Keelata D. K.il pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.
Peatada D. K.i vara suhtes toimuv sundtäitmine.
6.Määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise ajaks 08. jaanuar 2015.a kell 12.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas aadressil Jõhvi, Kooli tn 2 A, saalis nr 6.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alustest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega
ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Määrata ajutise halduri Martin Kruppi tasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot 82 senti (sisaldab ettenähtud makse, sh. sotsiaalmaksu) ja kulutuste suuruseks 94 (üheksakümmend neli) eurot 40 senti (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja järgmiselt: 9.1 Ajutise halduri tasu võlgniku vara arvelt 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot; riigi vahenditest tasu 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot 82 senti ; tasu kanda Martin Kruppi arveldusarvele nr EE382200001100826125 Swedbank. 9.2 Ajutise halduri tehtud kulud riigi vahenditest 94 (üheksakümmend neli) eurot 18 senti kulud kanda Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr EE732200221026709724 Swedbank.
10.Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale, tema esindajale ja pankrotihaldurile ning pärast jõustumist tasu ja kulude hüvitamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.D. K. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Alates 12.03.2013.a viibib D. K. Viru Vanglas ning tema karistusaja lõpp on 04.01.2019.a. Kuna avaldaja viibib vangistuses, puudub tal pidev sissetulek, puudub perekond ja igasugune vara. Suurim kohustus tuleneb 19.12.2008 avaldaja ja Danske Bank AS Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust ENL-191208DK, millega osteti kinnistu Harjumaal., Viimsi vallas, Muuga külas. Kinnistu on täitemenetluses müüdud. Osa laenusummast sai kinnistu müügihinnast tasutud, kuid sellest hoolimata jäi võlgnevus. Lisaks eeltoodule on avaldajal veel täitmata kohustusi teiste võlausaldajate ees. Avaldaja palub välja kuulutada pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. D. K. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välisatada ning kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi.
2.Kohus võttis 10.02.2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Kruppi.
3.Ajutine haldur esitas 11.03.2014. a kohtule aruande, mille kohaselt: 3.1 võlgnikku on karistatud erinevate süütegude eest: 07.03.2005 narkootilise aine käitlemine suures koguses ja grupi poolt (KarS § 184 lg 2 p 1ja 2, karistati reaalse vangistusega), 08.10.2008.a. kehaline väärkohtlemine (KarS § 121, karistati rahatrahviga), 18.06.2012.a narkootilise aine käitlemine suures koguses ja grupi poolt (KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2). Viimati nimetatud kuriteo meest karistati võlgnikku 7- aastase vabadusekaotusega ja võlgnik kannab karistust Viru Vanglas kuni 04.01.2019.a. D. K.i suhtes on käimas 14 täitemenetlust ning neist enamuse aluseks on erinevad võlgnevused Eesti Vabariigi ees (Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet), lisaks veel võlgnevused Eesti Energia, OÜ Aktiva Finants, OÜ AKA, OÜ Reval Rent jt ees ning elatisenõue poja R. K.i kasuks. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oli võlgniku viimase viie aasta kontoväljavõtted, millest nähtub, et võlgnik sai igakuist töötasu ca 4000 EEK, perioodiliselt tegi arveldusarvele sularaha sissemakseid suurusjärgus 60000-10500 EEK, mis läksid laenumaksete katteks. Arvestades võlgniku igakuist laenumakset ca 10 226 krooni ja igakuist pidevat sissetulekut, peab haldur võimalikuks, et võlgnikul ei olnud piisavat sissetulekut laenu teenindamiseks ning võlgniku kulutused on ületanud tema sissetulekud. Lisaks ei nähtu võlgniku kontoväljavõtetest, millistest vahenditest korraldas võlgnik enda ja oma pere igapäevaste vajaduste rahuldamise. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada eelkõige hooletut finantskäitumist, mis avaldub selles, et võlgnik võttis enda kanda suure eluasemelaenu omamata sissetulekut selle täitmiseks. Samuti avaldab maksejõuetusele tugevat mõju võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mistõttu on teda korduvalt karistatud ning ka käesoleval ajal kannab pikaaegset karistust. Tähelepanuväärne on asjaolu, et võlgniku suhtes on lõpetatud 23 täitemenetlust, milles on sissenõudjaks Põhja Politseiprefektuur. 3.2 Võlgnikul vara puudub. Kuna viibib vanglas, puudub ka sissetulek. Võlgnikul on arvelduskonto AS Danske Bank Eesti Filiaalis, konto saldo 16.02.2014.a seisuga 180, 20 eurot. Konto on arestitud 11.02.2014.a. ajutise halduri poolt. Võlgnikul kohustusi panga ees. D. K.il on kontod ka Swedbankis ja SEB Pangas, kuid kontodel rahalised vahendid puuduvad ning võlgnikul on kohustused panga ees. Maanteeameti vastuse kohaselt on D. K.i nimele registreeritud Opel Omega Caravan 1996.a xxx, millele on seatud käsutamise keelumärked kohtutäiturite ja 12.02.2014 ka ajutise halduri poolt. Võlgniku esindaja sõnul on nimetatud sõiduk utiliseeritud vanametalliks. AS Väärtpaberikeskuse andmetel seisuga 12.02.2014.a võlgniku nimel ühtegi väärtpaberikontot avatud ei ole. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto, mille saldo 999, 998 SEB Progressiivne Pensionifond ja 13.124 kohustuslik pensionifond Danske Pension 50 osakut, kuid TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole kogumispensionile võimalik sissenõuet pöörata. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara võlgnikul ei ole. Elektroonilise äriregistri andmetel omab võlgnik osalust äriühingus OÜ Menfert, nimiosaväärtusega 20 000 krooni. Äriregistri andmetel on seatud võlgniku osalusele arestimismärked tulenevalt täiteasjadest nr 022/2011/8652 ja 025/2013/1353. 2012.a aastal äriühingul müügitulu puudus, 2013. a planeeriti majandustegevust taastada, kuid ajutisele haldurile ei ole teada, kas seda tehti ning millised on äriühingu näitajad käesoleval hetkel. Kuna võlgnikule kuulub pool osakapitalist, vähendab see asjaolu vara võimalikku müügihinda ning raskendab vara võimalikku müüki, mida kinnitab see, et vara arestinud kohtutäiturid ei ole võlgniku osalust suutnud realiseerida. Pankrotihaldurile
teadaolevalt on võlgniku varaks pangakontol olevad rahalised vahendid 180. 20 eurot, kogumispensioni osakud, millele TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata ning osalus OÜ Menfert, mille majanduslik seis on ajutisele haldurile teadmata (millel ajutise halduri hinnangul tõenäoliselt väärtust ei ole) 3.3 Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 87 747, 50 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 14 täitemenetlust, peatatud 1 ja lõpetatud 27 täitemenetlust. Vara tagasivõitmise võimalusi ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud. 3.4 Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja võlgniku vara, on D. K. ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud suure laenukoormuse võtmine arvestamata seejuures reaalseid rahalisi võimalusi. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada 2009.a. Alates 2012.a viibib võlgnik kinnipidamisasutuses ning see asjaolu muudab võlgnevuste tasumise juba praegu võimatuks. Võlgniku eesmärgiks oli pankrotiavalduse esitamisel kohustustest vabastamise menetluse kaudu oma kohustustest vabanemine. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 10 töötunni eest 800 eurot arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 264 eurot, kokku 1064 eurot. Vajalike kulutuste katteks palub haldur välja mõista Cavere Õigusbüroo OÜ-le 94, 18 eurot.
4.02.06.2014.a määrusega jättis maakohus D. K.i pankrotiavalduse rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.09.2014.a määrusega D. K.i määruskaebuse, tühistas maakohtu 02.06.2014.a määruse ja saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab D. K.i pankrotiavalduse.
6.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
7.Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara. Võlgnik kannab karistust kinnipidamiskohas ning sissetulek puudub. Võlgnikku on karistatud 7aastase vabadusekaotusega ja ta kannab karistust Viru Vanglas kuni 04.01.2019.a Eelduslikult ei ole perspektiivi, et tema sissetulek oleks lähiaastatel üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalse sissetuleku, millelt oleks võimalik teostada kinnipidamist pankrotivarasse. Kohus kuulutab välja D. K.i pankroti. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.
PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
8.Pankrotihaldur Martyin Krupp on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Martin Krupp vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Martin Kruppi pankrotihalduriks D. K.i pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08. jaanuar 2015 kell 12.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
9.Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 1064 € (sh. maksud) Martin Kruppi kasuks (a/a nr EE382200001100826125 Swedbank) ja kulud 94,18 € Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks (a/a nr EE732200221026709724 Swedbank). Võlgnikul on vara 180 eurot arvelduskontol, muu vara puudub. Seega ei ole võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest, kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest. Seaduse eesmärk ei tohiks olla ajutiste haldurite erinev kohtlemine, sest halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest. Tulenevalt PankrS § 23 lg 5 ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik on kohtu deposiiti tasunud ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgnik esitas kohtule menetlusabitaotluse ning märgib, et kuna pidev sissetulek puudub ja sugulased ka ei saa toetada, esitab taotluse, et halduri tasu saaks tasutud osaliselt riigi poolt. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja järgmiselt: 180 eurot võlgniku vara arvelt; riigi vahenditest arvestades PankrS § 23 lg 4 433, 82 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ja kulude hüvitiseks riigi vahenditest 94, 18 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.