Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

26.11.2014 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt

3.1 Andmed vara kohta Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et S. K.l on arvelduskonto Swedbank AS-is nr EE192200001104257842, mille saldo 13.11.2014.a. seisuga oli 32,64 (konto broneeritud summas 32,30 eurot kaardihooldustasudest). Viru Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel on S. I. (uus nimi K.) nimele registreeritud 354/4341 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) xxx linnaosa, Kohtla-Järve Linn, Ida-Virumaa katastritunnusega 32220:009:0035, registriosa numbriga 2667207. Eluruumi suuruseks on 65,4 m2. Korteriomandit koormab hüpoteek summas 175 000 krooni Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole ise tutvunud korteri seisukorraga. Internetiportaalis KV.ee on samas piirkonnas asuva renoveeritud korteri pindalaga 51 m2 hinnaks 6350 eurot ja Sompa linnaosas asuva poolelioleva remondiga korteri pindalaga 79,4 m2 enampakkumise alghinnaks 600 eurot. Samas teatas kohtutäitur Risto Kütt, et korteri müük täitemenetluses ei ole õnnestunud, kuna korteril on suur võlgnevus korteriühistu ees, mida korteriühistu ei ole nõus vähendama. Viimane alghind, millega kohtutäitur Risto Kütt enampakkumise 2009.a. välja kuulutas, oli 1278,23 eurot. Kuna juba 2009.a. oli korteril suur võlgnevus korteriühistu ees, siis on see 5 aastaga veelgi suurenenud, mistõttu on oht, et korteril puudub väärtus ja oluline on korterist vabaneda, et kohustused ei suureneks veelgi. Kõike kogumis hinnates ei määra ajutine pankrotihaldur varale väärtust. Pankrotiavalduse lisas vara ja võlgade nimekirjas varana märgitud korteriomand asukohaga xxx Ida-Viru maakond, omanikuks on A. V. (ik xxx). Kuna tegemist ei ole S. K. abikaaasaga, siis ei saa nimetatud korterit arvata pankrotivara hulka. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris S. K. nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud S. K. omanduses olevat vallasvara Maksu- ja Tolliameti andmetel on S. K. saanud 2014.a. maksustatavat tulu kuni juunini 2014.a. Järve Tootjate OÜ-st (nähtub, et on saanud koondamishüvitist), juulis 2014.a. on maksustatavat tulu saanud Eesti Haigekassast. Kogu 2014 on S.K. saanud Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mis alates aprillist 2014.a. on 148,98 eurot netos kuus. Eesti Töötukassa andmetel on S. K. töötuna arvele võetud alates 02.07.2014.a. ja on arvel käesoleva ajani. S. K.le on määratud tööotsingute toetamiseks töötuskindlustushüvitis alates 09.07.2014.a. kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauemaks kui 180 päevaks. Tööturuteenusel osalemise eest on makstud sõidutoetust.

Töötuskindlustushüvitist on välja makstud: 07.08.2014.a. summas 141,22 eurot; 08.09.2014.a. summas 180,61 eurot; 08.10.2014.a. summas 175,76 eurot; 24.10.2014.a. summas 2 eurot. Seega saadavatest summadest pankrotivara hulka laekumisi ei toimuks. Rahvastikuregistri andmetel oli S. K. abielus R. I.’iga (ik xxx) alates 21.05.1988.a. kuni 18.03.1992.a. ja S. K.’iga (ik xxx) alates 24.07.2007.a. kuni 31.07.2009.a.. Rahvastiku registri andmetel on tal 2 alaealist last. S. K.’il registrisse kantud vara puudub. Tulenevalt eeltoodust on S. K.l teadaolev likviidne vara puudub. 3.2 Andmed kohustuste kohta Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele: Swedbank AS-le kokku summas 2970,69 eurot laenulepingust nr 09-050380-VV tulenev nõue summas 2938,39 eurot (põhiosa summas 1308,60 eurot, põhiosa viivis summas 675,43 eurot, intressi võlg summas 475,02 eurot ja sissenõude kulud summas 479,34 eurot) ja võlgnevus kaardihooldustasudest summas 32,30 eurot; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le summas 14 053,25 eurot BIGBANK AS poolt loovutatud nõue, millest 4902,37 eurot on tagastamata krediidisumma, 591,04 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 994,16 eurot leppetrahv, 12,76 eurot lepingu sõlmimise tasu, 63,91 eurot võla sissenõudmise kulu, 311,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 7177,50 eurot viivis alates 03.10.2008.a. kuni 03.11.2014.a. tasumata krediidisummalt 24,05 % aastas. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärast S.K. pankroti väljakuulutamist vajab kontrollimist kõrvalnõuete suurus; Krediidimenetluse Keskus OÜ-le summas 6160,57 eurot Kagu Invest OÜ poolt loovutatud nõue. Nõue on esitatud täitmiseks kohtutäituritele Risto Kütt’ile ja Andrei Krek’ile; ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le summas 1581,24 eurot; OÜ 2WTeam teatas, et nõude suurus koosneb 733,38 eurost, mis tuleneb eluruumi asukohaga Aruserva 19-8 hoolduslepingust tulenevast võlgnevusest perioodil 01.09.2010.a. kuni 31.08.2012.a., ja 119,48 eurost, mis on ts.asja 2-10-44924 väljamõistetud võlgnevuse jääk. Kohtutäitur Natalja Malahhova teatas, et täiteasjas on võlgnevus summas 65,68 eurot. Ajutine haldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud summa, kuid võlgnevuse täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus. Seega on võlgnevus OÜ-le 2WTeam kokku 852,86 eurot. Teadaolevad võlgnevused kohtutäituritele: Kohtutäitur Andrei Krek’ile 739,81 eurot (täituri tasud ja kulud); Kohtutäitur Natalja Malahhova’le 25,20 eurot (täituri tasud ja kulud). S. K. ja Elektrilevi OÜ vahel on sõlmitud tarbimiskohale Aruserva 19-8 võrguleping. Ajutisele haldurile ei ole aruande koostamise ajaks teatatud võlgnevusest. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad S. K.l ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi kokku 26 383,62 eurot. 3.3 Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused

S. K. vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist menetluses 6 täitemenetlust: Kohtutäitur Andrei Krek’i menetluses oli Kagu Invest AS-i nõue summas 6524,10 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses oli ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1799,56 eurot; Kohtutäitur Risto Kütt’i menetlused olid Swedbank AS nõue summas 3388,54 eurot, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ nõue summas 7229,18 eurot ja Krediidimenetluse Keskus OÜ nõue summas 7198,88 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli OÜ 2Wteam nõue summas 549,62 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 03.11.2014.a. määruse, esitas ajutine haldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. 3.4 Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel on S. K. saanud 2014.a. maksustatavat tulu kuni juulini 2014.a. Järve Tootjate OÜ-st, juulis 2014.a. on S.K. saanud maksustatavat tulu Eesti Haigekassast. S.K. on 2014.a. saanud Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mis alates aprillist 2014.a. on 148,98 eurot netos kuus. Eesti Töötukassa andmetel on S. K. töötuna arvele võetud alates 02.07.2014.a. ja on arvel käesoleva ajani. S. K.le on määratud tööotsingute toetamiseks töötuskindlustushüvitis alates 09.07.2014.a. kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauemaks kui 180 päevaks. Tööturuteenusel osalemise eest on makstud sõidutoetust. Töötuskindlustushüvitist on makstud: 07.08.2014.a. 141,22 eurot; 08.09.2014.a. 180,61 eurot; 08.10.2014.a. 175,76 eurot; 24.10.2014.a. summas 2 eurot. Kuna saadavad rahad on väiksemad kui arestimisele mittekuuluvad summad, siis nende arvelt ei saa katta pankrotimenetluse kulusid ega tasuda võetud kohustusi. Seisuga 26.11.2014.a. ei ole S. K.’l ajutisele haldurile teadaolevat likviidset vara, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 26 383,62 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et S. K. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev likviidne vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks on töö kaotusest tekkinud suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuigi S. K.le kuulub korteriomand, siis selle realiseerimisväärtus on väike ja seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Hinnanguliselt võib S. K.’le kuuluva ja hüpoteegiga koormatud korteriomandi väärtuseks olla 100 - 200 €, seega 15 % hüpoteegiga koormatud on 30 €, mis tähendab, et pankrotivara arvelt ei saa katta ajutise halduri kulusid täies ulatuses. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et S. K. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna S. K. on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on S. K. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus S. K. pankroti välja kuulutama. 3.5

Ajutine pankrotihaldur esitas tasu taotluse.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 70 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 700 eurot, ja kulude katteks 70 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397,00 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935). Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . 3.6 Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta

S. K. esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab S. K. pankrotiavalduse.

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on halduril kulunud S. K. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi arvestusega 1 tund = 70 eurot ja tehtud kulutusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur taotleb tasu 700 eurot, ja kulude katteks 70 eurot, kokku 770 eurot, millele lisandub käibemaks 154 eurot, koos käibemaksuga seega 924 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb haldur tasust 397 eurot(millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot) välja mõista riigi vahenditest ning 373 eurot (millele lisandub käibemaks 74, 60 eurot) võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.