Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-59678

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Artcolor OÜ juhatuse liige Argo Särav esitas 24.10.2014 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur 19.11.2014 aruandes tõi välja, et võlgniku majandustegevus on ajutise halduri nimetamise ajaks lõppenud, vara võlgnikul ei ole, kohustusi on vähemalt 8140,89 €, vara tagasivõimise ega tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2011.a kohta. Registripidaja on OÜ-le Artcolor teinud 28.10.2014 kustutamishoiatuse. Ajutise halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et viimased kanded Nordea Bank AB Eesti filiaali kontodel tehti 2013.a novembris. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavaldus ei ole esitatud õigeaegselt. Tegevjuhi ülesandeid täitnud juhatuse liikme A. Säravi tegevuses ajutine haldur rikkumisi ei tuvastanud. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et likviideset vara võlgnikul ei ole. Pangakontode saldod on nullis või miinuses (Nordea Bank AB Eesti filiaali konto). Maanteeametis on OÜ Artcolor nimele registreeritud sõiduauto Peugeot Boxer, sõiduk on utiliseeritud, kuid registrist maha võtmata, kuna sõidukit koormasid kohtutäiturite arestid Lisaks on võlgniku nimele registreeritud poolhaagis, mille kohta on kanne Liiklusseaduse § 77 alusel peatatud, kuna on möödunud kaks aastat sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest või sõiduki suhtes sõlmitud kindlustuspoliisi kehtivusest. Võlgniku esindaja suuliste selgituste kohaselt on poolhaagis hävinud ning ajutine haldur asub seisukohale, et tegemist ei ole varaga, mida saaks arvata pankrotivara hulka. Ehitisregistris ei ole võlgniku nimele vallasvara registreeritud. OÜ-l Artcolor on teadaolevaid kohustusi kokku 8140,89 €. Võlgniku vara suhtes ei ole menetluses olevaid täitemenetlusi. Maksejõuetuse põhjuseks on klientide arvu vähenemine ja lahkhelid osanike juhatuse liikmete vael. Üürivõla tõttu lõpetas üürileandja üürilepingu ruumidele, kus äriühing tegutses, uue rendipinna leidmine ei osutunud võimalikuks ja äritegevust ei olnud võimalik jätkata. Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutine haldur taotleb juhul, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse kulud eeldatavalt 2000 €. Ajutine haldur pöördus võlausaldajate poole küsimusega, kas nad on nõus tasuma pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti kohtu määratava summa, kuid ükski võlausaldaja selleks ajutisele haldurile nõusolekut ei avaldanud.

2 (4)

2-14-59678 Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 24.11.2014 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Pankrotimenetluse eeldatavate kulude suuruseks hindab ajutine haldur 2000 € ja palub selle summa nõuda deposiiti. Võlgniku esindaja A. Särav kohtuistungile ei ilmunud, palus arutada asja tema osavõtuta. A. Särav kinnitas, et on ajutise halduri aruandega tutvunud ja sellega nõus, jääb pankrotiavalduse juurde, ja on menetluse raugemise korral nõus jääma dokumentide hoidjaks. 24.11.2014 kohtumäärusega kohus määras deposiidisumma suuruseks 2000 eurot ja selle tasumiseks tähtajaks 05.12.2014. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.2014. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku esindaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks Kohus ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 8140,89 €. Mingit vara osaühingul ei ole, majandustegevus on lõppenud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab OÜ Artcolor pankrotiavalduse osas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Argo Säravi. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri 19.11.2014 kulude aruande kohaselt kulutas Ly Müürsoo selles pankrotiasjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks x tundi (järelepärimiste koostamine ja saatmine, tutvumine vastustega, kohtu poolt edastatud ja võlgniku poolt esitatud dokumentidega, dokumentide analüüs, korduvalt suhtlemine võlgniku ja võlausaldajate esindajaga, aruande ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine), arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu kokkux €. Ülesannete täitmiseks on ajutine haldur teinud büroo-, side- ja transpordikulusid kokku 136 €. Summadele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur mõista välja tasu ja kulude katteks riigi vahenditest x €, millele lisandub käibemaks x €, ning võlgnikult x €, millele lisandub käibemaks x € OÜ Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.

3 (4)

2-14-59678 Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et taotletud maksimaalmääras tasu ei ole kooskõlas asja keerukusega ega kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisu ja mahuga. Ajutine haldur, võttes arvesse, et viimane majandusaasta aruande on võlgnik esitanud 2011.a kohta ja 2014.a ei ole osaühingul majandustegevust toimunud, ei ole pidanud vajalikuks sügavamalt maksejõuetuse tekkimise aega ja võlgniku majanduslikku olukorda analüüsida. 9 leheküljelisest aruandest suure osa moodustavad õigusnormide tsitaadid, aruandest ei nähtu olulisel hulgal andmeid, mis ei oleks kättesaadavad avalikest registritest, ajutise halduri enda seisukohad ja järeldused on napid ja üldsõnalised. Kohus leiab, et üksnes päringute väljasaatmist ja saadud andmete aruandesse kokku kirjutamist, ilma sisulise analüüsita, ei ole põhjendatud tasustada ajutise pankrotihalduri tasu maksimaalmääraga. Arvestades ajutise halduri kvalifikatsiooni, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ajutise halduri tasumäär selles asjas x €/tund. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Seega kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x €. Ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 136 € on kohtu hinnangul mõistlikud ja vajalikud ja tuleb ajutisele haldurile hüvitada taotletud suuruses. Ajutine haldur on ilmselt ekslikult märkinud, et riigi vahenditest väljamõistetavale summale x € lisandub käibemaks. Alates 01.07.2014 jõustus küll PankrS § 23 lg 4 viimase lause redaktsioon, mille kohaselt sisalduvad nimetatud x € piirmääras kõik seaduses sätestatud maksud, v.a käibemaks. Samuti 01.07.2014 jõustunud rakendussäte, PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. PankrS § 23 lg 4 (kuni 30.06.2014 kehinud redaktsioonis) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Seega riigi vahenditest väljamõistetavas tasus sisaldub ka käibemaks. Eeltoodu alusel kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x €, millele lisandub käibemaks 20% summas x €, ja kulude suuruseks 136 €, millele lisandub käibemaks 27,20 €. Põhjendatud on ajutise halduri taotlus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud seaduses sätestatud piirmäära 397 € ulatuses riigi vahenditest ning ülejäänud osas jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri taotluse alusel kohus mõistab tasu ja kulud välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.