2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXXvälja XXX kasuks menetluskulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks väljamõistmiseks 480 (nelisada kaheksakümmend) euro osas.
ja
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluse käik ja menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.
Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2014 otsusega muutis kohus Harju Maakohtu 13.12.2013 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 28.08.2014. Kostja XXX esitas 23.09.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega, seega on avaldus tähtaegne.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja XXX menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 930 eurot (käibemaksuta).
5.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hageja lepingulisele esindajale 30.09.2014 ning andis hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed vastuväited kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja esitas 06.10.2014 vastuväited kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastuväited kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
6.Hageja palub jätta kostja XXX avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata või kulude tõendatuse korral rahuldada see 45 euro ulatuses.
7.TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne muuhulgas tagada, et tsiviilasja lahendatakse võimalikult väikeste kuludega. Nimetatud põhimõttega peab järelikult arvestama ka iga menetlusosaline. Ülemääraseid menetluskulusid ei ole menetluskulude hüvitamiseks kohustatud pool seaduse mõtte kohaselt sunnitud kandma.
8.Hageja peab märgitud summat 930 eurot ebamõistlikult suureks juhtides tähelepanu, et esitatud on üksnes kohtu teises astmes kantud õigusabikuludega põhjusel, et Harju Maakohus jättis kulud võrdselt poolte kanda. Sisuliselt piirdus kostja esindaja tegevus avalduses märgitud kulude osas üksnes apellatsioonikaebusele vastamisega, kusjuures vormiline vastus mahub kahele leheküljele. Apellatsioonikaebuse vastust sisuliselt hinnates on selles esitatud vaid üks juriidiliselt ebaoluline asjaolu seoses ühe pretensiooni korrigeerimisega hageja poolt. Vormiline apellatsioonikaebus oli aga vaid 2,5 lk pikk, käsitledes viit asjaolu, millele aga kostja apellatsioonikaebuse vastuses ei vastanud. Ühtlasi ei eeldanud nendele vastamine uurimistööd.
9.Hageja peab kohtu teises astmes põhjendatuks 0,25 tundi apellatsioonikaebusega tutvumisel ja 0,5 tundi sellele vastuse koostamisel. Teise astme kohtu otsusega tutvumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist hageja kostja menetluskulude kindlaksmääramisel märkimisväärseks ja vajalikuks ei pea. Lisaks saab kohtukuluks olla vaid riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu nende kulude hulka ei kuulu. Seega peab hageja teises kohtuastmes kostja esindaja mõistlikuks ajakuluks 0,75 tundi.
10.Kostja esindaja tunnitasu 120 €, siis see on rohkem kui kaks korda kõrgem hageja esindaja tunnitasust ja mis ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Hageja peab mõistlikuks poole väiksemat tunnitasu summas 60 € (vandeadvokaatide tasud koos käibemaksuga on ca 100 €) ja
sellest tulenevalt õigustatuks hagejalt teise kohtuastme kostja menetluskulu väljamõistmist kogusummas 45 €. Kuna aga kostja ei ole esitanud kostja esindaja arveid väidetud kulude kohta, siis ei pea hageja kostja esindaja tõendamata kulu väljamõistmist üldse põhjendatuks. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid millest kohus juhindus
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
15.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, kostja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja hageja vastuväidetega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Kostja XXX lepinguline esindaja on läbiviinud järgmised toimingud- hageja apellatsioonkaebusega ning selle väidete ja seisukohtadega tutvumine, seostamine õigusaktide ja tegeliku olukorraga (ajakuluga 2 tundi), vastuse koostamine ja esitamine apellatsioonkaebusele (ajakuluga 5 tundi), kohtuotsuse tutvustamine kliendile (0,25 tundi) ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine (ajakuluga 0,5 tundi). Kohtu hinnangul on kostja XXX lepingulise esindaja poolt hageja apellatsioonkaebusega ning selle väidete ja seisukohtadega tutvumise ning seostamisel õigusaktide ja tegeliku olukorraga
puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub ka toimingu ajakuluga (2 tundi). Kohus nõustub apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja esitamise toiminguga, kuid ei nõustu toimingu ajakuluga 5 tundi. Kohus selgitab, et kostja XXX lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses kostjale nii palju tööd, kui kostja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et kostja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et kostja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohtutoimikust (tl 163-164) nähtuvalt on kostjate vastus apellatsioonkaebusele sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Kuivõrd kohus luges apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi, siis ei ole kohtu hinnangul kostjate vastuse koostamine ajakuluga 5 tundi põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on kostjate vastuse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kohtuotsuse kliendile tutvustamise puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning selle toimingu ajakulu 0,25 tundi on toimingule vastav. Kohus ei nõustu kostja XXX lepingulise esindaja poolt läbiviidud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja esitamise toiminguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
17.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja XXX lepingulise esindaja ajakuluks kokku 3,75 tundi (2 tundi + 1,5 tundi + 0,25 tundi).
18.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arve alusel on kostja XXX lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13).
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja XXX kasuks 450 eurot (3,75 tundi x 120 eurot/tund) ja jätab rahuldmata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 480 euro osas.
20.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).