Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
08.detsember 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Osaühing KURSOR hagi A. L.’i vastu võlgnevuse 3999,90 € väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3999,90 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing KURSOR (registrikood 10351829, asukoht Vao 4- 6, 50304 Tartu), hageja seaduslik esindaja
M. D.
Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]) Kostja: A. L. (isikukood x, elukoht x)
Eelistung
10.06.2014, osalesid S. Desjatnikov, A. L.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühingu KURSOR hagi A. L.’i vastu sõiduki ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse 3999,90 € väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja, Osaühingu KURSOR, kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Osaühing KURSOR esitas 24.12.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. L.ilt 3700 € saamiseks. Kohus tegi 22.01.2014 makseettepaneku. Võlgniku
vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja 23.03.2014 määrusega anti asi üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.04.2014 osaühing KURSOR esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. L.i vastu, taotledes kostjalt välja mõista põhivõlga 255,92 €, intressi 293,98 € ja viivist 1550,00 €. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 26.04.2012 sõiduki ostumüügileping M-64/12, mille kohaselt hageja müüb ja kostja ostab sõiduki XXX XX, riiklik registrimärk xxx xxx, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Lepingu punkti 2.4. kohaselt sõiduki hinnaks on 15 000,00 €. Lepingu p.2.5 järgi punktis 2.4. nimetatud hinna tasub kostja müüja poolt esitatud arvete alusel vastavalt käesoleva lepingu lisale nr 2. Tulenevalt lepingu punktist 2.5 kostja lepingujärgse kohustuseks on ostuhinna koos intressiga tasumine maksegraafiku alusel summas 15 600 €. Lepingu p 2.6. kohaselt lepingu punktist 2.4. ja lepingu lisast 2 tulenevate kohustuse täitmisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivis 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Maksete tasumise graafikust tulenev tasumata võlgnevus on 2449,90 € (põhivõlgnevus 2155,92 € ja intress 293,98 €), millele lisandub viivis alates viimasest tasumisest 12.06.2013) summas 3233,88 eurot. Hageja nõuab viivist ainult 1550,00 €. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja ka viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni ning tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
KOSTJA VASTUS
Kostja 05.05.2014 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kirjeldab, et oli kõrvalise isikuna kaasas, kui auto ostis A. L.i vend A. L., kes elas xxxxxxxx. OÜ Kursor esindaja M. D. soovis lepingule Eestis alaliselt elava kostja allkirja. Kõik kokkulepped toimusid A. L.i ja M. D. vahel. M. D. teadis, et auto ostja ja maksja ei ole kostja A. L.. Leping, kus on kostja allkiri, anti A. L.i kätte. A. L. tegi M. D.le sularahamakse, mille juures A. L. ei viibinud ja ei tea kui suur see makse oli. Peale seda sõitsid kostja, M. D. ja A. L. koos xxxxx ARK ja võtsid auto arvele. Auto jäi tagatiseks M. D. firmale. Peale lõplikku tasumist oleks omandisuhe ümber vormistatud. 2013.a oktoobrikuus ilmusid kostja kodu ukse taha mingid mehed ja nõudsid autot või 9000 eurot. Pärast seda külastust helistas kostja kohe vennale A. L.ile, kes lubas M.iga sel teemal suhelda. Mõned päevad hiljem olid sellid jälle kostja ukse taga, et auto on kadunud ega pole kusagil registris. A. L. olin selle peale šokis ja lubas kirjutada politseisse avalduse auto varguse kohta (teades, et auto on M.ile tagatiseks). Pärast seda sai kostja M.ilt teada, et M. ise võttis auto arvelt maha. Kosta võttis ühendust vennaga A. L.iga, saamaks teada mis toimub. Kostja sai teada; et vend on haiglas kohe operatsioonile minemas, vend ütles, et M. D.ga on kõik korras ja sellest teemast pole mõtet rohkem rääkida. Kostja mõistis seda nii, et kõik on klaaritud ja korras (see oli viimane kontakt vennaga). Operatsioonist taastumata A. L. suri xx xx xxxx a. Pärast matusetseremooniat xxxxxxx kostja küsis A. abikaasalt auto kohta, sai lühikese vastuse, et auto on juba kolm kuud tagasi müüdud. Kostja ei saa aru, miks võttis M. D. auto arvelt maha, kui ta pole enda väitel raha kätte saanud ning kuidas said tehingud sooritada M. D. ja A. L. ilma järelmaksulepingule alla kirjutanud kostja teadmata. Kostja märgib, et ei ole sooritanud ühtegi maksetehingut selle auto ostmisel ning kosta esindaja väited, et A. L. olevat maksnud graafikujärgselt, on vale, M. D. teadis, et kostja ei ole auto tegelik ostja. Kostja juuresolekul politseitöötaja vaatas registrist, et OÜ Kursor nimel ei ole sellist autot müüdud ega müümata sõidukite seas. Asjaga seoses on algatatud kriminaalasi, kuhu A. L. on kutsutud tunnistajana ütluste andmisele. Kostja leiab, et sõidukiga seotud asjaolud on ebaselged ja viitavad petturlusele, mistõttu kostja ei aktsepteeri M. D. nõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja poolte nõusoleku alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kostja taotlusel nõudis Maanteeameti liiklusregistrist
välja andmed vaidlusaluse sõidukiga seotud registrikannete kohta koos alusdokumentidega, määras menetlusosalistele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Hageja esitas oma kirjalikud selgitused registrikannete kohta, kostja midagi täiendavalt kohtule ei ole esitanud.
2.Kohus, kuulanud menetlusosalised eelistungil ära ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja poolte kirjalikke avaldusi, leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3.Poolte vahel on 26.04.2012 sõlmitud sõiduki ostu-müügileping M-64/12. Lepingus on müüjaks OÜ Kursor, keda esindas juhataja M. D., ja ostjaks A. L.. Lepinguga müüja müüb ostjale sõiduki XXX XX, 2006.a, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx, registrimärgiga xxxxxx. Lepingu punktide 2.4. ja 2.5. kohaselt kohustus A. L. sõiduki eest tasuma hinna 15 000 eurot vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule müüja poolt ostjale esitatud arvete alusel, samuti kohustus ostja tasuma intressi. Lepingu punktis 3.2. leppisid müüja ja ostja kokku, et sõiduki omandiõigus läheb ostjale üle pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud summa ja teiste lepingust tulenevate maksete täielikku tasumist. Sellisena vastab pooltevaheline ostumüügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 233 lg-s1 sätestatud omandireservatsiooniga müügilepingu tunnustele. Hageja ei ole lepingust taganenud ning nõuab kostjalt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist.
4.Asjas ei ole vaidlust, et lepingu ja sõiduki müüjalt ostjale üleandmise akti on ostjana allkirjastanud kostja, A. L.. Kostja väidetel tegelikult sai sõiduki enda valdusesse ja tasus kõik maksed müüjale kostja vend A. L., hageja seaduslik esindaja M. D. oli sellest teadlik, sest tegelikult arutasid sõiduki müümisega seotud asjaolusid ja leppisid omavahel kokku M. D. ja A. L., A. L. tegi kõik maksed sõiduki eest ning kostja ise ei ole sõiduki eest midagi maksnud.
5.Kohus leiab, et kostjat ei vabasta müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest see, et ta andis sõiduki valduse kohe üle oma vennale, kes pidi ka osamakseid tasuma, ning hageja teadis seda. Omandireservatsiooniga ostu-müügileping ei ole käsitatav VÕS § 80 lg-s 1 sätestatud lepinguga kolmanda isiku kasuks ega kolmandat isikut kaitsva lepinguna VÕS § 81 tähenduses. Kostja on allkirjastanud sõiduki müügilepingu ja üleandmise-vastuvõtmise akti teadlikult ja vabatahtlikult. Kostja pidi ette nägema ja arvestama, et temalt võidakse nõuda lepingu täitmist, kui ta venna huvides sõlmib lepingu enda nimel ja vend ei täida lepingust ostjale tulenevate kohustuste täitmise kohta kostjale antud lubadust. Seejuures ei oma tähtsust, kas müüja teadis, et lepingueseme valduse saab ja kohustusi hakkab täitma lepingupoole asemel keegi teine isik. Pooltevaheline müügileping ei näinud ette, et kostja peab ostuhinna tasumise kohustuse täitma isiklikult, samuti leping ei keelanud kostjal sõiduki valdust teistele isikutele üle anda, kuid müüja ees jäi kohustatud isikuks kostja.
6.Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud, et tal on vaidlusalusest ostu-müügilepingust tulenev nõue kostja vastu. Hageja on välja toonud, et viimane laekumine põhivõla ja intressi katteks toimus 11.06.2013, ostuhinnast on siiani tasumata 2155,92 € ja intresse 293,98 €. Hagiavaldusele lisatud maksete tasumise graafikust nähtuvalt on sõiduki ostuhinna ja intresside katteks tasutud kokku 13 150,10 €. VÕS § 78 lg 1 teisest lausest tulenevalt osas, milles kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seetõttu ei oma üldjuhul tähtsust, kes on varasemaid makseid kostja eest tasunud. Tähtsust omab aga täitmise ulatus.
7.Praeguses asjas annavad asjaolud alust kahelda, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuet. Nimelt on hagiavaldusele lisatud maksegraafikul kostja allkirjastanud esimese, 10 000 euro suuruse sissemakse koht tehtud kande. Ülejäänud osamaksete juurde on käsikirjaliselt tehtud kirjutused summa ja tasumise kuupäeva kohta teinud ja oma allkirjaga kinnitanud hageja seaduslik esindaja ise. Hageja lepinguline esindaja 10.06.2014 korraldaval kohtuistungil kinnitas, et tegemist on hageja seadusliku esindaja M. D. allkirjadega, kes üksnes fikseeris pangaülekande teel laekunud maksed maksegraafikus. Seega tõendab hageja nõude suurust üksnes hageja seaduslik esindaja enda juurdekirjutustega maksegraafik. Kõiki hageja ja
kostja poolt esile toodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud kostja kahtlused asjaolude ebaselguse ja hageja nõude tegelikkusele vastavuse osas.
8.Tõendid ja asjaolud kinnitavad kostja väiteid, et kuigi kostja kirjutas lepingudokumentidele ostjana alla, oli tegelik ostja ja lepinguliste kohustuste täitja kostja vend A. L. ning ka hageja esindaja M. D. oli sellest teadlik. Nii nähtub liiklusregistrist kostja taotlusel väljanõutud tõenditest, et OÜ Kursor juhataja M. D. on sõidukit müües 26.04.2012 vormistanud ka volituse nr 33 (toimiku lk 66), millega volitab A. L.it registreerima xxxxx ARK büroos auto XXX XX OÜ Kursor nimele, palub märkida sõiduki vastutavaks kasutajateks A. L.i ning kasutajateks A. L.i, A. L.i ja N. L.i. Seejuures on volikiri vormistatud masinakirjas, märgitud on ka A. L.i, A. L.i ja A. L.i isikukoodid, seega ei saanud isikute andmeid volikirja kanda kostja. Samuti puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks kostja endale autot ostes kandma sõiduki kasutajateks xxxxxxxx elava venna ja tema pereliikmed.
9.Ostu-müügilepingu punkti 2.5. kohaselt pidi kostja maksma osamakseid vastavalt maksegraafikule ja hageja poolt esitatavatele arvetele. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et esitas kostjale arveid, aga kostja jättis need maksmata. Hagiavaldusele ühtegi arvet lisatud ei ole. Kostjale lepingus kokkulepitud korras arvete esitamata jätmine tõendab samuti, et hageja teadis, et kostja ei ole tegelikuks lepinguliste kohustuste täitjaks. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hageja tuginemine nõude suuruse tõendamisel üksnes hageja enda esindaja poolt tehtud juurdekirjutustele. Juurde kirjutatud andmete täielikkuse ja tegelikkusele vastavase osas on tekkinud põhjendatud kahtlusi ning hagejal oli kohustus nõuet täiendavalt tõendada. Kostjal puudub ligipääs hageja raamatupidamisele ja/või pangakontodele. Kuna hageja esindaja 10.06.2014 eelistungil selgitas, et maksed laekusid pangaülekannetega, tegi kohus hagejale ettepaneku esitada hageja pangakonto väljavõte kuni lepinguperioodi lõpuni, tõendamaks vaidlusaluse lepingu täitmiseks hagejale tasutud summade suurust ja aega. Hageja konto väljavõtet ei esitanud. Nõude olemasolu ja suuruse kindlakstegemist võimaldava tõendi esitamata jätmine kinnitab kahtlusi hageja nõude põhjendatuse osas.
10.Kahtlusi nõude olemasolu osas süvendab ka hageja seadusliku esindaja M. D. käitumine. Viimane osamakse on hageja väidetel tasutud 11.06.2013.a juunis summas 400 €. Samal päeval, 11.06.2013, on M. D. esitanud registrile taotluse (lk 72-73) sõiduki XXX XX registritunnistuse duplikaadi väljastamiseks ühes kasutajate andmete muutmisega: M. D. taotles kanda seniste kasutajate asemel sõiduki kasutajatena registrisse enda pereliikmed: J. D., R. D., M. D. ja J. D.. Kohus 24.10.2014 määruses juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja esitas taotlused registrile pärast müügilepingu sõlmimist ja sõiduki valduse kostjale üle andmist (vastuseks hageja tähelepanujuhtimisele 13.11.2014 menetlusdokumendis kohus siinkohal selgitab, et määruses ei ole kohus märkinud, et leping sõlmiti 11.06.2013, vaid et registrile taotluse esitamise kuupäev 11.06.2013 on lepingu sõlmimise kuupäevast hilisem) ja seepärast kohus järeldab, et sõiduk on taas hageja valduses. Hageja ei ole oma 13.11.2014 menetlusdokumendis sõnaselgelt kinnitanud, et sõidukit ei ole pärast kostjaga müügilepingu sõlmimist hageja valduses olnud. Arusaamatuks jääb hageja selgitus, et kõik tegevused seoses auto kasutajate ümberregistreerimisega on seotud hageja vara ja õiguste kaitsmisega, sest selgitusest ei nähtu, mil viisil registritunnistuse duplikaadi taotlemine ja kasutajate muutmine ilma sõiduki valduseta aitas tagada hageja õiguste kaitset ja tema vara säilimist.
11.Hageja väide, et ta nõudis perioodil 06.11.2012 – 11.06.2013 kostjalt lepingu täitmist ja hoiatas, et soovib seoses lepingu rikkumisega autot tagasi, on paljaõnaline. Hagiavaldusest ega 13.11.2014 kirjalikust selgitusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid kostjalt perioodil 06.11.2012 – 11.06.2013 lepingu täitmise nõudmise kohta. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud osamaksete tasumiseks kostjale lepingu punktis 2.5 nimetatud arvete esitamist. Hageja viimasest menetlusdokumendist järeldub, et M. D. on kostjaga vestelnud ühel korral 2013.a märtsis. Nimelt hageja kirjeldab, et vestluse käigus kostjaga sai M. D. teada, et sõiduk asub xxxxxxxx xxxxxxxx; hageja kartis, et võib sõidukist ja rahast ilma jääda ja seepärast
pöördus M. D. koheselt maanteeameti poole, esitades 11.03.2013 taotluse vaidlusaluse sõiduki ajutiselt registrist kustutamiseks perioodil 11.03.2013 – 11.12.2013 ning 17.06.2013 sama sõiduki ajutiseks kustutamiseks perioodil 17.06.2013 – 17.06.2015. Mis põhjusel oli vaja sõidukit osaliselt kattuvatel perioodidel korduvalt registrist ajutiselt kustutada ning kuidas registrist kustutamine kaitses hageja varalisi õigusi ja huve, hageja kirjalikest selgitustest ega tõenditest ei selgu.
12.Hageja väited selle kohta, et ta taotles sõiduki ajutiselt registrist kustutamist ja kasutajate andmete muutmist sellepärast, et kartis autost ja rahast ilma jääda, ei ole ka eluliselt usutavad ja on vastuolus hageja enda poolt välja toodud asjaoludega. Maksegraafikusse kantud kahe viimase makse vahelisel perioodil 06.11.2012 – 11.06.2013 hageja väidetavalt nõudis kostjalt lepingu täitmist ja ähvardas auto tagasinõudmisega. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks lepingust taganenud, seega ei olnud hagejal võlaõiguslikku alust kostjalt sõidukit tagasi nõuda. Nimelt VÕS § 233 lg 2 järgi saab müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt välja nõuda üksnes juhul, kui müüja on lepingust taganenud. Maksegraafiku andmetel eelviimase makse 06.11.2012 laekumise järel oli sõiduki ostuhinna ja intresside kogusummast 15 600 € hagejale tasutud kokku 12 750,10 €, s.t suurem osa ostuhinnast oli tasutud ning hagejal ei saanud mõistlikult eeldada, et ta jääb nii rahast kui autost ilma. Lisaks lepingu punktidest 3.6. ja 3.7. tulenevalt oli kostja kohustatud ostuhinna osamakseid ja intressi tasuma ka juhul, kui sõiduk läheb kaotsi, hävib või läheb kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus kokkulepitud maksete tasumist ka juhul, kui sõiduki asukoht ei olnud teada. Samas on kostja väited ja selgitused selle kohta, et müügilepingu esemeks olnud sõiduk oli hageja teadmisel algusest peale A. L.i kasutuses, kes elas xxxxxxxx xxxxxxx, kooskõlas hageja enda poolt esile toodud asjaoludega. 10.06.2014 eelistungil hageja esindaja kinnitas, et sõiduk leiti xxxxxxxx. Kostjale arvete esitamata jätmine näitab samuti seda, et hageja teadis algusest peale, et sõiduk läks kostja venna A. L.i kasutusse; samuti pidi hagejale ülekannetest olema näha, kes tegelikult täidab lepingust tulenevaid ostja kohustusi. Kuigi kostja selgitused lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei vabasta kostjat lepingu täitmise kohustustest, tuleb neid asjaolusid hea usu põhimõttest lähtudes arvesse võtta tõendamiskoormise jaotamisel selles asjas. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja teadis, et lepingulisi kohustusi täidab kostja eest tema vend ning hagi on esitatud pärast kostja venna surma (see asjaolu on hagejale teada hiljemalt kostja vastusest), ei saa kostjale panna kohustust tõendada, millises ulatuses on lepingust tulenevad rahalised kohustused tegelikult täidetud. Eelkõige peab oma nõuet tõendama hageja. Sõiduki kasutajate andmete muutmine ja sõiduki ajutine registrist kustutamine ei ole seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid kostjalt rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks; hageja esindaja selgitused oma vara kaitseks tegutsemisest on ilmselgelt põhjendamatud ja registrile esitatud taotluste õigustamiseks tagantjärele otsitud.
13.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et sõiduki ajutine registrist kustutamine ja kasutajate andmete muutmine toetavad kohtu 24.10.2014 määruses avaldatud järeldust, et hageja võis olla sõiduki valduse tagasi saanud. Sellise järelduse tõepärasust kinnitab ka hageja esindaja 10.06.2014 eelistungil esitatud väide, et sõiduks leiti xxxxxxxxx. Järelikult hageja on sõidukit otsinud ja selle kätte leidnud. Kuna hageja teadis või pidi teadma, et kostjaga müügilepingu sõlmimise järel läks auto kostja venna valdusesse, kes tegi ka maksegraafiku järgseid makseid ning maksete tasumiseks hageja kostjale endale arveid ei esitanud, siis ei ole hagejal kostja vastu nõude olemasolu ja suuruse tõendamiseks piisav ainult maksegraafik, millele hageja enda esindaja on laekunud makseid kirja pannud. Ei ole välistatud, et mõni laekumine on tahtlikult või tahtmatult jäänud maksegraafikusse märkimata. Kostjal puudub võimalus tõendada, et nõuet ei ole või et selle suurus on teistsugune, hageja ei ole kohtu ettepanekule vaatamata oma konto väljavõtet esitanud, kuigi esindaja istungil kinnitas, et laekumised tulid pangaülekannetega. Eeltoodu alusel kohus
jätab hageja nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud ja hageja viivisenõue.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, esitades maakohtule taotluse koos menetluskulude nimekirjaga kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Taotluses tuleb kinnitada, et kõik menetluskulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik Pärnu Maakohtu 10.12.2014 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-13-61292 määrati:
Resolutsioon
1.Parandada Pärnu Maakohtu 08.12.2014 kohtuotsuse, millega jäeti rahuldamata osaühingu KURSOR hagi A.L. vastu võlgnevuse 3999,90 € väljamõistmiseks, sissejuhatuses ekslikult märgitud tsiviilasja number ja lugeda otsuses õigeks tsiviilasja numbriks 2-1361292.
2.Teha märge parandamise kohta otsusele ja edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.