Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jüri Põld
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi Elvis Mürgi (Mürk) vastu koolituskulude hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-20707
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2436 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), esindaja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher Kostja Elvis Mürk
Asja läbivaatamise kuupäev
23. november 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2015. a otsus ja Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-20707.
2.Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi Elvis Mürgi vastu koolituskulude hüvitamiseks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kõigi kohtuastmete menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29. juulil 2014 esitas Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Elvis Mürgi (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista koolituskulud 2436 eurot 15 senti. Hagi põhjenduste kohaselt esitas kostja 18. oktoobril 2002 avalduse õppima asumiseks Sisekaitseakadeemia Politseikolledži politseikoolis politseiametniku erialal. Kostja kinnitas avalduses, et ta on sel ajal kehtinud politseiteenistuse seaduse (PolTS) §-st 35 tulenevalt kohustatud
hüvitama otsesed koolituskulud, kui ta vabastatakse teenistusest omal algatusel enne kohustusliku kolme aasta möödumist. Kostja õppis politseikoolis 4. novembrist 2002 kuni 24. septembrini 2004 ja lõpetas kooli 21. mail 2005, millest alates hakatakse arvestama kohustuslikku kolmeaastast töötamise aega. Kostja koolituskulud olid 57 982 krooni 20 senti. Kostja töötas politseis 16. veebruarist 200430. juunini 2004, 18. augustist 2004-1. oktoobrini 2004 ja 9. oktoobrist 2004-30. maini 2006. Kostja vabastati politseiteenistusest omal soovil 30. maist 2006. Kostja oli kohustatud peale politseikooli lõpetamist töötama hageja juures 1095 päeva, aga töötas 795 päeva. Tulenevalt kostja ametist lahkumise ajal kehtinud PolTS § 35 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 on kostja kohustatud hagejale hüvitama koolituskulud 795 päeva ulatuses, s.o 2436 eurot 15 senti. Hageja nõue muutus sissenõutavaks
31.mail 2006. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja ja kostja suhtel on lepinguõiguslik iseloom. Kostja 18. oktoobri 2002. a avaldus politseikoolis õppima asumiseks on käsitatav kostja tahteavaldusena hageja ja kostja vahelise tehingu tegemiseks TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Tehing sai lõpliku kinnituse dokumendiga, millega hageja aktsepteeris kostja soovi asuda õppima politseikoolis politseiametniku erialal. Seega sõlmisid pooled TsÜS § 67 lg 2 tähenduses lepingu, mille sisuks oli hageja ja kostja vaheline kokkulepe, et hageja koolitab oma asutuse kaudu kostja politseinikuks ja kui kostja ei tööta pärast koolituse saamist politseiametniku erialal kolm aastat, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt sisse otsesed koolituskulud. Hageja nõue on aegunud. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja ja kostja vaheline vaidlus tuleneb avalik-õiguslikust suhtest ega kuulu maakohtu pädevusse.
3.Pärnu Maakohus jättis 10. detsembri 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduse järgi on hageja nõude õiguslikuks aluseks PolTS § 35 lg 2 p 1, kuid nõude maksmapanek on võimalik vaid nende isikute suhtes, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe. Kokkulepe sõlmiti kostja tahteavaldusega asuda politseiteenistuse seaduses sätestatud tingimustel õppima politseikooli. Kuna poolte vahel olid lepingulised suhted, kohaldub hageja nõudele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 31. mail 2006, kui kostja lõpetas omal soovil töötamise hageja juures, ja aegus
1.juunil 2009. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29. mail 2014, s.o viis aastat pärast nõude aegumist.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. mai 2015. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on politseikool riigi hallatav kutseõppeasutus, millesse vastuvõtmine toimub avaliku konkursi korras ja immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. Riigi õppeasutuse teenus on teenus, mida lisaks riigi tagatavale teenusele on võimalik saada ka eraõiguslikes õppeasutustes. Riigi tagatav teenus ja eraõigusliku isiku pakutav teenus ei erine teineteisest olemuslikult. Maakohus kvalifitseeris seetõttu õigesti pooltevahelise õigussuhte lepingulise suhtena. Teenuse osutaja ja õpilane sõlmisid eraõigusliku teenuse osutamise lepingu. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses või tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on leping, mille koolituskulude tagasimaksmise kohustuse tingimus on sätestatud seaduses. Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta seisukoht, mille kohaselt on koolituskulude nõude maksmapanek võimalik vaid isikute suhtes, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe. PolTS § 35 lg 1 p-s 4 sätestatud koolituskulude nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel, nagu maakohus õigesti leidis.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonna- ja maakohtu otsused tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti samastanud politseihariduse andmise tavalise koolitusteenusega. Politseilist haridust omandades on õppeprotsessi lahutamatuks osaks avaliku võimu teostamine. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 60 kohaselt nimetatakse kadett õppepraktika läbimise ajaks sama seaduse § 44 lg 3 p 3 alusel politseiametnikuks. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 44-45, 48, 50-60, 127 ning PPVS 21. ja korrakaitseseaduse 5. peatükk, samuti PPVS §-d 71 ja 72, 74-78, 83-89 ning 99-107. Sama kehtis ka kostja õppimise ajal (PolTS § 71). Kadett vormistatakse tööle haldusaktiga. Politseilist haridust ei ole võimalik omandada eraõiguslikus õppeasutuses. Üheski eraõiguslikus koolis õppimisega ei kaasne seadusest tulenev nõue töötada peale kooli lõpetamist seaduses kindlaksmääratud aja jooksul või hüvitada õppekulud. Pooled pole sõlminud ühtegi lepingut, millest tuleneks kostja kohustus hüvitada koolituskulud. Koolituskulude hüvitamise nõue tuleneb seadusest. Hageja nõue muutus sissenõutavaks kostja töölt lahkumisega. Sel ajal kehtinud TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue kostja vastu on esitatud tähtaegselt.
7.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Kolleegium teeb TsMS § 691 p-le 3 tuginedes määruse, millega jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. Ilma seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohustuste täitmise üle. Seega ei ole ka avalik-õigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt nt ka Riigikohtu 16. juuni 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-2-4-2-11, p 11). Avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid.
10.Hageja esitas oma nõude, tuginedes kostja politseiteenistusest lahkumise ajal kehtinud PolTS § 35 lg 1 p-le 4 ning lg 2 p-le 4. PolTS § 35 lg 1 p 4 sätestas, et politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta vabastati politseiteenistusest oma algatusel. Sama paragrahvi lg 2 p 1 sätestas, et koolitus- ja täiendusõppe kulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat. Hagi koolituskulude tagasinõudmiseks on esitanud Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu). Kolleegium leiab, et politseiametniku koolituskulude tagasinõudmisel on õigussuhe riigi ja politseiteenistusest vabastatud isiku vahel. Koolituskulude tagasinõudmist reguleerisid politseiteenistuse seaduse ja selle alusel kehtestatud siseministri määruse normid, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid. Politseiametniku koolituskulude tagasinõudmisel ei sarnane riigi ja politseiteenistusest vabastatud isiku vaheline suhe kolleegiumi hinnangul oma olemuselt eraõiguslikule suhtele koolitusteenuse osutamisel, sest sellel puudub kokkuleppeline aspekt. Kohustus hüvitada koolituskulud juhul, kui isik ei tööta teatavat aega politseiteenistuses, on avalikõiguslik kohustus, mis tuleneb otse seadusest, ning koolituskulude tagasinõudmisel tegutseb riik võimupositsioonilt. Seega asub kolleegium seisukohale, et politseiteenistusest vabastatud isiku koolituskulude tagasinõudmine toimub avalik-õiguslikus suhtes. Riigi kantud politseiametniku koolituskulude hüvitamise nõude avalik-õigusliku iseloomu tõttu tuleb neid kulusid sisse nõuda haldusmenetluses, sest puudub volitusnorm, mis lubaks neid sisse nõuda tsiviilkohtumenetluse korras.
11.Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et praegu reguleerib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei valdkonna õppekava lõpetanud isiku kohustust hüvitada riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud rakenduskõrgkooli seadus ja selle seaduse § 273 lg 6 alusel siseministri määrusega kehtestatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude arvestamise ja hüvitamise kord (kord). Korra § 8 lg 3 kohaselt, kui õppekulusid hüvitama kohustatud isik ei tasu õppekulusid õppekulude teatises märgitud tähtajaks ega esita õppekulude hüvitamise ajatamise taotlust, teeb
õppekulusid sissenõudev asutus õppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile, lisades sellele täitedokumendina õppekulude teatise. Korra §-st 4 tulenevalt peab õppekulude teatis sisaldama ka vaidlustamisviidet. Korra § 9 kohaselt rakendatakse õppekulusid hüvitama kohustatud isiku suhtes Sisekaitseakadeemia lõpetamise ajal kehtivas määruses sätestatud õppekulude hüvitamise ja arvestamise nõudeid. Kostja Sisekaitseakadeemia lõpetamise ajal kehtinud politseiametnike, politseikadettide ja politseiõppeasutuse lõpetanute koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise kord ei näinud ette, et koolituskulude teatis oleks pidanud sisaldama vaidlustamisviidet. Ka ei olnud selles korras täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub riigi kantud koolituskulude sissenõudmine. Eelviidatud korra p 15 kohustas politseipeadirektorit rakendama „vastavaid meetmeid politseiametnike ja politseikadettide koolitus- ja täiendõppe kulude sissenõudmiseks seaduses sätestatud juhtudel". See, et riigi kantud koolituskulude arvestamise ja sissenõudmise menetlus oli puudulikult reguleeritud, ei anna alust esitada koolituskulude hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras.
12.TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama.
13.Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 168 lg 2 kohaselt kõigi kohtuastmete menetluskulud jätta hageja kanda. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jüri Põld
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.