Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik Elion Ettevõtted Aktsiaselts (alates 01.09.2014. a AS Eesti Telekom) esitas 22.11.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxxx Vxxxxxxxx 506,97 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2013. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 21.03.2014. a otsusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Elion Ettevõtted Aktsiaselts (alates 01.09.2014. a AS Eesti Telekom) esitas 14.04.2014. a Harju Maakohtule oma nõude Mxxxxxx Vxxxxxxxvastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista järelmaksuga müügilepingutest tulenev võlg summas 473,66 eurot, viivis summas 3,08 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 30,23 eurot. Harju Maakohus võttis hagi 15.04.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja Mxxxxxx Vxxxxxxxesitas 19.06.2014. a kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. 05.08.2014. a määrusega otsustas Harju Maakohus anda tsiviilasja kohtualluvuse alusel kostja elukoha järgi üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 07.11.2014. a esitas kostja täiendava vastuse, milles loobus hagile esitatud vastuväidetest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotles 14.04.2014. a hagiavalduses (tl 14-16), et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja mõista järelmaksuga müügilepingutest tuleneva võla summas 473,66 eurot, viivise summas 3,08 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 30,23 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ja sõlminud arvutivõrgu vahendusel kaks järelmaksuga müügilepingut: nr 388823, mille alusel ostis hagejalt kaupu kogumaksumusega 72,50 eurot ja nr 381259, mille alusel ostis hagejalt kaupu kogumaksumusega 540,50 eurot. Müügilepingu nr 388823 sõlmimisel tasus kostja esimese sissemakse summas 18,13 eurot ja müügilepingu nr 381259 sõlmimisel esimese sissemakse summas 135,13 eurot. Ülejäänud maksed kohustus kostja tasuma hagejale osade kaupa maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud müügilepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja 31.07.2013. a müügilepingud üles ja nõudis kauba kogumaksumuse jäägi koos intressi ja viivisega tasumist. Hageja on saatnud kostjale võlanõuded koos arvetega 31.05.2013. a, 30.06.2013. a ja 31.07.2013. a. Kostja hageja nõuet täitnud ei ole. Hagejal on kaupade eest tasumata 473,66 eurot. Hageja on arvestanud summa tasumisega viivitamise eest viivist lepingujärgses määras ehk 0,15 % tasumata summalt kalendripäevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist Elioni üldtingimuste alusel vastavalt Elioni hinnakirjale 30,23 eurot. Kostja seisukoht ja vastuväited Kostja vaidles 19.06.2014. a kirjalikus vastuses (tl 59-60) hagile vastu.

2 (5)

Kostja teatel ei ole tema Elioni poolt väljastatud asju tellinud. Kostja väitel varastas Rxxxxx Mxxxxxxtema passi ja pangakoodi kaardi ja tellis läbi interneti Elionist kaupa. Kostja on andnud Rxxxxx Mxxxxxx2013. aasta veebruari keskel politseisse ja 2014. aasta alguses esitanud tema vastu tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole Elionilt asju saanud ja seoses sellega ei nõustu maksma ka nõutavat võlga. 07.11.2014. a täiendavas vastuses teatas kostja, et viibib välismaal ja ei saa kirjalikus vastuses esitatud väidete kohta tõendeid esitada. Seega, juhul, kui kohus hagi rahuldab, on kostja nõus võla ise ära maksma.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja esitatud tõendite alusel tegi kohus kindlaks alljärgnevad asjaolud: 

07.01.2013. a on kostja Mxxxxxx Vxxxxxx nimel ja andmetega on esitatud elektroonselt Elioni e-poe vahendusel tellimus (tl 25) kauba (mängukonsool Nintendo, mobiiltelefon LG Optimus ja sülearvuti Asus), kokku maksumusega 540,50 eurot, saamiseks. Hageja on 07.01.2013. a koostanud Järelmaksuga müügilepingu nr 381259 (tl 22-24) kauba müümiseks kostjale järelmaksuga, tingimusel, et kostja tasub lepingu sõlmimisel kauba eest esimese sissemakse summas 135,13 eurot ja ülejäänud osa võrdsete osamaksetena, intressiga 21,90 % aastas, lõpptähtajaga 23.01.2016. a. Hageja nimel on leping 07.01.2013. a elektroonselt aktsepteeritud (tl 26).



06.02.2013. a on kostja Mxxxxxx Vxxxxxxxnimel ja andmetega esitatud elektroonselt Elioni e-poe vahendusel tellimus (tl 20) kauba (mobiiltelefon Nokia Asha), maksumusega 72,50 eurot, saamiseks. Hageja on 06.02.2013. a koostanud Järelmaksuga müügilepingu nr 388823 (tl 17-19) kauba müümiseks kostjale järelmaksuga, tingimusel, et kostja tasub lepingu sõlmimisel kauba eest esimese sissemakse summas 18,13 eurot ja ülejäänud osa võrdsete osamaksetena, intressiga 21,90 % aastas, lõpptähtajaga 23.02.2016. a. Hageja nimel on leping 06.02.2013. a elektroonselt aktsepteeritud (tl 20).

Kostja vaidles algselt hagile vastu põhjendusel, et tema ei ole hagejalt kaupu tellinud. Kostja väitel varastas RxxxxxxMxxxxxxtema passi ja pangakoodi kaardi ja tellis läbi interneti tema nimel Elionist kaupa. Kostja väitel on ta andnud Rxxxxx Mxxxxxx2013. aasta veebruari keskel politseisse ja 2014. aasta alguses esitanud tema vastu tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus andis kostjale tähtaja enda väidete tõendamiseks ja tõendite esitamiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul mingeid tõendeid ei esitanud. 07.11.2014. a kirjalikus vastuses loobus kostja hagile esitatud vastuväidetest. Kostja märkis, et ei saa oma väidete kohta tõendeid esitada ja on nõus hagejale võla ise ära maksma, kui kohus hagi rahuldab. Kostja oleks nõus maksegraafikuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja ei ole tõendanud vastupidist, loeb kohus tuvastatuks, et 07.01.2013. a ja 06.02.2013. a Järelmaksuga müügilepingud on hagejaga sõlminud kostja.

3 (5)

Kohus hindab, et poolte vahel sõlmitud Järelmaksuga müügilepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt järelmaksuga müügilepingutest tulenevat võlga summas 473,66 eurot, summa tasumisega viivitamise eest viivist 3,08 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 30,23 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevat maksekohustust ja tasunud lepingutes ettenähtud osamakseid koos intressiga. Hageja on lepingud 31.07.2014. a ennetähtaegselt üles öelnud, nõudes kostjalt tasumata kauba summa ja kokkulepitud intressi tasumist (tl 39). Kostja ei ole nõuet täitnud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas ka kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 5 2. lause sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Pooled on Järelmaksuga müügilepingute punktides 2 kokku leppinud, et maksete tasumisega viivitamisel on viivis 0,15 % tähtaegselt tasumata summalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist lepingus ettenähtud määras hagi esitamise seisuga summas 3,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise kulusid summas 30,23 eurot. Arvestades asjaolusid on kohtu hinnangul hageja taotletavad võla sissenõudmise kulud mõistlikud. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ta on koostanud ja saatnud kostjale 31.05.2013. a, 30.06.2013. a ja 31.07.2013. a võlanõuded (tl 39-41). Kostja ei ole esitanud hageja nõude suurusele vastuväiteid. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 506,97 eurot, millest moodustab 473,66 eurot põhivõlg, 3,08 eurot 14.04.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 30,23 eurot võla sissenõudmise kulud. Kostja avaldus, et ta oleks nõus maksegraafikuga, kujutab endast soovi otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise viisi ja korra kohta on põhjendatud pooltel sõlmida kokkulepe (pooli rahuldav maksegraafik) pärast kohtuotsuse jõustumist. Selleks tuleks kostjal

4 (5)

teha hagejale oma võimalustele vastav ettepanek ja kohtuotsust täitma asuda. Kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on hagejal õigus esitada kohtuotsus kui täitedokument sundkorras täitmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.