Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
10.12.2014 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-20707
Hagi ese Hagi hind
Koolituskulude hüvitamise nõue 2436.15 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Elvis Mürk xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx Esindaja: Aare Nahk Glandre Õigusabi OÜ e-post: [email protected] Kostja: Eesti Vabariik Politsei-ja Piirivalveameti kaudu Tallinn, Pärnu mnt139 Esindaja: Sandra Raudsepp e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 18.10.2002 esitas kostja avalduse /t.l.20/, millega soovis asuda õppima Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikooli politseiametniku erialal ning kinnitas nimetatud avalduses, et kehtinud politseiteenistuse seaduse § 35 järgi on ta kohustatud hüvitama otsesed koolituskulud, kui ta vabastatakse politseiteenistusest enne kohustusliku kolme aasta möödumist omal algatusel. Kostja õppis politseikoolis 4.11.2001 kuni 24.09.2004 ja lõpetas kooli 21.05.2005, millest alates hakatakse arvestama kohustuslikku 3-aastast töötamise aega. Elvis Mürki koolituskulud olid 57 982.20 eurot /t.l.19/. Kostja töötas Politseiametis perioodil 16.02.2004 – 30.06.2004, 18.08.2004 – 1.10.2004 ja 9.10.2004 – 30.05.2006. Kostja vabastati politseiteenistusest Lääne politseiprefektuuri politseiprefekti 19.05.2006 käskirjaga nr xxxx alates xxxxxxxxxx. Vabastamise aluseks oli Elvis Mürki 11.05.2006 esitatud ettekanne /t.l.28/. Kostja ametist lahkumise hetkel kehtinud politseiteenistuse seadus § 35 lg 1 p 4 sätestas, et politsieametnik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele tehtud kulutused, kui ta vabastati politseiteenistusest omal algatusel. Kostja oli kohustatud peale politseikooli lõpetamist töötama hageja juures 36 kuud ehk 1095 päeva, aga töötas 795 päeva, seega on ta kohustatud hagejale hüvitama koolituskulud 795 päeva ulatuses. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvate koolituskulude suurus on 2436.15 eurot. Hageja nõue muutus sissenõutavaks kostja töölt lahkumisest 31.05.2006. Kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 149 järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista riigi poolt tehtud otsesed koolituskulud summas 2436.15 eurot, toetudes PolS §-le 35 lg 2 p 1. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud ning taotleb sellekohase vaheotsuse tegemist. Kostja hinnangul oli poolte suhetel lepinguline iseloom. Lepingu sisuks oli hageja ja kostja kokkulepe, et hageja koolitab kostja politseinikuks ja kui viimane ei tööta peale kooli lõpetamist hageja juures kolme aastat, on hagejal õigus nõuda kostjalt sisse koolituskulud. Seega aegub hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta jooksul. Hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida ka alusetust rikastumisest tulenevaks nõudeks. Sellisel juhul pidanuks hagi esitatud olema 31.12.2009 /t.l.68/. TsÜS § 149 kohaldamisele ei kuulu, kuna riigil puudub õigus kõnesoleval juhul 10-aastast aegumistähtaega rakendada.
Puudub alus ka TsÜS § 146 lg 4 rakendamiseks, kuna kostja ei ole pahatahtlikult oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Hageja ei ole esitanud kostjale peale töölt lahkumist koolituskulude teatist ega koostanud temaga maksegraafikut, nagu ta väidab. Kohtu seisukoht TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub nõue, so õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist, seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse vaid kohustatud isiku taotlusel. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, taotleb aegumise kohaldamist ja nimetatud põhjusel hagi rahuldamata jätmist. Kostja kohustus koolituskulude tasumiseks ei tulene politseiteenistuse seadusest, nagu võib aru saada hageja seisukohast, vaid pooltevahelisest kokkuleppest, milline sõlmiti kostja tahteavaldusega, asuda PolS sätestatud tingimustel õppima politseikooli /t.l.20/. Seega on hageja nõude õiguslikuks aluseks PolS § 35 lg 2 p 1, kuid nõude maksmapanek on võimalik vaid nende isikute suhtes, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe. Kuna poolte vahel olid lepingulised suhted, kohaldub hageja nõudele TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3aastane aegumistähtaeg. Hageja nõue muutus sissenõutavaks päevast, kui kostja lõpetas omal soovil töötamise hageja juures, s.o 31.05.2006 ja aegus seega 1.06.2009. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.05.2014, s.o viis aastat peale nõude aegumist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõnesoleval juhul ei ole kohaldatav ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-2-1-79-09 (otsuse p 11) ja 3-2-1-67-14 (otsuse p 37) asunud seisukohale, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav, vaid nimetatud sätte rakendamise eelduseks on kohustuse tahtlik heade kommete vastane rikkumine. Hageja selliseid asjaolusid esitanud ei ole. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus aegumise kohaldamise taotluse kohta teha vaheotsuse. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna hageja nõue on kohtu hinnangul aegunud, tuleb kõnesolevas asjas teha lõppotsus ja jätta hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus esitatud hagi on (vähemalt osaliselt) õiguslikult põhjendatud, kuid jäetakse rahuldamata nõude aegumise tõttu, on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane panna vastaspoole kohtukulusid hageja kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.