgitanud, et olenemata hagejate isa juurde kolimisest, on kostjal tulnud teha kulusid hagejate sidekulule, arengu- ja huvitegevusele, hügieenile, toidule, kooli kohustuse täitmisele, riietele, jalanõudele ja muudele kuludele. Kohus on otsuse tegemisel ignoreerinud kostja tehtud ülalpidamiskulutusi. Kuni otsuse jõustumiseni ei ole kostja jaoks siduvat elatise maksmise korda ning seetõttu on kostja vaba valima, mis viisil ta lastele ülalpidamist annab.
21.Maakohus on vastuoluliselt jätnud arvestamata hagejate arveldusarvetele tehtud ülekanded, võttes arvesse, et resolutsioonis on maakohus ise märkinud, et elatis tuleb maksta laste arveldusarvele.
22.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust kui leidis, et pole alust elatist vähendada proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga. Hagejad viibisid kostja juures mitte ainult üle nädala nädalavahetustel, vaid ka koolivaheaegadel ja nädala sees. Isegi kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei välista selline praktikas väljakujunenud elukorraldus võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
23.Maakohus jättis välja selgitamata vanemate majanduslikud võimalused. Olukorras, kus kohus leidis, et kostja töötasu on 1568 eurot kuus ning kostja on tõendanud, et tal on nelja alaealise lapse ülalpidamiskohustus, siis ei jagu kostja sissetulekust kõigile lastele miinimumelatise maksmiseks.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles hagi rahuldati. Osas, milles hagi jäi rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
26.Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus põhjendatult laste faktilisest elukorraldusest, mitte tsiviilasjas nr 2-12-19117 kinnitatud suhtluskorrast. Riigikohus on 29.10.2025 otsuses tsiviilasjas 2-21-16454 (p 16) selgitanud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29; 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-238691/35, p 13.1). Maakohus tuvastas, et hageja I on alates 22.01.2024 elanud isa juures ning hageja II elas isa juures perioodil 22.01.2024-11.07.2024. Kuna on tõendatud, et laste tegelik elukorraldus ei vastanud kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrale, siis lähtus maakohus käesoleval juhul põhjendatult tegelikust elukorraldusest.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis kindlaks tegemata laste vajadused. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna hagejad nõudsid elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas, siis ei pidanud hagejad oma igakuiseid vajadusi tõendama. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hagejate vajadused on väiksemad, s.t sellised, mis annaksid aluse mõista välja elatise alla PKS § 101 järgi arvutatud summa.
28.Kostja on seisukohal, et ta on oma ülalpidamiskohustuse täitnud, kuna ta tagas hagejatele vajalikud elamistingimused ja toidu ka enda juures ning lisaks on kostja kandnud hagejate muid vajalikke kulutusi. Ringkonnakohus selgitab, et lahuselava vanema poolt tehtavaid tavapäraseid kulutusi eluasemele, toidule, hügieenile ja muid sarnaseid tavapäraseid kulutusi arvestatakse elatise väljamõistmisel siis, kui laps viibib lahuselava vanema juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hagejad on viibinud kostjaga vähemalt seitse ööpäeva kuus.
29.Seoses kostja poolt muude erinevate kaupade ja teenuste eest tasumisega, märgib ringkonnakohus, et ebaõige on kostja seisukoht, et ta on vaba valima, kuidas ülalpidamist anda. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesoleval juhul on hagejad hagis taotlenud elatise rahas väljamõistmist ja märkinud ka arvelduskonto numbri, millele see tasuda. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Kui lapsest lahuselav vanem soovib osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis puudutavad kostja poolt erinevate teenuste ja kaupade eest tasutud summade väljamõistetavast elatisest maha arvamata jätmisega. Lisaks väljuvad kostja poolt tehtud osad kulud vaidlusalusest ajavahemikust, st need on tehtud enne 12.03.2024 ja hageja II osas pärast 11.07.2024. Hageja I osas on kostja apellatsioonkaebuses ka ise nõustunud, et hageja I on valdavas osas isa ülalpidamisel.
30.Kostja leiab, et maakohus on vastuoluliselt jätnud arvestamata kostja poolt hagejate arvelduskontole tehtud ülekanded, võttes arvesse, et otsuse resolutsioonis on maakohus kohustanud kostjat tasuma elatise hagejate arvelduskontole. Ringkonnakohus märgib, et üksnes asjaolust, et kostja on teinud hagejate arvelduskontodele makseid, ei saa järeldada, et tegemist on elatise maksmise kohustuse kohase täitmisega. Hagejad on hagis märkinud konkreetsed arvelduskontod, millele elatist tasuda. Tegemist on hagejate isa poolt avatud hagejate arvelduskontodega. Kostja ei ole teinud ülekandeid nimetatud arvelduskontodele, vaid muule kontole. Maakohus ei ole lõppjärelduses eksinud, kui on jätnud need arvestamata.
31.Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et alates 12.07.2024 elab hageja II kostja juures, kes katab üksinda terves ulatuses hageja II vajadused, kuna isa hageja II ülalpidamiskohustust ei täida, ning hageja I elab isa juures, kes katab hageja I vajadused valdavas osas. Kostja leiab, et olukorras, kus kumbki vanem peab vahetult ülal ühte last ja kannab tema põhivajadustega seotud kulud ning teisele lapsele elatist ei maksa, ei ole alust elatise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et seadusest ei tulene võimalust jätta kostja kirjeldatud olukorras elatis välja mõistmata. Kummalgi lapsel on iseseisev nõudeõigus selle vanema suhtes, kes ülalpidamiskohustust ei täida (PKS § 97 p 1). Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-5634 mõisteti O.O-lt hageja I kasuks välja elatis 210 eurot kuus ja hageja II kasuks 200 eurot kuus. Tsiviilasjas esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt on RV Õigusbüroo OÜ teinud O.O eest alates 2020.a aprillist kuni 2023.a lõpuni elatise makseid kummalegi lapsele 292 eurot kuus. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 06.01.2026 otsusega tsiviilasjas 28
24-3508 muudetud tsiviilasjas 2-13-5634 ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud elatisi järgmiselt: vähendada alates 01.03.2024.a hagejale I väljamõistetud elatist 0 euroni kuus, kuivõrd O.O annab hagejale I ülalpidamist vahetult; vähendada perioodil 01.03.2024.a kuni 11.07.2024.a hagejale II väljamõistetud elatist 0 euroni kuus. Alates 12.07.2024.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni tasub O.O hagejale II elatist Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634 alusel. Kolleegium osundab, et juhul kui O.O enam ei täida kohtuotsust hagejale II väljamõistetud elatise osas, siis on hagejal II õigus pöörduda kohtutäituri poole, kuid see ei anna alust jätta käesolevas asjas esitatud elatisenõuded rahuldamata.
32.Vaidlus puudub, et lisaks hagejatele on nii hagejate isal veel kaks alaealist last ning ka hagejate emal veel kaks alaealist last. Kostja palub elatise suurust vähendada, kuna tema sissetulekust ei jätku kõigi tema laste ühetaoliseks ülalpidamiseks. Samuti annab kostja arvates elatise vähendamiseks alust hagejate viibitud aeg kostja juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolusid elatise vähendamiseks. Esmalt ei ole kostja välja toonud, kui suures osas osaleb kostja kahe noorema lapse vajaduste katmisel. Teiseks ei iseloomusta vanema varalist olukorda üksnes igakuine sissetulek. Piisava sissetuleku puudumisel peab vanem andma ülalpidamist muu vara arvel. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamist anda. Ka hagejate viibitud aeg kostja juures ei anna käesoleval juhul alust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi.
33.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.