Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-30695
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1440 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX; telefon XXX; juhatuse liige XXX, e-post: XXX); esindajad Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52 Ä1, 101312 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 19.11.2014, lihtmenetlus ja menetluse liik Hageja seaduslik esindaja: XXX; Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn; Kostja seaduslik esindaja: XXX.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 1440 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 20.07.2012.a XXX OÜ-lt metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimise töid. Tööde maht ja hind lepiti eelnevalt kokku. XXX OÜ teostas tööd kokku lepitud mahus 31.08.2012.a. Kostja võttis tööd vastu ega esitanud pretensioone. 31.08.2012.a saatis XXX OÜ edastas kostjale e-posti teel akti teostatud tööde kohta ja arve nr. 65 summas 3424,32 eurot, mille maksetähtaeg oli 14 päeva. 09.10.2012.a tasus kostja teostatud tööde eest XXX OÜ-le 1984,32 eurot.
2.16.10.2012.a saatis XXX OÜ kostjale teist korda arve nr. 65 ja akti teostatud tööde kohta tähitud kirjaga. Kostja sai dokumendid kätte 17.10.2012.a, kuid ei reageerinud neile. 12.11.2012.a saatis XXX OÜ korduvalt XXXOÜ-le arve nr. 65 posti teel. Kostja sai arve kätte 13.11.2012.a, kuid ei tasunud seda täielikult.
3.05.02.2013.a sõlmisid hageja ja XXX OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega XXX OÜ loovutas hagejale õiguse nõuda kostjalt tasumata arve eest 1440 eurot. 30.03.2013.a saatis hageja kostjale teatise nõude loovutamise kohta ja arve nr. 65, paludes tasuda tekkinud võlgnevus summas viie päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Kostja sai kirja kätte 01.04.2013.a, kuid ei reageerinud sellele. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1, § 637 lõikele 3, § 8 lõikele 1 ja § 76 lõikele 1, samuti VÕS § 164 lõikele 1. Hageja palus kostjalt välja mõista 1440 eurot.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 1 ja leidis, et kostja ei esitanud ühtegi pretensioone töövõtjale (XXX OÜ). Faktiliselt võttis kostja teotatud töö vastu, kuid jättis nende eest maksmata. Kostja väide, et ta teavitas tööde ebakvaliteetsest teostamisest XXXja palus viimasel tulla tellija tehasesse, on tõendamata ja ebaõige. XXX OÜ sai kätte 10.10.2012.a hageja saadetud arve nr. 121022, kuid kostja ei selgitanud töövõtjale, mille alusel on arve esitatud. Arve kaaskirjas olev lause "praagi parandamise eest" ei ole aluseks arve aktsepteerimisele. Töövõtja ei aktsepteerinud kostja saadetud arvet nr 121022. Kostjal puudus alus tasaarvelduseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu, sest hagejal ei ole kostja vastu nõuet alates 09.10.2012 toimunud tasaarvestuse tõttu. Töid ei tellitud mitte 20.07.2013.a, vaid pärast 13.08.2012 pakkumuse saamist XXX OÜ-lt. Pärast hinnapakkumuse aktsepteerimist teostas XXX OÜ värvimistööd 31.08.2012.a ning värvitud teraselemendid anti kostjale üle. Ebaõige on hageja väide, et kostja pole esitanud XXX OÜ-le teostatud töö pretensioone. Pärast värvitud metalltoodete kätte saamist avastas kostja, et tööd on XXX OÜ poolt teostatud ebakvaliteetselt. Haaveldamise käigus oli ära rikutud 1024 sisekeeret. XXX OÜ oleks pidanud katma lõigatud keermed haaveldamise ajaks kinni, et haavlid ei vigastaks keermeid. XXX OÜ oli seda küll teinud, kuid sedavõrd ebakvaliteetselt, et haavlid karestasid keermeid selliselt, et nendesse ei olnud enam võimalik polte keerata. Seetõttu ei võtnudki kostja töid aktiga vastu ja jättis akti allkirjastamata.
6.Kostja esindaja teavitas tööde ebakvaliteetsest teostamisest koheselt XXX OÜ esindajat XXXja palus tal viivitamatult tulla kostja tehasesse tehtud töö puuduseid üle vaatama. XXX ei leidnud ligemale nädala jooksul aega, et tulla kostja tehasesse. Kuivõrd kostjal ei olnud võimalik määramatult oodata XXX OÜ esindaja ilmumist ja reageerimist (detailid pidid minema Tallinna lennujaama seoses projektiga „XXXtiivaplatvormid“), siis oli kostja sunnitud parandustööde kiire teostamise tellima teistelt isikutelt ja kandma sellega seoses kulusid.
7.Kostja tellis XXX OÜ poolt rikutud keermete taastamistööd osaliselt oma alltöövõtjalt XXXOÜ-lt summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) eest. XXXOÜ arve on kostja poolt tasutud 09.10.2012.a. Samuti tuli rikutud keermete taastamistöid tellida XXX OÜ-lt 1050 euro (585 + 465 eurot, ilma käibemaksuta) eest. XXX OÜ arve on kostja poolt tasutud. Kuivõrd praaktööde parandamisest tekkiv täiendav ajakulu põhjustas kostjale väga suure ohu ületada tarnetähtaega ja tasuda suurt leppetrahvi (ca 500 eurot päevas) oma tellijale, siis teostati kõnealuseid parandustöid jooksvalt teiste töödega ja sisuliselt ööpäevaringselt.
8.Umbes nädal aega pärast parandamist vajava töö andmist kostjale tuli kostja tehasesse lõpuks XXX OÜ esindaja XXX. Esindaja XXX ei eitanud probleemi olemasolu, kuid leidis, et kuna kostja tahtis tööde teostamist väga lühikese aja jooksul, ei saanudki XXX OÜ töid korralikult teostada ega pea seetõttu praaktöö eest vastutama.
9.Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 1 ja lõikele 1 ja märkis, et ta esitas oma 10.10.2012 e-kirja lisana XXX OÜ-le arve nr 121022 rikutud keermete (praaktöö) parandamise eest summas 1440 eurot koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta summa 1200 eurot). Viidatud e-kirjas selgitas kostja XXX OÜ-le saadetud arve esitamise põhjust ja selle sisu. Kuna XXX OÜ poolt kostjale esitatud arve nr 65 summa 3424,32 eurot ületas kostja poolt esitatud arve suurust 1440 eurot, siis sai kostja summas 1440 eurot teostada tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 mõttes. Tasaarvestuse tegemist tõendab selgitus 09.10.2012 maksekorraldusel: „Arve 65- tasaarveldus Red arvega 121022“. Hagejal, kes omandas nõude XXX OÜ-lt, ei ole t nõuet kostja vastu, sest kostja ja XXX OÜ vahelised nõuded olid lõppenud tasaarvestuse ja 1984,32 euro tasumise tulemusena. Kostja selgitus maksekorralduses on käsitletav tasaarvestuse avaldusena. Samas kinnitas kostja uuest, et ta tasaarvestab XXX OÜ arvest nr 65 summas 3424,32 eurot tuleneva kohustuse osaliselt summas 1440 eurot kostja arvest nr 121022 tuleneva kohustusega summas 1440 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingu punktis 4 toodud kinnitus tasaarvestuse puudumise kohta ei vasta tõele. XXX OÜ ei ole kostja 09.10.2012 arvet vaidlustanud ega ühelgi viisil e-kirjale vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tellis 2012.a juulis XXX OÜ-lt e-posti teel metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimise töid; 2) töövõtuleping kostja ja XXX OÜ vahel sõlmiti XXX OÜ poolt pakkumise saatmise ja kostja poolt sellega nõustumise teel; 3) XXX OÜ andis värvitud ja puhastatud metallkonstruktsioonid kostjale üle 31.08.2012.a;
4) XXX OÜ esitas kostjale teostatud tööde eest arve, millest kostja tasus 09.10.2012.a 1984,32 eurot ning jättis tasumata 1440 eurot; 5) 10.10.2012.a saatis kostja XXX OÜ-le e-posti teel praaktööde arve summas 1440 eurot; 6) 05.02.2013.a sõlmisid hageja ja XXX OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega ta loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1440 eurot.
12.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas XXX OÜ poolt kostjale üle antud töödes esinesid puudused, kas kostja teavitas XXX OÜ õigeaegselt nendest puudustest ja nõudis puuduste kõrvaldamist ning kas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli kostjal õigus tasaarvestada töövõtja tasunõuet puuduste kõrvaldamise kuludega või mitte.
13.Hageja väitis, et tööde üleandmisel 31.08.2012.a kostja pretensioone ei esitanud. Pärast tööde üleandmist saatis XXX OÜ kostjale tööde üleandmise akti ja arve, kuid kostja nendele ei reageerinud. XXX OÜ esindajat XXX kostja samuti puudustest ei teavitanud. XXX OÜ sai kätte kostja saadetud praaktööde arve, kuid kostja ei selgitanud, mille eest on arve esitatud. Kostjal puudus alus töövõtja tasunõude tasaarvestamiseks.
14.Kostja leidis, et hagejal ei ole tema vastu nõuet, sest kostja tasaarvestas 09.10.2012.a XXX OÜ tasunõude osaliselt praaktööde kõrvaldamiseks tehtud kuludega. Koheselt pärast tööde üleandmist selgus, et haaveldamise käigus oli XXX OÜ rikkunud ära suure osa sisekeermetest, mida ei saanud enam kasutada. Kostja teavitas puudustest koheselt XXX OÜ esindajat XXXja palus tal kohale tulla. XXX tuli kohale aga üle nädala aja hiljem. Kuna kostjal tuli järgida tööde valmimise tähtaega oma tellija ees, pidi kostja puudused ise kõrvaldama teiste ettevõtete abil ja kandma sellega seoses kulusid. 10.10.2012.a saatis kostja XXX OÜ-le arve puuduste kõrvaldamise eest ja tegi tasaarvestuse avalduse maksekorralduse selgituses, millega XXX OÜ arve osaliselt tasuti.
15.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
16.VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
17.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 4 näeb ette, et töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lõike 5 järgi võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või
uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
18.Tasaarvestuse osas näeb VÕS § 197 lg 1 ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Vastavalt VÕS §-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
19.Seega tuleneb eelviidatud õigusnormidest, et kui tellijale üle antud töös esinevad puudused, tuleb tellijal nendest puudustest viivitamatult töövõtjale teatada, kirjeldades seejuures puudusi võimalikult täpselt ja nõudes nende kõrvaldamist. Kui töövõtja mõistliku aja jooksul ise või omal kulul puudusi ei kõrvalda, on tellijal endal õigus lasta töö parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulude hüvitamist. Tellijal on õigus tasaarvestada töövõtja tasunõuet oma nõudega töövõtja vastu töös esinenud puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks.
20.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja pöördus e-posti teel 07.08.2012.a XXX OÜ poole sooviga saada pakkumist metallist detailide värvimise kohta ning 13.08.2012.a XXX OÜ vastas sellele pakkumisele (toimiku lk 77). 31.08.2012.a koostas XXX OÜ akti nr 65/12 metallist detailide puhastamise ja värvimise tööde kohta (toimiku lk 34), kuid kumbki lepingu pooltest akti ei allkirjastanud. Samal päeval koostas XXX OÜ kostjale ka arve nr 65 summas 3 424,32 eurot (toimiku lk 35). Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et XXX OÜ andis 31.08.2012.a kostjale teostatud tööd üle.
21.10.10.2012.a saatis kostja XXX OÜ-le e-kirja (toimiku lk 84), millele oli lisatud arve. Antud e-kirjas teatas kostja, et saadab töövõtjale arve praagi parandamise eest haavelduses rikutud keermete taastamiseks. Keermete taastamise eest esitas kostja XXX OÜ-le arve nr 121022 summas 1440 eurot (toimikul lk 85). XXX OÜ arve tehtud tööde eest tasus kostja 09.10.2012.a ning märkis maksekorraldusse „Arve 65 - tasaarveldus Red arvega 121022“ (toimiku lk 86).
22.Kostja esitatud XXXOÜ arvest 03.09.201.2.a (toimiku lk 78) nähtub, et see esitati keermete taastamise eest ajatööna kokku summas 180 eurot. Kostja tasus arve 09.10.2012.a (maksekorraldus toimiku lk 79). XXX OÜ esitas kostjale 13.09.2012.a arve (toimiku lk 80) haavelduste rikutud keermete taastamise ja öösel tööde tegemise eest summas 19 200 eurot. Kostja tasus selle arve erinevate maksetega (toimiku lk 81-83).
23.Kokkuvõttes nähtub eelviidatud tõenditest, et kostja tasus töövõtja arve 09.10.2012.a osaliselt ning tegi maksekorralduse selgituses tasaarvestuse avalduse. Samuti saatis kostja töövõtjale 10.10.2012.a e-kirja, milles ta nõudis töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja esitatud XXXOÜ ja XXX OÜ arved tõendavad, et kostja kandis reaalselt kulusid seoses töödes esinenud puuduste kõrvaldamisega. Kas või kuidas vastas töövõtja XXX OÜ kostja tasaarvestuse avaldusele ja 10.10.2012.a e-kirjale, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
24.16.10.2012.a saatis XXX OÜ kostjale akti tähitud kirjaga (toimiku lk 36-37) ning kostja sai akti kätte.12.11.2012.a saatis XXX OÜ kostjale tähitud kirjaga arve nr 65 (toimiku lk 38-39),
mille kostja samuti kätte sai. Millisel põhjusel saatis XXX OÜ uuesti kostjale tööde üleandmise akti ning arve nr 65 pärast kostja poolt tasaarvestuse avalduse tegemist, asjas kogutud tõenditest ega hageja seletustest ei nähtu.
25.05.02.2013.a sõlmisid hageja ja XXX OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu (toimiku lk 4041), millega XXX OÜ loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1440 eurot. Lepingu punktis 4 kinnitas XXX OÜ, et lepingu sõlmimise kuupäevaga puuduvad tal kostja ees võlgnevused, mis võimaldaksid nõuet tasaarvestada. Hageja saatis kostjale tähitud kirjaga 30.03.2013.a teatise nõude loovutamise kohta (toimiku lk 42-44). Nõude loovutamise lepingust võib järeldada, et XXX OÜ ei nõustunud kostja teostatud tasaarvestuse avaldusega ega pidanud vajalikuks nõude loovutamisel hagejat sellest teavitada. Millisel põhjusel ei olnud nõude loovutamise lepingus kajastatud kostja tasaarvestuse avaldust, hageja kohtu 25.08.2014.a eelistungil esitatud küsimustele vastata ei osanud.
26.Harju Maakohtu 19.11.2014.a tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku lk 154 pöördel-155) avaldas, et töö üleandmise akt tehti pärast töö tegelikku valmimist ja saadeti hiljem kostjale. Tunnistaja avaldas, et XXX OÜ sai kätte kostja 10.10.2012.a e-kirja, kuid ei olnud nõus puuduste kõrvaldamisega, sest kostja teatas puudustest pärast arve tasumise tähtaja möödumist. XXX väitis, et enne arve tähtaja saabumist kostja töövõtjale pretensioone ei esitanud tööde kvaliteedi suhtes. Kuidas XXX OÜ kostja pretensioonile vastas, ei osanud tunnistaja seletada. Valmis tööd tunnistaja ise ei näinud ning ta ei välistanud praagi olemasolu, samuti teise XXX OÜ esindaja teavitamist töödes esinenud puudustest.
27.Tunnistaja XXX(toimiku lk 155-156) töötas kostja juures projektijuhtina ning tema ütluste kohaselt ei olnud XXX OÜ poolt tehtud tööd kvaliteetsed, sest töövõtja oli halvasti enne haaveldamist katnud metallkonstruktsioonide keermeid ning haaveldamisega need rikuti. XXXväitis, et ta selgitas XXX OÜ esindajale enne tööde alustamist vajadust keermed kinni katta. Tunnistaja sõnul teatas ta töödes esinenud puudustest XXX OÜ töötajale XXXtelefoni teel koheselt pärast detailide kostjale üleandmist. XXX tuli kohale nädal või poolteist hiljem, kuigi oli lubanud koheselt tulla. Tunnistaja sõnul XXX hilisemaid kõnesid enam vastu ei võtnud. XXX kostja juurde tuleku ajaks oli enamus puudustest juba kõrvaldatud, sest kostjal oli vaja järgida tähtaega oma tellija ees. XXX tunnistas kohale tulles puudusi, kuid ei soovinud neid kõrvaldada. Kahjustatud oli umbes 95% keermetest ning ühe keerme taastamine võttis aega 10-15 minutit.
28.Tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku lk 156) kinnitas, et ta on kahjustatud keermeid näinud ning tema poole pöördus kostja puuduste kõrvaldamiseks. Keermete peal oli kas liiv või haavlid ja neid ei saanud kasutada. Detailid olid hiljuti värvitud.
29.Vande all üle kuulatud kostja seaduslik esindaja XXX (toimiku lk 156 pöördel – lk 157) kinnitas, et kostja kliendiks oli omakorda XXXning kostjale oli oluline oma töö tähtaegne üleandmine tellijale. XXX OÜ poolt värvitud detailid sisaldasid sisekeermeid, mida oli vaja haavlite eest kaitsta, kuid neid kaitsti ebakvaliteetselt. Keermeid oli kokku 1024 ning neist enamus olid rikutud. Pärast puudustest teavitamist XXX OÜ esindaja kostja juurde koheselt ei tulnud, vaid ta tuli üle nädala aja hiljem, kui suur osa puudustest oli juba kõrvaldatud. XXXühest küljest tunnistas puudusi, kuid teisalt ta keeldus nende eest vastutust võtmast. Akti tööde üleandmise kohta saatis XXX OÜ kostjale hiljem ehk pärast seda, kui kostja oli saatnud oma 10.10.2012.a e-kirja puuduste kohta. Puuduste kõrvaldamisega tegeles kaks ettevõtet ning tööd tehti kiiruse tõttu mitmes vahetuses. Kostja kulud praaktöö kõrvaldamiseks olid tegelikult suuremad nõudest, mis XXX OÜ vastu esitati.
30.Kohus leiab, et asjas üle kuulatud tunnistaja XXXja kostja seadusliku esindaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja teavitas XXX OÜ-d koheselt töödes esinenud puudustest ja
nõudis XXX OÜ poolt kohest puuduste ülevaatamist ning nende kõrvaldamist. Vaatamata kostja poolsele teavitamisele ei reageerinud töövõtja tellija nõudmistele. Tellija oli varasemalt töövõtjat teavitanud vajadusest katta keermed haaveldamise ajaks kinni, et neid kaitsta kahjustuste eest. Töövõtja XXX OÜ esindaja XXX saabus töödes esinenud puudusi üle vaatamata olulise hilinemisega ning lõppastmes ei olnud kostja nõus ise puudusi kõrvaldama ega kandma puuduste kõrvaldamisega seotud kulusid. Tunnistaja XXXja kostja poolt esitatud XXXOÜ arve ning XXX OÜ arvetega on tõendatud, et kostja kõrvaldas ise töödes esinevad puudused ning kandis sellest tulenevalt kulusid. Tunnistaja XXX väitis küll, et kostja ei teavitanud XXX OÜ-d töödes esinevatest puudustest enne arve tasumise tähtaja saabumist, kuid samas ei välistanud tunnistaja seda, et töödes võisid esineda puudused ning kostja võis puudustest teavitada XXX OÜ teist esindajat XXX, kes ise otseselt vaidlusaluste töödega tegeles.
31.Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostjal oli tellijana õigus nõuda XXX OÜ-lt töödes esinevate puuduste kõrvaldamist, mida kostja ka koheselt tegi. Kuivõrd XXX OÜ puudusi ei kõrvaldanud, oli kostjal õigus lasta ise puudused kõrvaldada ning nõuda XXX OÜ-lt nende kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Kostja tasaarvestuse avaldus XXX OÜ-le 09.10.2012.a oli põhjendatud ning tasaarvestuse avalduse tegemise tagajärjel lõppes XXX OÜ töövõtutasu nõue kostja vastu tasaarvestatud ulatuses ehk summas 1440 eurot. XXX OÜ poolt hagejale nõude loovutamise lepingus toodud kinnitus tasaarvestuse aluste puudumise kohta oli ekslik. Kuivõrd XXX OÜ nõue kostja vastu summas 1440 eurot oli lõppenud enne selle nõude loovutamist hagejale, ei saa ka hagejal olla kostja vastu nõuet summas 1440 eurot. Hageja nõue kostja vastu antud summas tuleb jätta rahuldamata.
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei nõustu hageja poolt 19.11.2014.a istungil avaldatuga, mille kohaselt peaks menetluskulud jätma poolte endi kanda, sest hageja sai alles kohtumenetluse käigus teada, et teostatud tööd olid puudustega. Kostja teavitas töödes esinenud puudustest XXX OÜ-d õigeaegselt, samuti esitas kostja vastuväite hageja nõudele maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.