BIGBANK AS-i hagi VK ja AG vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BIGBANK AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5694,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Artur Maljukov Kostja I: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX X-XX, XXXX XXXXXX, XXXXXXX
XXXX XXXXX XXXXXXXX)
Kostja II: AG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-X, XXXXXX XXXXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Martin Velling
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2014 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.10.03.2014 esitas BIGBANK AS (hageja) Harju Maakohtule hagi VK (kostja I) ja AG (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4986,65 eurot, sh tagastamata krediidisumma 2134,49 eurot, intressi 1743,68 eurot ja viivise 1108,48 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista TsMS § 367 alusel viivise 33,18% tagastamata krediidisummalt aastas alates 11.03.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.07.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0840316/96kt, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 2556,47 eurot ning kostja I oli kohustatud tasuma hagejale intressi 33,18% krediidisummast ühe aasta kohta.
3.Hageja ja kostja II sõlmisid 28.07.2008 käenduslepingu, käenduse tähtajaks oli 01.09.2014 ning käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 8550,18 eurot. Käenduslepingu alusel oli käendaja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama kostjaga I solidaarselt.
4.Tarbijakrediidilepingu nr 0840316/96kt lõpptähtpäev saabus 15.08.2012 ja kostjad ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostjad on ajavahemikul 28.07.2008 kuni 25.03.2014 tasunud hagejale kokku 2192,23 eurot, millest 421,98 eurot on tagastamata krediidisumma, 1693,56 eurot intressi ja 76,69 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks.
5.Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS §-s 14 sätestatud kohustusi ning VÕS § 4032 ei kuulu tarbijakrediidilepingu nr 0840316/96kt suhtes kohaldamisele, kuivõrd VÕS § 4032 kostjate poolt toodud redaktsioonis kehtib alates 01.07.2011. Hageja on tarbijakrediidilepingu nr 0840316/96kt ja käenduslepingu sõlmimisel kostjate maksevõimet kontrollinud ning kostjad on olnud maksevõimelised.
6.Kostjate poolt viidatud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-51956 tehtud otsus ei kuulu antud asjas kohaldamisele. Kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks on antud otsus vaidlusaluses asjas oluline ja asjakohane. Hageja ei nõustunud kostjate seisukohaga, et kõik kostjate poolt tasutud summad tuleb arvestada põhisumma katteks. Kostjate poolt makstud summad tuleb vastavalt lepingule, maksegraafikule ja seadusele võtta lisaks põhisummale ka kõrvalkohustuste katteks. Samuti leidis hageja, et viivise vähendamine on põhjendamatu ja alusetu ning vastav kostjate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja on rikkunud kostjatele laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4032). Hageja oleks pidanud enne kostjale I laenu väljastamist tegema kindlaks, kas kostja I on laenuvõimeline ning suudab talle antavat laenu teenindada. Hageja oleks pidanud kostjat I informeerima võimalikest riskidest, mis laenukoormuse võtmisega kaasnevad ning ka võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, mis kostjale I võisid kaasneda. Samuti oleks hageja pidanud tuvastama kostja II maksevõime ja selgitama kostjale II käenduskohustuse võtmisega seotud riskidest. Kostjad olid juba laenu väljastamise hetkel maksevõimetud.
9.Hageja on tekitanud oma seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega kostjatele kahju. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-12 p-s 25 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda
sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Järelikult peab hageja kostjatele hüvitama kõik kulud, mis kostjale I laenulepingu sõlmimisega ning kostjale II käenduslepingu sõlmimisega kaasnesid. Samuti on Riigikohus viidatud lahendi p-s 25 asuud seisukohale, et kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Kostjad tasaarvestavad käesolevaga hageja nõude kostjate vastu kostjate nõudega hageja vastu hageja poolt tekitatud kahju summaga.
10.Juhul kui kohus peaks kostjatelt hagiavalduses nõutud viivise välja mõistma, paluvad kostjad tuginedes VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162 viivist vähendada seadusjärgse määrani. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja ei ole kahju tõendanud.
11.20.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt refinantseerimaks 28.07.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevad kohustused. Hageja on käesolevas menetluses tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt sõlmimise fakti täielikult maha vaikinud. Hageja pahatahtlikkust ilmestab ka asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse raames nõudis hageja kostjatelt võla tasumist just tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt alusel. Tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on heade kommete vastane ning seega tühine. Hageja ja kostja II vahel puudub kokkulepe käenduse olulistes tingimustes ja seega on sõlmitud käendusleping tühine. Maakohtu otsus
12.17.07.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kas kostjate poolt tasutud summa (2192,23 eurot) tuleb arvestada ainult põhisumma katteks või ka kõrvalkohustuste katteks ja kas kostjate viiviste vähendamise taotlus on põhjendatud.
14.Viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 5, § 67 lg-tele 1 ja 2, VÕS § 2 lgle 1, § 3 p-le 1, § 8 lg-tele 1 ja 2, hageja ja kostja I vahel 28.07.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 0840316/96kt ning hageja ja kostja II vahel 28.07.2008 sõlmitud käenduslepingule märkis kohus, et seega oli hageja ja kostjate vahel tekkinud eelnimetatud lepingutest tulenev võlasuhe. Samuti märkis kohus, et kostjad ei tasunud tarbijakrediidilepingu nr 0840316/96kt maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt. VÕS §-le 100 viidates leidis kohus, et kohustuse rikkumisest tuleneva vastutuse rakendamise eelduseks peavad võlasuhte pooled olema omandanud kohustused kehtivast võlasuhtest.
15.Analüüsides, kas poolte vahel eksisteerib kehtiv võlasuhe, leidis kohus, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 tähenduses. Kostjad on 18.06.2014 kohtule edastatud menetlusdokumendile lisanud tõendina hageja ja kostja I vahel 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt (tl 100-104) ning on märkinud, et tarbijakrediidilepinguga nr 0901654/15kt on refinantseeritud tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevad kohustused. Tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt olemasolust ei ole hageja kohut informeerinud (tl 96).
16.20.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt eritingimustest nähtub, et tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevad krediidiandja nõuded krediidisaaja vastu on tasaarvestatud tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt järgse krediidisummaga
(tl 101-102). VÕS § 186 p-i 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Seega on kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenev pooltevaheline võlasuhe lõppenud ning kostjatel ei ole kohustust tasuda hagejale tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevaid nõudeid.
17.VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Kuna kohus on käesolevas otsuses jõudnud järeldusele, et käendusega tagatud tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenev kostja I kohustus on lõppenud, siis on lõppenud ka kostja II käendus ning kostja II käendajana ei vastuta tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tuleneva põhivõlgniku kostja I kohustuse täitmise eest.
18.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja hagiavalduse rahuldamata. Kehtiva võlasuhte puudumise tõttu ei käsitlenud kohus otsuses ka mittekehtivast võlasuhtest tulenevaid poolte seisukohti. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub 08.08.2014 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 17.07.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4986,65 eurot (millest 2134,49 eurot on tagastamata krediidisumma, 1743,68 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1108,48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis) ning alates 11.03.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33,18% tagastamata krediidisummalt aastas. Kui kohus ei saa eelnimetatud nõuet rahuldada, palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3731,46 eurot, millest 1553,42 eurot on tagastamata krediidisumma, 469,46 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 155,16 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 1553,42 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kui kohus leiab, et ta ei saa ise asja lahendada, palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda.
20.Hageja leiab TsMS § 5 lg-le 2 ja § 436 lg-tele 1 ja 4 tuginedes, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse p-st 26 tuleneb, et kohus on asunud seisukohale, et 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on kehtiv. Pooltele peab olema tagatud võimalus esitada ülaltoodud seisukoha osas omad väiteid ja tõendeid. Tegemist on pooltele üllatusliku seisukohaga, mida pooltega ei arutatud ja millele ei olnud hagejal võimalik mõistlikult esitada vastuväiteid. Kohus ei ole tuvastanud ega põhjendanud, kas poolte vahel 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine või kehtiv ja millised on õiguslikud tagajärjed juhul, kui poolte vahel 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine. Hageja hinnangul on maakohtu otsus vastuoluline, põhjendamata ega ole rajatud asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Samuti ei olnud pooltele tagatud võimalus esitada otsuses esitatud seisukohtade osas oma väited ja tõendeid. Maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
21.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ja kostjate vaheline võlasuhe on lõppenud ning kostjatel ei ole kohustust tasuda hagejale tarbijakrediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevaid kohustusi. Hageja on nõustunud kostjate seisukohaga, et poolte vahel 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine. TsÜS § 84 lg 1 lause 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna pooled on asunud seisukohale,
et tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine, siis ei teki kostjatel tarbijakrediidilepingust nr 0901654/15kt tulenevat krediidisumma väljastamise nõuet hageja vastu, mida nad saaksid tasaarvestada krediidilepingust nr 0840316/96kt tulenevate kohustustega. Kui tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on tühine, siis taastub olukord, mis oleks olnud, kui tarbijakrediidilepingut nr 0901654/15kt ei oleks sõlmitud ehk kehtivaks muutuks tarbijakrediidileping nr 0840316/96kt.
22.Kui kohus asub seisukohale, et 20.05.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0901654/15kt on kehtiv, siis esitab hageja tarbijakrediidilepingu nr 0901654/15kt alusel alternatiivse nõude. Hageja leiab, et arvestades, et pärast lepingu sõlmimist on krediidisumma katteks tasutud 1549,74 eurot, siis on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 1553,42 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti leiab hageja, et kuna pärast lepingu sõlmimist ei ole intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasutud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 469,46 eurot. 08.08.2014 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2217,59 eurot, mida hageja nõuab üksnes osaliselt, s.o summas 1553,42 eurot. Lisaks tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 155,16 eurot.
23.Hageja leiab, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus on kohustused piisavalt määratletud, kuivõrd teada on, millise isiku kohustusi käendaja tagab, samuti on fikseeritud tagatava lepingu liik. Lisaks määratlevad käendatavat kohustust ka käenduse tähtaeg ning käendaja vastutuse rahaline maksimaalmäär, mis on käenduslepingus samuti fikseeritud. Käendaja ei ole vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Arvestades, et hageja nõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista.
24.Hageja märgib, et juhul kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, on maakohtu poolt otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotus ebaõige ning menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis ei võimalda ringkonnakohtul vaidlust apellatsiooniastmes lahendada. Samuti on otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
27.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja käsitlenud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid erinevalt mõlemast poolest ja see on toonud kaasa lahendi, mis on üllatav ning seetõttu menetlusnormidele mittevastav. Toimikust ei ole näha, et kohus oleks pooltega vahetanud mõtteid lahenduskäigu üle, mille järgi tuleb hilisema tarbijakrediidilepingu alusel kostja I käsutusse antud rahaliste
vahenditega tasaarvestada varasemast tarbijakrediidilepingust tulenev nõue. Nähes ette sellist lahendust, pidi kohus andma pooltele võimalust esitada selle kohta oma seisukohad ja vajadusel ka tõendid.
28.Kolleegium selgitab, et kuigi hageja poolt hagi alusena esile toodud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimese lause järgi seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt nt RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39 või otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16), ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele siiski üllatuslikult. Sellesisulisi juhtnööre menetluse seaduslikuks ja eesmärgipäraseks läbiviimiseks on ka Riigikohus alama astme kohtutele korduvalt andnud (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-11610, p 40; otsus nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus nr 3-2-1-51-11, p 27). Öeldu tähendab, et kohus peab ka kirjalikus menetluses juhtima üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule pooltest erinevale kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4 ning nimetaud normide kohaldamise kohta nt RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus 3-2-1-51-11, p 27). TsMS § 329 kohaselt peab kohus kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses.
29.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõude kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lgd 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt pooltele selgitada, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohus võib ebaselge hagi puhul anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel kohaldada ka TsMS § 3401 lg-t 2 (vt ka RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10 ja 11).
30.Lähtudes seisukohast, et hilisema tarbijakrediidilepingu alusel kostjale I antud rahaliste vahenditega on tasaarvestatud varasemast tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, puuduvad otsuses põhjendused, miks ei saa maakohtu hinnangul arvestada hageja seisukohaga, et hilisem tarbijakrediidileping on tühine. Seda silmas pidades selgitab kolleegium, et TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades vajadusel lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-86-07).
31.Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja poolt esitatud nõude aluse ja põhjendatuse osas ebaselgus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi
rahuldamata jätvat otsust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul anda pooltele võimalus avaldada oma seisukohta hilisema tarbijakrediidi lepingu kehtivuse küsimuses ja sellest sõltuvate vaidluse lahendamise alternatiivsete õiguslike võimaluste osas.
32.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.