Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagiavaldust ja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − 19.01.2012.a sõlmisid kostja (litsentsiandja) ja hageja (litsentsisaaja/edasimüüja) koostöö -ja litsentsilepingu toote XXX müümiseks Eestis (edaspidi Leping). − XXX on ehitusmaterjal, mis on mõeldud pinnase tugevdamiseks, betooni modifitseerimiseks ja saasteainete immobiliseerimiseks. XXX toote kasutamine eeldab spetsiifilist oskusteavet. − Lepingu kohaselt oli kostja kohustuseks mh: (i) tagada hagejale tehniline tugi; (ii) tagada hagejale müügitugi; (iii) esitada hagejale teave XXX toodete kasutamiseks vajalike seadmete kohta ja (iv) teha kättesaadavaks kõik reklaammaterjalid, et hageja saaks neid piiranguteta oma reklaamides kasutada.

2-14-11710 − Hageja on tasunud kostjale Lepingu alusel 6 kuu litsentsitasu kokku summas 3 000 eurot + käibemaks. − Hageja on tasunud kostjale 1 tonni XXX toote eest 6 745 eurot + käibemaks (Arve nr DB 2012.001.2.MEST). − Hageja keeldus 2012.a suvel uute koguste XXX toote tellimisest seni, kuni kostja ei ole andnud hagejale vajalikku spetsiifilist oskusteavet. Kostja ei nõustunud, et hageja jätab täiendavalt 2 tonni toodet ostmata ja ütles 16.09.2012.a seisuga Lepingu üles/taganes Lepingust. Kostja esitas ka hageja vastu hagi toodete välja ostmata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-12-37962). Harju Maakohus jättis kostja hagi selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata. − Hageja poolt välja ostetud 1 tonn XXX toodet seisab hageja laos. Hageja on teatanud kostjale soovist toode tagastada seoses toote kasutamiseks vajaliku oskusteabe ja tehnilise toe puudumisega, kuid kostja keeldub sellest. Kostja on keeldunud hagejale kohtuväliselt kahju hüvitamisest. Kohus märgib, et hageja nõue kokku summas 9 745 eurot moodustub kahest erinevast nõudest. Summas 6 745 eurot 1 tonni toote XXX eest ja 3 000 eurot litsentsitasu eest. Kohus käsitleb alljärgnevalt nõudeid eraldi. Väidetavast lepingurikkumisest tulenev nõue Hageja leiab, et kostja on rikkunud oluliselt pooltevahelist koostöö- ja litsentsilepingut – eeskätt jätnud täitmata lepingust tulenevad põhikohustused tagada hagejale spetsiifiline oskusteave ja tehniline tugi toote XXX eesmärgipäraseks kasutamiseks. Lisaks, kostja on rikkunud kohustust edastada teavet toote kasutamiseks vajalike seadmete kohta ja koostöö tegemise kohustust toote turustamiseks (s.o. turustusalase nõu andmise ja reklaammaterjalide edastamise kohustust). Ostetud 1 tonn toodet seisab hageja laos, hagejal puudub tänase päevani oskusteave, kuidas toodet eesmärgipäraselt kasutada. Hageja leiab, et kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Kostja leiab, et hageja nõude rahuldamine on välistatud, kuna kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud. Tegemist on lepingulise vaidlusega ning poolte õigused ja kohustused tulenevad eelkõige lepingust, mistõttu tuleb ka väidetavaid kostja poolt rikutud kohustusi vaadelda lepingu kontekstis. Kostja võttis lepinguga endale konkreetselt piiritletud kohustused, mida kostja kooskõlas lepinguga kogu selle kehtivusaja vältel hoolsalt ja heas usus täitis. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2). Lisaks sätestab VÕS § 6 lepingupoolte kohustuse käituda heas usus ja VÕS § 23 kohustuse teha teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: lepingu rikkumine kostja poolt; kahju tekkimine hagejale; lepingulise kohustuse täitmise eesmärk oli rikkumise korral sellise kahju ärahoidmine; kahju tekkimine pidi olema lepingu sõlmimise hetkel ettenähtav; kostja rikkumine ei ole vabandatav; lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

2-14-11710 Kohus leiab, et hageja ei ole kostja lepingurikkumist tõendanud ja väited kostja lepingurikkumise kohta on jäänud ebamäärasteks ja põhjendamatuteks. Hageja esitatud tõendid kajastavad hageja ja kostja kirjavahetust, kus hageja esitab konkretiseerimata väiteid tehnilise toe puudulikkuse ja oskusteabe puudumise kohta. Tõenditest ei nähtu, millise info jättis hageja kostjale andmata või millise info päringule vastamata. Kostja on samas omalt poolt esitanud tõendid, et lepingu täitmisel osutas ta tehnilist tuge pidevalt ja hoolsalt. Samuti on kostja tõendanud, et ta edastas hagejale toote reklaammaterjale, ülevaateid toote kasutamisest teistes riikides, infomaterjale ja kontaktandmeid vajalike seadmete hankimiseks ning muud asjakohast infot. Kohus leiab, et hageja väiteid ei kinnitanud ka 6.11.2014 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Jüri Vipper, kes kordas sisuliselt hageja enda ebamääraseid väiteid, et tehnilist tuge osutati osaliselt ja hagejal puudus kindlus XXX materjali kasutamiseks. Ainsad konkretiseeritavad hageja väited lepingurikkumise kohta on olnud, et hagejale ei võimaldatud tutvumist konkreetsete objektidega, kus XXX materjali oleks kasutatud, ning et hageja loodud testväljakul esinevad tänasel päeval tehnilised puudused. Kohus leiab, et väide objektide külastamise võimaluste kohta ei ole esiteks asjakohane, kuna lepingust ei tulene kostja kohustust selliseid visiite organiseerida. Teiseks on see väide ka nii kostja esitatud tõenditega kui tunnistaja ütlustega üheselt ümber lükatud, kuna tunnistaja kinnitusel käidi reaalselt tutvumas objektiga Saksamaal ja organiseeriti võimalus tutvuda objektiga Rootsis, mida hageja ei kasutanud. Juba ainuüksi fakt, et kostja, omamata sellist kohustust, pakkus hageja koolitamiseks korduvalt võimalusi külastada XXX materjali kasutavaid ettevõtteid ja objekte, tõendab kohtu hinnangul tehnilise toe organiseerimise kohustuse hoolsat täitmist kostja poolt. Kohus leiab, et hageja väide, et XXXjuuresolekul rajatud testväljaku kvaliteediga on tänasel päeval probleeme, ei tõenda ega saa isegi mõistlikult põhistada väidet, et kostja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata. Hageja ei ole sealjuures üldse tõendanud, et testväljaku praegused vead omaksid mingit seost kostjapoolse tehnilise toe või selle puudumisega. Samuti puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et hagejal ei oleks olnud võimalik saada XXX soovitud tehnilist tuge XXX toote kasutamiseks või et kostja oleks keeldunud selle organiseerimisest ning sellega lepingut rikkunud. Vastupidi, kostja esitatud tõenditest ja lisaks ka XXX ütlustest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et kostja osutas hagejale tehnilist tuge kogu lepingu kehtivusajal, konsulteerides selleks jooksvalt XXX. Pooltevaheline suhtlus oli pidev ja kostja reageeris hageja tehnilistele küsimustele operatiivselt, osales aktiivselt klientidega kohtumistel ja pinnaseproovide võtmisel ning tagas igakordselt sobiliku segu koostise määramise ja muud vajalikud soovitused. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja võis ka lepingu lõppemise ajaks mitte omandada vilumust XXX lisandi kasutamisel, ei tõenda kostja lepingurikkumist. Tunnistaja kui hageja projektijuhi väide, et hagejale tuli näiteks toote müügipakkumiste tegemisel üllatusena teave, et toodet ei kasutata n-ö puhtalt, vaid segatakse tsemendiga, kuigi hiljemalt märtsis 2013 oli hagejale edastatud toote tehniline juhis, milles on kirjas, et toodet tuleb segada tsemendiga vahekorras 2/98 näitab, et hageja suutmatus toodet kasutada ei tulenenud kostjapoolse tehnilise toe puudumisest, vaid hageja soovimatusest tehnilist teavet omandada ja kasutada. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku.

2-14-11710 VÕS § 24 lg 2 sätestab, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kohus leiab, et kostja kõnealuse kohustuse sisuks ei olnud VÕS § 24 lg 1 ja lg 2 tähenduses teatud tulemuse saavutamine, vaid mõistlikult võimaliku ja vajaliku tegemine ehk selliste pingutuste tegemine, nagu samal tegevusalal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Lepingu olemusest ja eesmärgist tulenevalt ei olnud kostja kohustatud tagama, et hageja oskaks teid ehitada või teede aluspinnast stabiliseerida. Kohus leiab, et kostja lähtus lepingu sõlmimisel õigustatult eeldusest, et hageja on professionaalne teedeehituse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kellel on vajalik ehitusalane pädevus. Kuna XXX lisandiga tsemendi kasutamine sarnaneb kohtu hinnangul olemuslikult lisandita tsemendi kasutamisega, sai lepingu alusel kostjapoolne tehniline tugi seisneda juhistes ja soovitustes XXX lisandi õiges koguses ja vahekorras segamiseks tavapärase tee-ehituse käigus, mis võimaldab asjatundlikul ettevõtjal toodet müüa. Kohus leiab, et antud juhul sai hageja lepingu alusel õigustatult eeldada üksnes seda, et kostja vastab tema spetsiifilistele küsimustele selle kohta, kuidas tuleb lisandit stabiliseerimisainega segada. Hagejal ei olnud aga alust eeldada, et kostja peaks teda lepingu alusel teedeehituse alal koolitama, andma nõu muudes küsimustes peale XXX omadusi puudutavate küsimuste, tarnima seadmeid, teostama ehitustöid või järelevalvet ehitustööde üle. Kohus leiab, et hageja on oma hagi põhistamiseks esitanud abstraktseid väiteid tehnilise toe puudumise kohta, kuid ei ole arusaadavalt selgitanud, milline väidetavalt puuduv tugi täpsemalt olema pidi ja milline osa nõutud spetsiifilisest oskusteabest jäi kostjalt saamata. Hageja väidab, et kostja on rikkunud lepingut, kuna tehniline tugi XXX toote kasutamiseks on ebapiisav, kuid ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks jätnud ühelegi hagejapoolsele konkreetsele tehnilisele küsimusele vastamata. Kostja on seevastu tõendanud, et konkreetsete tehniliste omaduste, segu koostise, vajalike seadmete ja muude asjakohaste küsimuste kohta anti hagejale selged ja kiired analüüsil põhinevad vastused. Kohus leiab, et kostjapoolne tehniline tugi ei piirdunud hageja poolt nimetatud „paari e-kirja ja testplatsi ehitamisel juhendamisega“, vaid küsimustele vastati, kui need esitati ja ka tunnistaja XXXkinnitas kohtuistungil, et hageja tehnilistele küsimustele vastati operatiivselt. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ja tunnistaja ütlustest nähtuv abstraktne kriitika, mille kohaselt tehniline tugi ei olnud piisav, hagejal ei olnud kindlust materjali kasutamiseks, hagejal ei olnud piisavat oskusteavet jne. ilma viiteta sisulistele tehnilistele küsimustele ei tõenda kuidagi lepingurikkumist. Kohtule jääb ebaselgeks, mida konkreetselt oleks kostja reaalselt pidanud veel tegema hageja jaoks, et lepingu täitmine oleks hageja meelest kohane olnud. Seega on kohtu hinnangul täielikult tõendamata ja põhjendamatud hageja väited, nagu oleks kostja pooltevahelist lepingut rikkunud, mistõttu on välistatud ka lepingu rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmine ja hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostjale tasutud litsentsitasu Hageja nõuab kostjalt tasutud litsentsitasu 3 000 eurot hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel kui ka alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

2-14-11710 kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Kohus leiab, et antud juhul ei saa tasutud litsentsitasu nõuda kahju hüvitamise sätete alusel, kuivõrd puudub rikutud kohustus. Teoreetiliselt oleks litsentsitasu kahju hüvitamise sätete alusel tagasinõudmine mõeldav juhul, kui hageja litsentsi eest tasus, kuid kostja kohustust litsentsi anda ei täitnud, kuid antud juhul kostja hagejal lubatud litsentsi andis. Vaidlus on tegelikult asjaolus, et väidetavalt ei olnud kostjal õigust litsentsi üldse anda või vähemalt ei olnud kostjal õigust litsentsi tasu eest anda. Seega võib kostja olla alusetult rikastunud hageja arvel. Hageja nõuab alternatiivselt (juhul kui kohus ei nõustu hageja käsitlusega kahju hüvitamise osas) tasutud litsentsitasu hüvitamist summas 3 000 eurot VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigust litsentsi üldse anda või vähemalt ei olnud kostjal õigust litsentsi tasu eest anda. Seega on hageja seisukohal, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja leiab, et hageja väited alusetu rikastumise kohta on arusaamatud. Pooled on omavahelises lepingus kokku leppinud, et litsentsitasu makstakse XXX omandatud müügilitsentsi kasutamise eest. Kostja omandas edasiantava müügilitsentsi 15.10.2011 ja kostja litsents kehtis lepingu kohaselt vähemalt 2012. aasta lõpuni. Pooltevaheline leping sõlmiti 19.01.2012 ja lõppes taganemisega 16.09.2012. Seega oli kostjal õiguslik alus anda hagejale müügilitsents ja nõuda selle eest lepingu kehtivusajal tasu. Hageja on esitanud arusaamatuid ja vastukäivaid väiteid, nagu ei oleks kostjal sellist õigust olnud. Hageja esialgsel väitel ei olnud kostjal õiguslikku alust litsentsi tasu eest üle anda, tuginedes XXX esindaja väidetele, et litsentse antakse üldjuhul tasuta. Sealjuures jääb XXX väidete asjakohasus mõistmatuks, kuna ajal, kui kostja litsentsi omandas, ei olnud XXX isegi veel asutatud. Hiljem esitas hageja uue väite, et XXX kaubamärk kuulus ajal, kui kostja omandas müügilitsentsi Eestis, hoopis XXXettevõttele XXX. Ühtegi tõendit vaidluse esemeks oleva müügilitsentsi andmise õiguse kohta ei ole hageja aga kohtule esitanud, mis tõendaks, et pooltevahelises lepingus nimetatud oskusteave ja intellektuaalomand ei oleks kuulunud XXX või et XXX ei oleks olnud õigust kostjale litsentsi anda. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et XXX ei oleks olnud õiguslikku alust anda toote müügilitsentsi nimetatud ajal kostjale või kostjal ei oleks olnud alust anda litsentsi nimetatud ajal tasu eest hagejale. Hageja väited alusetu rikastumise kohta on seega alusetud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt on üleandjal õigus nõuda saajalt tagasi saadu ja sellest saadud kasu. Kohus märgib esiteks, et vaidlust ei ole asjaolus, et lepingu kohaselt omandas hageja müügilitsentsi kostjalt ja et lepingu kohaselt on kostja omandanud litsentsi XXX õigusega see vabalt koostöö raames kolmandate isikute või vastava riigi litsentsi saanud lepingupoolte käsutusse anda täielikult või osaliselt. Hageja aga väidab, et XXX ja seega ka kostjal ei olnud õigust litsentsi üldse anda või vähemalt ei olnud kostjal õigust litsentsi tasu eest anda.

2-14-11710 Teiseks märgib kohus, et kostja on valesti mõistnud tõendamiskoormise jaotust antud küsimuses. Nimelt leiab kostja, et vaidlust ei ole asjaolust, et XXX kaubamärk kuulus ajal, kui kostja omandas müügilitsentsi Eestis, XXX ettevõttele XXX. kuid hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit vaidluse esemeks oleva müügilitsentsi andmise õiguse kohta, mis tõendaks, et pooltevahelises lepingus nimetatud oskusteave ja intellektuaalomand ei oleks kuulunud XXX või et XXX ei oleks olnud õigust kostjale litsentsi anda. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et XXX ei oleks olnud õiguslikku alust anda toote müügilitsentsi nimetatud ajal kostjale või kostjal ei oleks olnud alust anda litsentsi nimetatud ajal tasu eest hagejale. Kohus märgib, et hageja on tõendanud, et EL kaubamärgi „XXX“ omanikuks on olnud üksnes ettevõte XXX. KG ning pärast ettevõtte pankrotti XXX ning väitnud, et XXX ei ole kunagi olnud kaubamärgi omanikuks. Hageja väited on tõendatud nii XXX kirjadega kui ka väljavõttega kaubamärkide andmebaasist TMview, millest nähtub, et EL kaubamärgi „XXX“ omanikuks on olnud üksnes ettevõte XXX ning pärast ettevõtte pankrotti XXX ning XXX ei ole kunagi olnud kaubamärgi omanikuks. Kohus märgib, et sellises olukorras on kostjal vastuväite korral ülesanne tõendada, et XXX oli vaatamata hageja poolt tõendatule siiski õigus kostjale litsentsi anda. Kostja aga vastavat tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja on hagejalt saanud tasu müügilitsentsi andmise eest, kuid kostjal müügilitsentsi andmise ja selle eest tasu nõudmise õigust ei olnud, on hageja õigustatud kostjalt litsentsitasu tagasi nõudma, mistõttu on hageja nõue litsentsitasu osas põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista müügilitsentsi eest tasutud 3 000 eurot. Viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni määras VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi. Lisaks, TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista viivise põhinõudelt 9 745 eurot seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja poolt hagejale põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on iseenesest põhjendatud ja ei esine aluseid viivisenõude mitte rahuldamiseks. Küll aga mõistab kohus viivise välja üksnes sellelt nõudelt, mille rahuldamist kohus põhjendatuks peab. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivised rahuldatud nõudelt summas 3 000 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud

2-14-11710

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.