Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS §-de 632 lg 1, 633 lg 1 ja lg 7 ning 637 lg 21 alusel

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 04.detsembril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluses menetletud tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Lux Eesti OÜ ja kostja 27.01.2010 lepingu „Müügileping/arve nr 10/01/810/7“, mille alusel kostja ostis toote Aerogurad, hinnaga 1022,59 eurot (16 000 krooni). Toote eest tasumise osas sõlmiti 27.01.2010 Svea Finantseerimine OÜ-ga finantseerimisleping pealkirjaga „Müügi- ja järelmaksuleping “, mille kohaselt kostja kohustus tasuma osade kaupa igakuise osamaksena 52,20 eurot (816,70 krooni) 24 kuu jooksul. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kostja ei ole lepingut täitnud. Svea Finantseerimine OÜ loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega 02.02.2012 Lux Eesti OÜ-le, kes loovutas 25.01.2013 nõude Credit Plus OÜ-le. Hageja on kostjale andnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei asunud kohustust täitma. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 76 lg1, 82 lg 1 100 ja 108 lg 1 taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 644,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 644,24 eurot ja intressi 172 eurot, kokku 1460,48 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited ning hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile (tl 34) kohtule teatanud, et ei tunnista esitatud nõudeid. Kostja avaldab, et ei ole kunagi elanud aadressil Tehnika 27-11 Tallinn ning ei ole töötanud Tallinna Vanglas. Kostja on seisukohal, et lepingul ole tema poolt kirjutatud tõene allkiri ning lepingus olevad andmed ei vasta tõele. Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta (tl 37) leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid põhistanud, seega on kostja väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on seisukohal, et sõlmitud lepingud on tõesed ja kehtivad. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise käigus selgitanud, et „ostja pole seda asja saanud, ostjaks oli I. T. )“. Hagejale jääb nimetatud väide arusaamatuks, sest lepingutele on alla kirjutanud kostja. Isegi kui on võimalus,

et kostjale kuuluv kaup on teise isiku valduses, ei muuda see hageja ja kostja vahelise võlasuhte sisu, sest tasumise eest vastutab lepingu pool ehk kostja.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 405 sätteid kohaldades lihtmenetluses. Osundatud paragrahvi lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesolevas asjas võimaldab hagi hind – 1460,48 eurot asja menetlemist lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Pooled ei ole taotlenud tunnistajate ülekuulamist, ega vande all seletuse andmist, oma seisukohti ning tõendeid oli pooltel võimalik esitada kirjalikus menetluses. Samuti oli kirjalikus menetluses võimalik kompromissi sõlmimine. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus menetluses tõendeid ja taotlusi, määrates selleks tähtaja (tl 45). Hageja on esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja (tl 47). Kostja ei ole täiendavad seisukohti esitanud. Kostja on kohtumääruse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses isiklikult kätte saanud 23.10.2014 (tl 51). TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema vastuses hagile esitatud väidete õigsust. Asjaolu, et kostja ei ole elanud lepingus märgitud aadressil ega töötanud lepingus märgitud kohas ei muuda iseenesest tehingut tühiseks. Kui kostja on lepingu allkirjastanud, siis on ta tulenevalt VÕS § 76 lg 1 kohustatud täitma ka lepingust tulenevaid kohustusi isegi juhul, kui ta annab lepingu alusel saadu üle teise isiku valdusesse. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lõige 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivist võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesolevas asjas on hageja kuni hagi esitamiseni arvestanud viivist 1261,29 eurot, kuid taotleb kohtult viivise väljamõistmist põhinõude ulatuses, s.o 644,24 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral määrata kindlaks menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Kirjaliku menetluse määramisel 15.10.2014 andis kohus menetlusosalistele tähtaja ka menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 14.11.2014. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (tl 47) tähtaegselt, kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega on võimalik kindlaks määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, vastavalt osundatud paragrahvi 2.lõikele on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 150 eurot väljamõistmist (tl 47). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl 1 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel 105 eurot (tl 22). Riigilõivu suurus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusest. Võttes arvesse, et TsMS § 175 lg 4 on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014.a kohtumäärusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, tuleneb TsMS § 175 lõikes 1 sätestatust, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust vaid juhul, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamise, kohtule esitamisega, seisukohtade koostamisega on kaasnenud hagejale õigusabikulu 300 eurot. Hageja esindajad on kulutanud õigusabi osutamiseks käesolevas asjas 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot (tl 47). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 450 (150+300) eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu - 450 eurot, on kostjal õigus nõuda viivist VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub 8 % aastas. Viivist tuleb tasuda väljamõistetud ja tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.